Pooled
Kohtuotsuse põhistus
Resolutiivosa

Pooled

Kohtuasjas C-667/11,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 8. detsembri 2011. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. detsembril 2011, menetluses

Paltrade EOOD

versus

Nachalnik na Mitnicheski punkt – Pristanishte Varna pri Mitnitsa Varna ,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud G. Arestis (ettekandja), J.-C. Bonichot, A. Arabadjiev ja J. L. da Cruz Vilaça,

kohtujurist: Y. Bot,

kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. jaanuari 2013. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:

– Nachalnik na Mitnicheski punkt – Pristanishte Varna pri Mitnitsa Varna, esindajad: S. Valkova, S. Yordanova, V. Konova ja M. Yanev,

– Bulgaaria valitsus, esindajad: T. Ivanov ja Y. Atanasov,

– Hispaania valitsus, esindaja: A. Rubio González,

– Itaalia valitsus, esindajad: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

– Ungari, esindaja: K. Szíjjártó,

– Euroopa Komisjon, esindajad: M. França, D. Stefanov ja A. Stobiecka-Kuik,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Kohtuotsuse põhistus

1. Eelotsusetaotlus puudutab dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise tingimusi nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 723/2011, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte (ELT L 194, lk 6; edaspidi „rakendusmäärus”), raames, kui uurimise tulemusel on tuvastatud kõrvalehoidmine nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51; edaspidi „algmäärus”), artikli 13 tähenduses.

2. Taotlus esitati kohtuvaidluses ühelt poolt äriühingu Paltrade EOOD (edaspidi „äriühing Paltrade”) ning teiselt poolt Nachalnik na Mitnicheski punkt – Pristanishte Varna (Varna sadama tollibüroo juhataja) ja Nachalnik Mitnitsa Varna (Varna tolli juhataja) (edaspidi koos „toll”) vahel otsuse üle, millega kohustati äriühingut Paltrade tasuma täiendavat dumpinguvastast tollimaksu.

Õiguslik raamistik

3. Algmääruse põhjendus 19 sätestab:

„[…] Arvestades mitmepoolsete läbirääkimiste senist ebaõnnestumist ja kuni WTO dumpinguvastase komitee otsuseni peaksid ühenduse õigusaktid sisaldama sätteid, mis käsitleksid sellist praktikat, sh ühenduses või kolmandas riigis üksnes kaupade kokkupanekut, mille põhieesmärgiks on dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida.”

4. Algmääruse artikkel 13 „Kõrvalehoidmine” näeb ette:

„1. Käesoleva määruse alusel kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes väheseid muudatusi sisaldava toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordile riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. […] Kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja ühenduse või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja ühenduse vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et dumping esineb seoses samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajadusel artikli 2 sätete kohaselt.

[…]

3. Uurimised algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud isikute taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta. Uurimised algatatakse […] komisjoni määrusega, millega võib anda tolliasutustele ka korralduse nõuda impordi registreerimist artikli 14 lõike 5 kohaselt või nõuda tagatisi. Uurimisi toimetab komisjon, keda võivad abistada tolliasutused, ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul. Kui lõplikult tuvastatud faktid õigustavad meetmete kohaldamisala laiendamist, teeb seda nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist nõuandekomiteega. […] Laiendamine jõustub kuupäevast, mil artikli 14 lõike 5 kohaselt kehtestati registreerimise nõue või hakati nõudma tagatisi. […]”

5. Algmääruse artikkel 14 „Üldsätted” näeb ette:

„[…]

5. Komisjon võib pärast nõuandekomiteega konsulteerimist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast ühenduse tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu. Registreerimine algatatakse määrusega, milles näidatakse selle meetme eesmärk ning vajaduse korral ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.”

6. Nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 29, lk 1).

7. Selle määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt oli kõigi selles sättes sisalduvas tabelis nimetamata äriühingute TARIC-i lisakoodile A999 vastav lõplik dumpinguvastane tollimaks 85%.

8. Hiljem algatas komisjon 27. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 966/2010 (ELT L 282, lk 29) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Malaisiast lähetatud rauast või terasest kinnitusdetailide impordi puhul, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestas kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõude.

9. Määruse nr 966/2010 põhjendus 18 on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et tagada, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda selle Malaisiast saadetud impordi registreerimise kuupäevast arvates.”

