|
22.10.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 311/19 |
Euroopa Komisjoni 28. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 17. mai 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-1/08: Buczek Automotive versus komisjon
(Kohtuasi C-405/11 P)
2011/C 311/32
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Stobiecka-Kuik ja T. Maxian Rusche)
Teine menetlusosaline: Buczek Automotive Sp. Z o.o., Poola Vabariik
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu 17. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas T-1/08: Buczek Automotive Sp. Z o.o. vs. komisjon osas, milles sellega tühistatakse vaidlustatud otsus; |
|
— |
lahendada vaidlus lõplikult neis punktides, mis on käesoleva apellatsioonkaebuse esemeks; |
|
— |
saata kohtuasi muude esimeses kohtuastmes esitatud etteheidete osas tagasi Üldkohtusse uueks läbivaatamiseks; |
|
— |
otsustada kohtukulude kandmine edaspidi. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon esitab apellatsioonkaebuses kaks väidet, nimelt, et rikutud on ELTL artikli 107 lõiget 1 ja ELTL artikli 107 lõiget 1 koostoimes ELTL artikliga 296 ning 2004. aasta ühinemisakti protokolli nr 8 Poola terasetööstuse restruktureerimise kohta (1) (edaspidi „protokoll nr 8”).
Esiteks rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1 sellega, et ta võttis komisjoni kasutatud eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi hindamisel aluseks ebaõige õigusliku kriteeriumi. Selle tulemusel tuvastas Üldkohus, et komisjon oli kohustatud erinevate täitmisele pööramise meetodite eelised täiendavalt välja arvutama ning oleks pidanud võrdlema avalik-õiguslike võlanõuete sissenõudmisele suunatud erinevate täitemenetluste kestust. Komisjon väidab, et ta ei ole kohustatud põhjalikke arvutusi läbi viima, vaid ta peab üksnes arvestama teguritega, mida eraõiguslik võlausaldaja võtaks oma otsuse tegemisel arvesse.
Üldkohus rikkus ka ELTL artikli 107 lõiget 1 sellega, et ta pani komisjonile selleks, et lükata tagasi eraõigusliku võlausaldaja käitumise argumenti, ebaõigesti tõendamiskoormise, see tähendab kohustuse esitada täiendavaid tõendeid eelkõige seoses erinevate menetluste kestusega või esitada võrdlus võlanõuete tõhusa täitmisele pööramise erinevate viiside ja etappide mõjude ulatuse kohta.
Teiseks rikkus Üldkohus ELTL artikli 107 lõiget 1 koostoimes ELTL artikliga 296 ning protokolli nr 8, sest ta leidis ebaõigesti, et komisjon ei täitnud oma kohustust nimetada need tingimused, mille korral abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust või moonutab või võib moonutada konkurentsi. Üldkohus jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et esmase õiguse, nimelt otsuse õiguslikuks aluseks oleva protokolli nr 8 alusel tuleb lähtuda sellest, et kõnealune riigiabi moonutab või võib moonutada konkurentsi, mistõttu ei olnud otsuses vaja täiendavalt põhjendada kaubandusega ja konkurentsiga seonduvaid tingimusi.
(1) Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta — Protokoll nr 8 Poola terasetööstuse restruktureerimise kohta (ELT 2003, L 236, lk 948).