12.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 331/8

—

i) tühistada kohtuotsus (1) osas, milles Üldkohus leidis, et vaidlustatud tehingud piiravad oma olemuselt konkurentsi, ilma et konkurentsipiiravat toimet peaks tõendama, ja tühistada otsus (2) (mida on muudetud ja kuivõrd see kehtib apellandi osas), kuna selles ei ole tõendatud selle tegevuse konkurentsiõiguslikku toimet, mida apellandile omistatakse;

—

alternatiivselt, i) tühistada kohtuotsus osas, milles komisjon võib Üldkohtu arvates tugineda erandkorras suunistes kaubandusmõju mõiste kohta (3) punktis 53 teise alternatiivina ette nähtud eeldusele, ilma turgu nende suuniste punkti 55 tähenduses sõnaselgelt piiritlemata, ja ii) tühistada otsus (mida on muudetud ja kuivõrd see kehtib apellandi osas), kuna komisjon ei ole selles nõuetekohaselt tõendanud, et tegevus avaldab tuntavat mõju riikidevahelisele kaubandusele;

—

alternatiivselt, i) tühistada kohtuotsus osas, milles komisjon ei pidanud Üldkohtu arvates arvestama ei rikkumise raskuse ega kergendavate asjaolude puhul seda, et apellant ei osalenud kirjalikes hindade kindlaksmääramises ega kokkulepetes, ja ii) tühistada otsus (mida on muudetud ja kuivõrd see kehtib apellandi osas) samadel põhjendustel;

—

alternatiivselt, i) tühistada kohtuotsus osas, milles selles võeti muu hulgas 15 %-lisele alampiirile tuginedes arvesse 17 % asjakohalisest käibest, ilma et arvesse oleks võetud kõiki 30 olulist asjaolu, ja ii) tühistada otsus (mida on muudetud ja kuivõrd see kehtib apellandi osas) samadel põhjendustel;

—

alternatiivselt, i) tühistada kohtuotsus osas, milles selles leitakse, et apellandi osalus perioodil 31. jaanuarist 1992 kuni 30. oktoobrini 1993 ei ole aegunud, ii) tühistada otsus (mida on muudetud ja kuivõrd see kehtib apellandi osas), kuivõrd selles määratakse apellandile tema osaluse alusel 31. jaanuarist 1992 kuni 30. oktoobrini 1993 arvutatud trahv, ning iii) vähendada vastavalt trahvisummat;

—

mõista Euroopa Komisjonilt välja kohtukulud kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel.

—

hinnates, kas vaidlusaluse tegevusega on avaldatud tuntavat mõju riikidevahelisele kaubandusele, rikkunud reeglit, mille kohaselt peab komisjon järgima enda suuniseid;

—

trahvi määramise raames, hinnates seda, kas esinevad kergendavad asjaolud, rikkunud vastutuse individuaalse iseloomu põhimõtet ning reeglit, mille kohaselt peab komisjon järgima enda suuniseid;

—

trahvi põhisumma kindlaksmääramisel rikkunud põhjendamise kohustust, vastutuse individuaalse iseloomu põhimõtet ning reeglit, mille kohaselt peab komisjon järgima enda suuniseid. Esimeses osas väidetakse, et Üldkohus leidis ebaõigesti, et komisjon võib tugineda trahvide suuniste (4) punktile 23. Teises osas heidetakse ette, et Üldkohus rikkus menetlusõiguse normi, lähtudes käibest arvutatud 15 %-lisest miinimummäärast, mis olevat põhimõtteliselt madalaim lähtepunkt raske konkurentsipiirangu korral trahvi arvutamisel. Kolmandas osas leitakse, et Üldkohus asus õigusvastaselt seisukohale, et 17 % on sama palju või peaaegu sama palju kui 15 % ning järeldas sellest, et kõiki olulisi asjaolusid ei pea arvesse võtma;

—

rikkus määruse nr 1/2003 (5) artiklit 25, kui otsustas, et Gosselin Group NV osalus vaidlusaluses tegevuses ajavahemikul 31. novembrist 1992 kuni 30. oktoobrini 1993 ei ole aegunud.