10. Määruse artiklis 2 on kehtestatud sellise impordi registreerimisnõue.

11. Rakendusmäärusega laiendatakse määrusega nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte. Rakendusmääruse artiklis 1 on seega sätestatud:

„1. Määruse (EÜ) nr 91/2009 artikli 1 lõikega 2 Hiina Rahvavabariigist pärit [asjaomaste toodete] impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes, laiendatakse CN-koodide ex 7318 12 90, ex 7318 14 91, […] (TARICi koodid […] 7318 12 90 91, […] 7318 14 91 91, […]) alla kuuluvate Malaisiast lähetatud [asjaomaste toodete] impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte, […].

[…]

3. Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse määruse (EL) nr 966/2010 artikli 2 ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel registreeritud, Malaisiast lähetatud [toodete] impordilt sisse, sõltumata sellest, kas [need] deklareeriti Malaisiast pärinevana või mitte, välja arvatud lõikes 1 loetletud äriühingute toodangu puhul.

[...]”.

12. Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mida on muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, lk 1; edaspidi „tolliseadustik”), artikkel 78 sätestab:

„1. Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.

[…]

3. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.”

13. Tolliseadustiku artikli 217 lõike 1 punkt a näeb ette:

„1. Iga tollivõlast tuleneva impordi- või eksporditollimaksu summa, edaspidi „tollimaksu summa”, arvutab toll niipea, kui on saanud vajalikud andmed, ja märgib selle arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale (arvestuskanne).

Esimest lõiku ei kohaldata, kui:

a) on kehtestatud ajutine dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks; […]”.

14. Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud nõukogu 6. juuni 2011. aasta määrusega (EL) nr 555/2011 (ELT L 150, lk 3), artikkel 2 sätestab:

„Komisjon kehtestab Euroopa ühenduste integreeritud tariifi, edaspidi „TARIC”, mis vastab nii ühise tollitariifistiku, väliskaubanduse statistika kui ka ühenduse kaubandus- ja põllumajanduspoliitika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud muu poliitika nõuetele.

[…]”.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

15. Varnas asuv äriühing Paltrade esitas 31. jaanuaril 2011 ühtse haldusdokumendiga nr 11BG002005H0004290 tollideklaratsiooni tarbimiseks vabasse ringlusse lubamiseks järgmise kauba kohta: 2 528 800 puidukruvi ja 634 000 isekeermestavat kruvi, mis olid lähetatud Malaisiast ning mis kuuluvad rakendusmääruse alusel dumpinguvastase tollimaksuga maksustatavate toodete hulka. Tasumisele kuuluva tolli- ja käibemaksu kohta tehti arvestuskanne 31. jaanuaril 2011, s.t enne kui nende toodete impordile oli laiendatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu.

16. Pärast tolliseadustiku artikli 78 alusel vastu võetud rakendusmääruse jõustumist 27. juulil 2011 ja asjaomase kauba vabastamist kontrollis aga toll tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust. Ühtse haldusdokumendi ja sellele lisatud dokumentide kontrollimise tulemusel tegi toll kindlaks, et see dokument oli registreeritud määrusega nr 966/2010 algatatud uurimise ajal. Seega tegi toll paranduse selles dokumendis esitatud andmetes.

17. Bulgaaria toll ei võtnud erimeetmeid Malaisiast pärit impordi registreerimiseks ega märkinud määruse nr 91/2009 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud TARIC-i lisakoodi A999. Toll kohaldas hoopis ühtsel haldusdokumendil põhinevate tollideklaratsioonide tavalist registreerimismenetlust Bulgaaria integreeritud tolliinfosüsteemis (Balgarska integrirana mitnicheska informatsionna sistema, edaspidi „BIMIS”).

18. Toll määras 10. augusti 2011. aasta otsusega nr 9300-843 äriühingule Paltrade täiendava tollimaksu 14 623,75 Bulgaaria leevi ja käibemaksu 2924,76 Bulgaaria leevi. Äriühing Paltrade esitas selle otsuse peale kaebuse Administrativen sad Varnale.

19. Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Varna menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1. Kas dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuv sissenõudmine […] rakendusmääruse artikli 1 alusel on lubatud, kui impordi registreerimist määruse nr 91/2009 artiklis 1 nimetatud TARIC-i lisakoodi all – kui ühtse haldusdokumendi registreerimine BIMIS-es kõrvale jätta – ei toimunud?

