Kohtuasi C-652/11 P
Mindo Srl
versus
Euroopa Komisjon
„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Keelatud kokkulepe — Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Itaalias — Trahvi maksmine solidaarvõlgniku poolt — Põhjendatud huvi — Tõendamiskoormis”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (seitsmes koda), 11. aprill 2013
Apellatsioonkaebus – Väited – Konkreetne kriitika Üldkohtu põhjenduste mõne punkti kohta ja väidetava õigusnormi rikkumise piisav esiletoomine – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d ja artikli 169 lõige 2)
Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Põhjendamiskohustuse ulatus – Kohustus vastata hageja selgetele ja täpsetele argumentidele
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36, artikli 53 esimene lõik ja artikli 58 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)
Kohtumenetlus – Tõendite esitamine – Täitmatu tõendamiskoormis – Lubamatus
ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ning kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d ja artikli 169 lõikest 2 tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb selgelt märkida selle kohtuotsuse vaidlustatavad osad, mille tühistamist taotletakse, ning õiguslikud argumendid, mis konkreetselt seda nõuet põhjendavad. Kui apellant on tuginenud õigusnormi rikkumistele Üldkohtu poolt, tuues piisavalt täpselt esile vaidlustatud kohtuotsuse vaidlustatavad osad ja esitades põhjused, mille tõttu ta leiab, et need osad sisaldavad selliseid rikkumisi, on apellatsioonkaebus vastuvõetav.
(vt punktid 21 ja 22)
Tegemist on ebapiisava põhjendamise ja seega oluliste vorminõuete rikkumisega, kui Üldkohtu otsus kinnitab, et konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava komisjoni otsusega määratud kogu trahvi tasumine ühe selle otsuse adressaadi poolt ei ole piisav, et tuua talle kaasa nõuet, mida teine adressaat saab täita kui trahvi solidaarvõlgnik, ja seda hoolimata asjaomase solidaarvõlgniku vastupidistele täpsetele argumentidele.
Samuti on tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega, kui Üldkohus jätab vastamata solidaarvõlgniku, kes on ühtlasi hageja, argumentide kesksele osale, jättes samas kontrollimata, kas võlausaldaja regressihagi esitamise õigus, selleks et nõuda tema poolt tasutud trahvisumma osa hüvitamist, oli aegunud või mitte, olgugi et solidaarvõlgniku poolt selle kohta esitatud argumendid olid piisavalt selged ja täpsed.
Kui hageja väidab, et kompromiss võimaldab maksejõuetul ettevõtjal oma võlg kõikide võlausaldajatega ümber kujundada ja niimoodi oma tegevust jätkata, ei saa Üldkohus piirduda sellele määravale argumendile vastamisel üksnes märkimisega, et solidaarvõlgnik ei ole esitanud mingeid selgitusi põhjuste kohta, miks ta peab võlausaldajat „varasemaks võlausaldajaks” või miks viimane ei olnud üritanud oma võlanõuet esitada.
(vt punktid 36, 37, 39, 41, 44 ja 45)
Üldkohus rikub õigusnormi, seades hageja põhjendatud huvi eelduseks tingimuse, et ta tõendab kolmanda isiku kavatsust oma võlg temalt sisse nõuda, ning pannes talle seega täitmatu tõendamiskoormise.
Tõdemus, et trahvi määrava komisjoni otsuse adressaadil puudub põhjendatud huvi, ei saa tugineda pelkadele eeldustele, iseäranis siis, kui Üldkohus on jätnud piisavalt arvestamata rea hageja poolt esitatud tõendeid, millega sooviti näidata kohtuasja asjaolusid erinevas valguses.
(vt punktid 50 ja 53)
Kohtuasi C-652/11 P
Mindo Srl
versus
Euroopa Komisjon
„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Keelatud kokkulepe — Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Itaalias — Trahvi maksmine solidaarvõlgniku poolt — Põhjendatud huvi — Tõendamiskoormis”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (seitsmes koda), 11. aprill 2013
Apellatsioonkaebus — Väited — Konkreetne kriitika Üldkohtu põhjenduste mõne punkti kohta ja väidetava õigusnormi rikkumise piisav esiletoomine — Vastuvõetavus
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d ja artikli 169 lõige 2)
Apellatsioonkaebus — Väited — Põhjendamise ebapiisavus — Põhjendamiskohustuse ulatus — Kohustus vastata hageja selgetele ja täpsetele argumentidele
(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36, artikli 53 esimene lõik ja artikli 58 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 81)
Kohtumenetlus — Tõendite esitamine — Täitmatu tõendamiskoormis — Lubamatus
ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ning kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d ja artikli 169 lõikest 2 tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb selgelt märkida selle kohtuotsuse vaidlustatavad osad, mille tühistamist taotletakse, ning õiguslikud argumendid, mis konkreetselt seda nõuet põhjendavad. Kui apellant on tuginenud õigusnormi rikkumistele Üldkohtu poolt, tuues piisavalt täpselt esile vaidlustatud kohtuotsuse vaidlustatavad osad ja esitades põhjused, mille tõttu ta leiab, et need osad sisaldavad selliseid rikkumisi, on apellatsioonkaebus vastuvõetav.
(vt punktid 21 ja 22)
Tegemist on ebapiisava põhjendamise ja seega oluliste vorminõuete rikkumisega, kui Üldkohtu otsus kinnitab, et konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava komisjoni otsusega määratud kogu trahvi tasumine ühe selle otsuse adressaadi poolt ei ole piisav, et tuua talle kaasa nõuet, mida teine adressaat saab täita kui trahvi solidaarvõlgnik, ja seda hoolimata asjaomase solidaarvõlgniku vastupidistele täpsetele argumentidele.
Samuti on tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega, kui Üldkohus jätab vastamata solidaarvõlgniku, kes on ühtlasi hageja, argumentide kesksele osale, jättes samas kontrollimata, kas võlausaldaja regressihagi esitamise õigus, selleks et nõuda tema poolt tasutud trahvisumma osa hüvitamist, oli aegunud või mitte, olgugi et solidaarvõlgniku poolt selle kohta esitatud argumendid olid piisavalt selged ja täpsed.
Kui hageja väidab, et kompromiss võimaldab maksejõuetul ettevõtjal oma võlg kõikide võlausaldajatega ümber kujundada ja niimoodi oma tegevust jätkata, ei saa Üldkohus piirduda sellele määravale argumendile vastamisel üksnes märkimisega, et solidaarvõlgnik ei ole esitanud mingeid selgitusi põhjuste kohta, miks ta peab võlausaldajat „varasemaks võlausaldajaks” või miks viimane ei olnud üritanud oma võlanõuet esitada.
(vt punktid 36, 37, 39, 41, 44 ja 45)
Üldkohus rikub õigusnormi, seades hageja põhjendatud huvi eelduseks tingimuse, et ta tõendab kolmanda isiku kavatsust oma võlg temalt sisse nõuda, ning pannes talle seega täitmatu tõendamiskoormise.
Tõdemus, et trahvi määrava komisjoni otsuse adressaadil puudub põhjendatud huvi, ei saa tugineda pelkadele eeldustele, iseäranis siis, kui Üldkohus on jätnud piisavalt arvestamata rea hageja poolt esitatud tõendeid, millega sooviti näidata kohtuasja asjaolusid erinevas valguses.
(vt punktid 50 ja 53)