30.4.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 130/14

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) 2. märtsil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-513/09: José Manuel Baena Grupo, S.A. versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Herbert Neuman ja Andoni Galdeano del Sel

(Kohtuasi C-102/11 P)

2011/C 130/25

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (esindajad: J. Crespo Carrillo ja A. Folliard-Monguiral)

Teised menetlusosalised: José Manuel Baena Grupo, S.A., Herbert Neuman ja Andoni Galdeano de Sel

Apellandi nõuded

—

Tühistada vaidlustatud kohtuotsus.

—

Teha uus sisuline kohtuotsus, milles jäetakse rahuldamata vaidlustatud otsuse peale esitatud hagi või saadetakse kohtuasi tagasi Üldkohtusse.

—

Mõista kohtukulud välja esimese astme hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Amet leiab, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada, kuna Üldkohus rikkus nõukogu määruse nr 6/2002 (1) artiklit 61 allpool üksikasjalikumalt esitatud põhjustel, mille võib kokku võtta järgmiselt:

a)

Kuna Üldkohus asendas apellatsioonikoja poolt asjaoludele antud hinnangu enda omaga, ilma et ta oleks tuvastanud „ilmseid kaalutlusvigu”, siis ületas Üldkohus määruse nr 6/2002 artiklis 61 talle sätestatud piirid seoses ühenduse disainilahendustega. Selle asemel, et viia läbi õiguspärasuse kohtulik kontroll, kasutas Üldkohus sama pädevust, mis määruse nr 6/2002 artikliga 60 on antud apellatsioonikojale.

b)

Määruse nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 punkti c rikkumine seoses sama määruse artikliga 6:

i)

Üldkohus kohaldas ekslikku kriteeriumi, uurides, kas võrreldud disainilahendused jätavad informeeritud kasutajale erineva üldmulje. Õigusnormi on rikutud seetõttu, et Üldkohus uuris, kas sarnasused ja erinevused on informeeritud kasutajale „meelde jäänud” (vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 22 ja 23). Siiski ei saa võrdlus põhineda kasutaja mälestustel. Disainilahenduste puhul — erinevalt kaubamärkidest — on õige kriteerium see, et määratakse kindlaks, kas sarnasused ja erinevused disainilahenduste vahel viivad erineva üldmuljeni, kui informeeritud kasutaja võrdleb otseselt disainilahendusi.

ii)

Üldkohus uuris üksnes asjaomase üldsuse ühe osa taju ning ei esitanud põhjendusi kõnealuste toodete ühe kategooria (nimelt „trükised, sh reklaammaterjal”).

(1)  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142).