2. Milline on […] rakendusmääruse alusel tagasiulatuvalt sissenõutava dumpinguvastase tollimaksu asjakohane summa määruse nr 966/2010 põhjenduse 18 tähenduses?”

Eelotsuse küsimused

20. Nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada esiteks seda, kas algmääruse artikli 14 lõiget 5, millele viidatakse määruse nr 966/2010 artiklis 2, tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev registreerimine on selle sättega kooskõlas ja et sellest piisab seega dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks sissenõudmiseks rakendusmääruse artikli 1 alusel, kui uurimise tulemusel on tuvastatud määrusega nr 91/2009 määratud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine, ning teiseks, milline on sellise laiendatud dumpinguvastase tollimaksu suurus, mis nõutakse tagasiulatuvalt sisse rakendusmääruse alusel.

Euroopa Kohtule esitatud märkused

21. Bulgaaria valitsus ja toll väidavad, et puudub täiendava registreerimise vajadus lisaks ühtse haldusdokumendi registreerimisele BIMIS-es, kuna viimane võimaldab TARIC-i koodidel põhinevaid infosüsteeme omavahel siduda. Nende menetlusosaliste sõnul töödeldakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tollialastes õigusaktides ette nähtud kõikide tollikäitlusviiside ja tolliprotseduuridega seotud dokumendid elektrooniliselt BIMIS-es, mis võimaldab koguda teavet tollidokumentide andmebaasi põhjal.

22. Hispaania ja Itaalia valitsus, Ungari ning komisjon leiavad samuti, et määruse nr 966/2010 ja rakendusmääruse asjakohased sätted, mis puudutavad kõnealuse impordi registreerimist, ei nõua spetsiaalset registreerimist. Liikmesriigis kehtivat registreerimissüsteemi tuleb lugeda piisavaks, kui see võimaldab tollil saada teavet registreeritud impordi kohta sellise määruse avaldamise ajal, milles sätestatakse, et sellelt registreeritud impordilt tuleb võtta dumpinguvastast tollimaksu, ning võimaldada tollil seda maksu sisse nõuda ja sellest teatada.

23. Komisjon lisab, et kehtiv ühtse haldusdokumendi registreerimine BIMIS-es on täiesti piisav algmääruse artikli 14 lõikes 5 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

24. Põhikohtuasja vastustaja, komisjon ja kõik seisukohti esitanud valitsused väidavad, et rakendusmääruses on sõnaselgelt öeldud, et nende Malaisia äriühingute puhul, kellele laieneb määrusega nr 91/2009 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, tuleb kohaldada selle dumpinguvastase tollimaksu 85-protsendilist maksumäära.

Euroopa Kohtu hinnang

25. Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib selle määruse alusel kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Sama artikli lõike 3 kohaselt algatatakse uurimine komisjoni määrusega, millega võib anda tollile korralduse muuta impordi registreerimine kohustuslikuks algmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt.

26. Täpsemalt nähtub artikli 13 lõikest 3, et kui esineb kõrvalehoidmine, jõustub varem kehtestatud lõplike meetmete laiendamine kuupäevast, mil algmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt kehtestati registreerimise nõue.

27. Viimati nimetatud sätte kohaselt võib komisjon anda liikmesriigi pädevatele asutustele korralduse võtta impordi registreerimiseks kohaseid meetmeid, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast kohaldada asjaomastele toodetele laiendatud meetmeid. Asjaomaste toodete registreerimine kehtestatakse määrusega, milles näidatakse selle meetme eesmärk ning vajaduse korral ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.

28. Samuti tuleb märkida, et algmääruse eesmärgi ja ülesehituse kohaselt, täpsemalt selle põhjenduse 19 ja artikli 13 kohaselt on dumpinguvastast tollimaksu laiendava määruse ainus eesmärk tagada selle tõhusus ja vältida sellest kõrvalehoidmist. Järelikult, lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendav meede vaid täiendab algset õigusakti, millega kehtestati see maks, mis kaitseb lõplike meetmete tõhusat kohaldamist.

29. Sellest tulenevalt on kõrvalehoidmise konkreetset konteksti arvestades asjaomase impordi registreerimise kohustuse eesmärk üksnes laiendatud lõplike meetmete tõhususe tagamine, muutes võimalikuks tollimaksu tagasiulatuva kohaldamise, vältimaks seda, et kohaldatavad lõplikud meetmed kaotaks oma kasuliku mõju. Seega, kui komisjon on andnud liikmesriigi pädevatele asutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid asjaomase impordi registreerimiseks ning tagada laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuv sissenõudmine, peavad nimetatud asutused selle kohustuse täitma.

