Euroopa Komisjoni 30. mail 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 22. märtsi 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-369/07: Läti Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-267/11 P)

2011/C 226/32

Kohtumenetluse keel: läti

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: E. White ja I. Rubene)

Teised menetlusosalised: Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Slovaki Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Kassatsioonkaebuse ainus väide põhineb direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõikes 3 kehtestatud kolmekuulise tähtaja ületamisel. (1)

Komisjon leiab, et Üldkohus liitis oma analüüsis artikli 9 lõike 3 esimese ja teise lause ning seetõttu ei ole see tõlgendus kooskõlas selles lõikes seatud eesmärkidega.

Direktiivi artikli 9 lõike 3 selline tõlgendus on vastuolus Üldkohtu enda tõlgendusega ühes teises kohtuasjas, milles kohus leidis õigesti, et artikli 9 lõike 3 teine lause on eraldiseisev õiguslik alus.

Direktiivi artikli 9 lõike 3 tõlgenduses põhineb komisjon selle sätte sõnastusele, mis samuti vastab täielikult selle sätte eesmärgile. Seega, kui komisjon lükkab liikmesriigi esitatud siseriikliku saastekvootide eraldamise kava tagasi, peab liikmesriik seda kava muutma, võttes arvesse komisjoni etteheiteid ja ta ei või seda kava rakendada enne, kui komisjon on muudatused heaks kiitnud. Selle heaks kiitva otsuse tegemisele ei ole tähtaega kehtestatud.

Komisjon rõhutab, et vaidlustatud otsus puudutas siseriikliku saastekvootide eraldamise kavasse tehtud muudatusi, mitte aga teavitatud siseriikliku saastekvootide eraldamise kava ennast.

Kuna aga Üldkohus ei leidnud, et direktiivi artikli 9 lõike 3 teine lause kehtestab eraldiseisva menetluse, oli ta kohustatud käsitlema teavitatud muudatusi kui uuest siseriiklikust saastekvootide eraldamise kavast teavitamist ning seetõttu kohaldama ekslikult kolmekuulist tähtaega.

(1)  ELT L 275, lk 32.