27.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 252/18

Comap SA 9. juunil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 24. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-377/06: Comap versus komisjon

(Kohtuasi C-290/11 P)

2011/C 252/32

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Comap SA (esindajad: advokaadid A. Wachsmann ja S. de Guigné)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

—

esimese võimalusena,

—

tühistada ELTL artikli 256 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja protokolli nr 3 alusel tervikuna Üldkohtu 24. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas T-377/06: Comap vs. komisjon;

—

rahuldada Comap SA nõuded, mille viimane esitas esimese kohtuastmes Üldkohtus;

—

tühistada Euroopa Komisjoni 20. septembri 2006. aasta otsus K(2006) 4180 lõplik EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/F-1/38.121 — toruliitmikud) osas, mis puudutab Comap SA–d, ning selle otsuse resolutiivosa toetavad põhjendused osas, milles see otsus määrab Comap SA-le trahvi;

—

teise võimalusena,

—

tühistada ELTL artikli 261 alusel Euroopa Komisjoni eespool nimetatud otsuse artikliga 2g Comap SA-le määratud trahv summas 18,56 miljonit eurot või vähendada ELTL artikli 261 alusel trahvisummat kohase määrani;

—

igal juhul mõista kõik kohtukulud, sh Comap SA kohtukulud Üldkohtus, välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks neli väidet.

Comapi esimese väite kohaselt on rikutud õigust sõltumatule ja erapooletule kohtule, kuna komisjoni, mis täidab ühtaegu nii uurimis- kui sanktsioone määravaid ülesandeid, otsuse hindamisel rikkus Üldkohus ilmselgelt õigusnormi ja moonutas asjaolusid, ilma et oleks kohtuasja asjaolude ja eelkõige esitatud tõendite tervikuna ülevaatamise põhjal teostanud kontrolli täielikku pädevust kasutades.

Teises väites heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane rakendas tema suhtes mõiste „avalikult mitteseotuks lugemine” liiga kitsendavat lähenemist, mis eirab karistusõiguse täht-tähelise tõlgendamise põhimõtte nõudeid, mis on välja toodud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 7 lõikes 1 ja mille kohaselt ei või kellelegi „kohaldada raskemat karistust”. Selline lähenemine rikub ka põhimõtet, mille kohaselt tuleb kahtlusi tõlgendada otsuse adressaadiks oleva ettevõtja kasuks ja mis on süütuse presumptsiooni põhimõtet silmas pidades asjakohane.

Kolmandas väites viitab Comap mitmete tõendite moonutamisele, mis tõi kaasa apellandi ja ühe tema konkurendi kahepoolsete kontaktide ebaõige õigusliku kvalifitseerimise pärast komisjoni läbiviidud kontrolle.

Neljandas ja viimases väites heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane ei ole täitnud põhjendamiskohustust, kuna asus seisukohale, et komisjon on piisavalt tõendanud Comapi osaluse ühes ja vältavas rikkumises pärast 2001. aasta märtsi.