30. Põhikohtuasja puhul kehtestati määrusega nr 91/2009 lõplik dumpinguvastane tollimaks asjaomastele Hiina päritolu toodetele. Seejärel kehtestas määrus nr 966/2010, algatades uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega nimetatud meetmest, oma artiklis 2 algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel asjaomaste Malaisiast lähetatud toodete impordi registreerimise nõude. Juhuks kui tuvastatakse kõrvalehoidmine, näeb rakendusmäärus ette määrusega nr 91/29009 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu laienemise asjaomastele Malaisiast lähetatud toodetele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte.

31. Määruse nr 966/2010 artiklist 2 tuleneb nimelt, et sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on liikmesriigid algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel kohustatud kehtestama kohased rakendusmeetmed asjaomase impordi registreerimiseks.

32. Kuna aga algmääruses ega määruses nr 966/2010 ei ole täpselt sätestatud, milliste tingimuste kohaselt peavad liikmesriigid registreerimise läbi viima, peavad liikmesriigid määrama kindlaks sellise korra, et laiendatud dumpinguvastaseid tollimakse saaks tagasiulatuvalt sisse nõuda ning et määruse eesmärk oleks täidetud.

33. Selles osas tuleneb kohtuasja toimikust, et kehtivast ühtse haldusdokumendi registreerimisest BIMIS-es piisab kehtestatud kohustuse täitmiseks, kuivõrd see ei jäta mingit kahtlust, et kõik asjaomaste toodete maksustatavad impordiepisoodid on tuvastatavad, ja võimaldab tõhusalt koguda kogu olemasoleva teabe selleks, et laiendatud dumpinguvastast tollimaksu saaks nõuetekohaselt tagasiulatuvalt sisse nõuda.

34. Seega vastab selline registreerimine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, algmääruse artikli 14 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

35. Seetõttu täidab kõnealune registreerimine käesoleval juhul kohaldatavate määruste sätetes ette nähtud kohustuse.

36. Rakendusmääruse kohaldamisel tagasiulatuvalt sissenõutud dumpinguvastase tollimaksu määra osas tuleneb selle määruse artikli 1 lõikest 1, et asjaomaste Malaisia päritolu toodete impordile laiendatud tollimaks on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse „määruse nr 91/2009 artikli 1 lõike 2 alusel kõigi teiste äriühingute ” puhul.

37. Viimati nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt on laiendatud dumpinguvastase tollimaksu määr 85%.

38. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata järgmiselt:

– algmääruse artikli 14 lõiget 5, millele viidatakse määruse nr 966/2010 artiklis 2, tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev registreerimiskord on selle sättega kooskõlas ja et sellest piisab seega dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks sissenõudmiseks rakendusmääruse artikli 1 alusel, kui uurimise tulemusel on tuvastatud määrusega nr 91/2009 määratud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine.

– vastavalt määruse nr 91/2009 artikli 1 lõikele 2 on enne rakendusmääruse jõustumist toimunud impordilt tagasiulatuvalt sissenõutava laiendatud dumpinguvastase tollimaksu määr „kõigi teiste äriühingute” puhul 85%.

Kohtukulud

39. Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Resolutiivosa

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 14 lõiget 5, millele viidatakse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 966/2010, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Malaisiast saadetud rauast või terasest kinnitusdetailide impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue, artiklis 2, tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev registreerimiskord on selle sättega kooskõlas ja et sellest piisab seega dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks sissenõudmiseks nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 723/2011, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte, artikli 1 alusel, kui uurimise tulemusel on tuvastatud kõrvalehoidmine lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust, mis on määratud nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes.

Vastavalt määruse nr 91/2009 artikli 1 lõikele 2 on enne rakendusmääruse nr 723/2011 jõustumist toimunud impordilt tagasiulatuvalt sissenõutava laiendatud dumpinguvastase tollimaksu määr kõigi teiste äriühingute puhul 85%.


EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

6. juuni 2013 ( *1 )

„Kaubanduspoliitika — Määrus (EÜ) nr 1225/2009 — Artiklid 13 ja 14 — Hiina päritolu imporditud tooted — Dumpinguvastased tollimaksud — Kõrvalehoidmine — Kauba tagasisaatmine Malaisia kaudu — Rakendusmäärus (EL) nr 723/2011 — Impordi registreerimine — Dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmine — Tagasiulatuv jõud”

Kohtuasjas C-667/11,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Administrativen sad Varna (Bulgaaria) 8. detsembri 2011. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. detsembril 2011, menetluses

Paltrade EOOD

versus

Nachalnik na Mitnicheski punkt – Pristanishte Varna pri Mitnitsa Varna,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud G. Arestis (ettekandja), J.-C. Bonichot, A. Arabadjiev ja J. L. da Cruz Vilaça,

kohtujurist: Y. Bot,

kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. jaanuari 2013. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:

—

Nachalnik na Mitnicheski punkt – Pristanishte Varna pri Mitnitsa Varna, esindajad: S. Valkova, S. Yordanova, V. Konova ja M. Yanev,

—

Bulgaaria valitsus, esindajad: T. Ivanov ja Y. Atanasov,

—

Hispaania valitsus, esindaja: A. Rubio González,

—

Itaalia valitsus, esindajad: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili,

—

Ungari, esindaja: K. Szíjjártó,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: M. França, D. Stefanov ja A. Stobiecka-Kuik,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1

Eelotsusetaotlus puudutab dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise tingimusi nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 723/2011, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte (ELT L 194, lk 6; edaspidi „rakendusmäärus”), raames, kui uurimise tulemusel on tuvastatud kõrvalehoidmine nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, lk 51; edaspidi „algmäärus”), artikli 13 tähenduses.

2

Taotlus esitati kohtuvaidluses ühelt poolt äriühingu Paltrade EOOD (edaspidi „äriühing Paltrade”) ning teiselt poolt Nachalnik na Mitnicheski punkt – Pristanishte Varna (Varna sadama tollibüroo juhataja) ja Nachalnik Mitnitsa Varna (Varna tolli juhataja) (edaspidi koos „toll”) vahel otsuse üle, millega kohustati äriühingut Paltrade tasuma täiendavat dumpinguvastast tollimaksu.

Õiguslik raamistik

3

Algmääruse põhjendus 19 sätestab:

„[…] Arvestades mitmepoolsete läbirääkimiste senist ebaõnnestumist ja kuni WTO dumpinguvastase komitee otsuseni peaksid ühenduse õigusaktid sisaldama sätteid, mis käsitleksid sellist praktikat, sh ühenduses või kolmandas riigis üksnes kaupade kokkupanekut, mille põhieesmärgiks on dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida.”

4

Algmääruse artikkel 13 „Kõrvalehoidmine” näeb ette:

„1.   Käesoleva määruse alusel kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes väheseid muudatusi sisaldava toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordile riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. […] Kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja ühenduse või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja ühenduse vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et dumping esineb seoses samasuguste või sarnaste toodete puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajadusel artikli 2 sätete kohaselt.

[…]

3.   Uurimised algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud isikute taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta. Uurimised algatatakse […] komisjoni määrusega, millega võib anda tolliasutustele ka korralduse nõuda impordi registreerimist artikli 14 lõike 5 kohaselt või nõuda tagatisi. Uurimisi toimetab komisjon, keda võivad abistada tolliasutused, ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul. Kui lõplikult tuvastatud faktid õigustavad meetmete kohaldamisala laiendamist, teeb seda nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist nõuandekomiteega. […] Laiendamine jõustub kuupäevast, mil artikli 14 lõike 5 kohaselt kehtestati registreerimise nõue või hakati nõudma tagatisi. […]”

5

Algmääruse artikkel 14 „Üldsätted” näeb ette:

„[…]

5.   Komisjon võib pärast nõuandekomiteega konsulteerimist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast ühenduse tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu. Registreerimine algatatakse määrusega, milles näidatakse selle meetme eesmärk ning vajaduse korral ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.”

6

Nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 29, lk 1).

7

Selle määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt oli kõigi selles sättes sisalduvas tabelis nimetamata äriühingute TARIC-i lisakoodile A999 vastav lõplik dumpinguvastane tollimaks 85%.

8

Hiljem algatas komisjon 27. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 966/2010 (ELT L 282, lk 29) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Malaisiast lähetatud rauast või terasest kinnitusdetailide impordi puhul, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestas kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõude.

9

Määruse nr 966/2010 põhjendus 18 on sõnastatud järgmiselt:

„Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et tagada, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda selle Malaisiast saadetud impordi registreerimise kuupäevast arvates.”

10

Määruse artiklis 2 on kehtestatud sellise impordi registreerimisnõue.

11

Rakendusmäärusega laiendatakse määrusega nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte. Rakendusmääruse artiklis 1 on seega sätestatud:

„1.   Määruse (EÜ) nr 91/2009 artikli 1 lõikega 2 Hiina Rahvavabariigist pärit [asjaomaste toodete] impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes, laiendatakse CN-koodide ex 7318 12 90, ex 7318 14 91, […] (TARICi koodid […] 7318 12 90 91, […] 7318 14 91 91, […]) alla kuuluvate Malaisiast lähetatud [asjaomaste toodete] impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte, […].

[…]

3.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse määruse (EL) nr 966/2010 artikli 2 ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel registreeritud, Malaisiast lähetatud [toodete] impordilt sisse, sõltumata sellest, kas [need] deklareeriti Malaisiast pärinevana või mitte, välja arvatud lõikes 1 loetletud äriühingute toodangu puhul.

[...]”.

12

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mida on muudetud nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, lk 1; edaspidi „tolliseadustik”), artikkel 78 sätestab:

„1.   Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.

[…]

3.   Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.”

13

Tolliseadustiku artikli 217 lõike 1 punkt a näeb ette:

„1.   Iga tollivõlast tuleneva impordi- või eksporditollimaksu summa, edaspidi „tollimaksu summa”, arvutab toll niipea, kui on saanud vajalikud andmed, ja märgib selle arvestusdokumentidesse või mõnele muule samaväärsele teabekandjale (arvestuskanne).

Esimest lõiku ei kohaldata, kui:

a)

on kehtestatud ajutine dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks; […]”.

14

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud nõukogu 6. juuni 2011. aasta määrusega (EL) nr 555/2011 (ELT L 150, lk 3), artikkel 2 sätestab:

„Komisjon kehtestab Euroopa ühenduste integreeritud tariifi, edaspidi „TARIC”, mis vastab nii ühise tollitariifistiku, väliskaubanduse statistika kui ka ühenduse kaubandus- ja põllumajanduspoliitika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud muu poliitika nõuetele.

[…]”.

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

15

Varnas asuv äriühing Paltrade esitas 31. jaanuaril 2011 ühtse haldusdokumendiga nr 11BG002005H0004290 tollideklaratsiooni tarbimiseks vabasse ringlusse lubamiseks järgmise kauba kohta: 2528800 puidukruvi ja 634 000 isekeermestavat kruvi, mis olid lähetatud Malaisiast ning mis kuuluvad rakendusmääruse alusel dumpinguvastase tollimaksuga maksustatavate toodete hulka. Tasumisele kuuluva tolli- ja käibemaksu kohta tehti arvestuskanne 31. jaanuaril 2011, s.t enne kui nende toodete impordile oli laiendatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu.

16

Pärast tolliseadustiku artikli 78 alusel vastu võetud rakendusmääruse jõustumist 27. juulil 2011 ja asjaomase kauba vabastamist kontrollis aga toll tollideklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust. Ühtse haldusdokumendi ja sellele lisatud dokumentide kontrollimise tulemusel tegi toll kindlaks, et see dokument oli registreeritud määrusega nr 966/2010 algatatud uurimise ajal. Seega tegi toll paranduse selles dokumendis esitatud andmetes.

17

Bulgaaria toll ei võtnud erimeetmeid Malaisiast pärit impordi registreerimiseks ega märkinud määruse nr 91/2009 artikli 1 lõikes 2 ette nähtud TARIC-i lisakoodi A999. Toll kohaldas hoopis ühtsel haldusdokumendil põhinevate tollideklaratsioonide tavalist registreerimismenetlust Bulgaaria integreeritud tolliinfosüsteemis (Balgarska integrirana mitnicheska informatsionna sistema, edaspidi „BIMIS”).

18

Toll määras 10. augusti 2011. aasta otsusega nr 9300-843 äriühingule Paltrade täiendava tollimaksu 14623,75 Bulgaaria leevi ja käibemaksu 2924,76 Bulgaaria leevi. Äriühing Paltrade esitas selle otsuse peale kaebuse Administrativen sad Varnale.

19

Neil asjaoludel otsustas Administrativen sad Varna menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuv sissenõudmine […] rakendusmääruse artikli 1 alusel on lubatud, kui impordi registreerimist määruse nr 91/2009 artiklis 1 nimetatud TARIC-i lisakoodi all – kui ühtse haldusdokumendi registreerimine BIMIS-es kõrvale jätta – ei toimunud?

2.

Milline on […] rakendusmääruse alusel tagasiulatuvalt sissenõutava dumpinguvastase tollimaksu asjakohane summa määruse nr 966/2010 põhjenduse 18 tähenduses?”

Eelotsuse küsimused

20

Nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada esiteks seda, kas algmääruse artikli 14 lõiget 5, millele viidatakse määruse nr 966/2010 artiklis 2, tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev registreerimine on selle sättega kooskõlas ja et sellest piisab seega dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks sissenõudmiseks rakendusmääruse artikli 1 alusel, kui uurimise tulemusel on tuvastatud määrusega nr 91/2009 määratud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine, ning teiseks, milline on sellise laiendatud dumpinguvastase tollimaksu suurus, mis nõutakse tagasiulatuvalt sisse rakendusmääruse alusel.

Euroopa Kohtule esitatud märkused

21

Bulgaaria valitsus ja toll väidavad, et puudub täiendava registreerimise vajadus lisaks ühtse haldusdokumendi registreerimisele BIMIS-es, kuna viimane võimaldab TARIC-i koodidel põhinevaid infosüsteeme omavahel siduda. Nende menetlusosaliste sõnul töödeldakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tollialastes õigusaktides ette nähtud kõikide tollikäitlusviiside ja tolliprotseduuridega seotud dokumendid elektrooniliselt BIMIS-es, mis võimaldab koguda teavet tollidokumentide andmebaasi põhjal.

22

Hispaania ja Itaalia valitsus, Ungari ning komisjon leiavad samuti, et määruse nr 966/2010 ja rakendusmääruse asjakohased sätted, mis puudutavad kõnealuse impordi registreerimist, ei nõua spetsiaalset registreerimist. Liikmesriigis kehtivat registreerimissüsteemi tuleb lugeda piisavaks, kui see võimaldab tollil saada teavet registreeritud impordi kohta sellise määruse avaldamise ajal, milles sätestatakse, et sellelt registreeritud impordilt tuleb võtta dumpinguvastast tollimaksu, ning võimaldada tollil seda maksu sisse nõuda ja sellest teatada.

23

Komisjon lisab, et kehtiv ühtse haldusdokumendi registreerimine BIMIS-es on täiesti piisav algmääruse artikli 14 lõikes 5 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

24

Põhikohtuasja vastustaja, komisjon ja kõik seisukohti esitanud valitsused väidavad, et rakendusmääruses on sõnaselgelt öeldud, et nende Malaisia äriühingute puhul, kellele laieneb määrusega nr 91/2009 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, tuleb kohaldada selle dumpinguvastase tollimaksu 85-protsendilist maksumäära.

Euroopa Kohtu hinnang

25

Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib selle määruse alusel kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või selle toote osade impordile, kui esineb kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Sama artikli lõike 3 kohaselt algatatakse uurimine komisjoni määrusega, millega võib anda tollile korralduse muuta impordi registreerimine kohustuslikuks algmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt.

26

Täpsemalt nähtub artikli 13 lõikest 3, et kui esineb kõrvalehoidmine, jõustub varem kehtestatud lõplike meetmete laiendamine kuupäevast, mil algmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt kehtestati registreerimise nõue.

27

Viimati nimetatud sätte kohaselt võib komisjon anda liikmesriigi pädevatele asutustele korralduse võtta impordi registreerimiseks kohaseid meetmeid, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast kohaldada asjaomastele toodetele laiendatud meetmeid. Asjaomaste toodete registreerimine kehtestatakse määrusega, milles näidatakse selle meetme eesmärk ning vajaduse korral ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.

28

Samuti tuleb märkida, et algmääruse eesmärgi ja ülesehituse kohaselt, täpsemalt selle põhjenduse 19 ja artikli 13 kohaselt on dumpinguvastast tollimaksu laiendava määruse ainus eesmärk tagada selle tõhusus ja vältida sellest kõrvalehoidmist. Järelikult, lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendav meede vaid täiendab algset õigusakti, millega kehtestati see maks, mis kaitseb lõplike meetmete tõhusat kohaldamist.

29

Sellest tulenevalt on kõrvalehoidmise konkreetset konteksti arvestades asjaomase impordi registreerimise kohustuse eesmärk üksnes laiendatud lõplike meetmete tõhususe tagamine, muutes võimalikuks tollimaksu tagasiulatuva kohaldamise, vältimaks seda, et kohaldatavad lõplikud meetmed kaotaks oma kasuliku mõju. Seega, kui komisjon on andnud liikmesriigi pädevatele asutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid asjaomase impordi registreerimiseks ning tagada laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuv sissenõudmine, peavad nimetatud asutused selle kohustuse täitma.

30

Põhikohtuasja puhul kehtestati määrusega nr 91/2009 lõplik dumpinguvastane tollimaks asjaomastele Hiina päritolu toodetele. Seejärel kehtestas määrus nr 966/2010, algatades uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega nimetatud meetmest, oma artiklis 2 algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel asjaomaste Malaisiast lähetatud toodete impordi registreerimise nõude. Juhuks kui tuvastatakse kõrvalehoidmine, näeb rakendusmäärus ette määrusega nr 91/29009 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu laienemise asjaomastele Malaisiast lähetatud toodetele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte.

31

Määruse nr 966/2010 artiklist 2 tuleneb nimelt, et sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on liikmesriigid algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 alusel kohustatud kehtestama kohased rakendusmeetmed asjaomase impordi registreerimiseks.

32

Kuna aga algmääruses ega määruses nr 966/2010 ei ole täpselt sätestatud, milliste tingimuste kohaselt peavad liikmesriigid registreerimise läbi viima, peavad liikmesriigid määrama kindlaks sellise korra, et laiendatud dumpinguvastaseid tollimakse saaks tagasiulatuvalt sisse nõuda ning et määruse eesmärk oleks täidetud.

33

Selles osas tuleneb kohtuasja toimikust, et kehtivast ühtse haldusdokumendi registreerimisest BIMIS-es piisab kehtestatud kohustuse täitmiseks, kuivõrd see ei jäta mingit kahtlust, et kõik asjaomaste toodete maksustatavad impordiepisoodid on tuvastatavad, ja võimaldab tõhusalt koguda kogu olemasoleva teabe selleks, et laiendatud dumpinguvastast tollimaksu saaks nõuetekohaselt tagasiulatuvalt sisse nõuda.

34

Seega vastab selline registreerimine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, algmääruse artikli 14 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

35

Seetõttu täidab kõnealune registreerimine käesoleval juhul kohaldatavate määruste sätetes ette nähtud kohustuse.

36

Rakendusmääruse kohaldamisel tagasiulatuvalt sissenõutud dumpinguvastase tollimaksu määra osas tuleneb selle määruse artikli 1 lõikest 1, et asjaomaste Malaisia päritolu toodete impordile laiendatud tollimaks on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse „määruse nr 91/2009 artikli 1 lõike 2 alusel kõigi teiste äriühingute” puhul.

37

Viimati nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt on laiendatud dumpinguvastase tollimaksu määr 85%.

38

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata järgmiselt:

—

algmääruse artikli 14 lõiget 5, millele viidatakse määruse nr 966/2010 artiklis 2, tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev registreerimiskord on selle sättega kooskõlas ja et sellest piisab seega dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks sissenõudmiseks rakendusmääruse artikli 1 alusel, kui uurimise tulemusel on tuvastatud määrusega nr 91/2009 määratud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine.

—

vastavalt määruse nr 91/2009 artikli 1 lõikele 2 on enne rakendusmääruse jõustumist toimunud impordilt tagasiulatuvalt sissenõutava laiendatud dumpinguvastase tollimaksu määr „kõigi teiste äriühingute” puhul 85%.

Kohtukulud

39

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
 

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 14 lõiget 5, millele viidatakse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 966/2010, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Malaisiast saadetud rauast või terasest kinnitusdetailide impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue, artiklis 2, tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjas kõne all olev registreerimiskord on selle sättega kooskõlas ja et sellest piisab seega dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks sissenõudmiseks nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 723/2011, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte, artikli 1 alusel, kui uurimise tulemusel on tuvastatud kõrvalehoidmine lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust, mis on määratud nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes.

 

Vastavalt määruse nr 91/2009 artikli 1 lõikele 2 on enne rakendusmääruse nr 723/2011 jõustumist toimunud impordilt tagasiulatuvalt sissenõutava laiendatud dumpinguvastase tollimaksu määr kõigi teiste äriühingute puhul 85%.

 

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: bulgaaria.