Kohtuasi C-621/11 P

New Yorker SHK Jeans GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse sõnamärgi FISHBONE taotlus — Vastulausemenetlus — Varasem siseriiklik kujutismärk FISHBONE BEACHWEAR — Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine — Nende täiendavate tõenditega arvestamine, mida ei esitatud määratud tähtaja jooksul — Määrus (EÜ) nr 207/2009 — Artikli 42 lõiked 2 ja 3 ning artikli 76 lõige 2 — Määrus (EÜ) nr 2868/95 — Eeskirja 22 lõige 2”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 18. juuli 2013

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul – Arvessevõtmine – Apellatsioonikoja kaalutlusõigus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõige 2 ja artikli 76 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 22 lõige 2)

Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 76 lõike 2 sõnastusest tuleneb, et üldreeglina ja kui ei ole sätestatud teisiti, jääb pooltele võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast määruse nr 207/2009 alusel nende esitamiseks kehtestatud tähtaegade möödumist, ning et Siseturu Ühtlustamise Ametil (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on tuginetud või mis on esitatud hilinenult. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada jätta need faktilised asjaolud või tõendid arvesse võtmata, jätab see säte ühtlustamisametile ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, millega seoses viimane oma otsust samas ka põhjendama peab.

Mis täpsemalt puutub vastulausemenetluses varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta tõendite esitamisse, siis tuleb tõdeda, et kuigi määruse nr 207/2009 artikli 42 lõike 2 kohaselt peab vastulause esitanud varasema ühenduse kaubamärgi omanik registreerimistaotluse esitaja nõudmisel tõendama, et varasemat ühenduse kaubamärki on tegelikult kasutatud, ning et selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi, puudub selles määruses säte, mis täpsustaks nende tõendite esitamise tähtaja. Seevastu näeb määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 22 lõige 2 selles osas ette, et kui selline nõudmine esitatakse, siis palub Siseturu Ühtlustamise Amet varasema kaubamärgi omanikul esitada tõendid kaubamärgi kasutamise või põhjendatud kasutamata jätmise kohta Siseturu Ühtlustamise Ameti määratud tähtaja jooksul.

Seega siis, kui Siseturu Ühtlustamise Ameti määratud tähtaja jooksul on vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikele 2 esitatud asjaomase kaubamärgi tegeliku kasutamise seisukohalt asjakohasteks loetud tõendid, on täiendavaid tõendeid selle kasutamise kohta võimalik esitada pärast määratud tähtaja lõppemist. Taolisel juhul ei ole Siseturu Ühtlustamise Ametil mingil juhul keelatud talle määruse nr 207/2009 artikli 76 lõikes 2 antud kaalutlusõigust kasutades võtta arvesse tõendeid, mis on esitatud hilinenult.

Mis puutub sellesse, kuidas Siseturu Ühtlustamise Amet kasutab kaalutlusõigust hilinenult esitatud tõendite arvessevõtmiseks, siis on kohane meenutada, et Euroopa Kohus on varem otsustanud, et kui Siseturu Ühtlustamise Amet lahendab asja vastulausemenetluse raames, siis võib selline arvessevõtmine olla põhjendatud eriti juhul, kui hilinenult esitatud tõendid võivad esiteks olla asjakohased seoses sellega, milline otsus talle esitatud vastulause kohta langetatakse, ja teiseks ei välista seda menetlusstaadium, mil hilinenud esitamine toimub, ega sellega seotud asjaolud.

(vt punktid 21–25, 30 ja 33)

Kohtuasi C-621/11 P

New Yorker SHK Jeans GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse sõnamärgi FISHBONE taotlus — Vastulausemenetlus — Varasem siseriiklik kujutismärk FISHBONE BEACHWEAR — Varasema kaubamärgi tegelik kasutamine — Nende täiendavate tõenditega arvestamine, mida ei esitatud määratud tähtaja jooksul — Määrus (EÜ) nr 207/2009 — Artikli 42 lõiked 2 ja 3 ning artikli 76 lõige 2 — Määrus (EÜ) nr 2868/95 — Eeskirja 22 lõige 2”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 18. juuli 2013

Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul — Arvessevõtmine — Apellatsioonikoja kaalutlusõigus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõige 2 ja artikli 76 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 22 lõige 2)

Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 76 lõike 2 sõnastusest tuleneb, et üldreeglina ja kui ei ole sätestatud teisiti, jääb pooltele võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast määruse nr 207/2009 alusel nende esitamiseks kehtestatud tähtaegade möödumist, ning et Siseturu Ühtlustamise Ametil (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on tuginetud või mis on esitatud hilinenult. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada jätta need faktilised asjaolud või tõendid arvesse võtmata, jätab see säte ühtlustamisametile ulatusliku kaalutlusõiguse selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, millega seoses viimane oma otsust samas ka põhjendama peab.

Mis täpsemalt puutub vastulausemenetluses varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta tõendite esitamisse, siis tuleb tõdeda, et kuigi määruse nr 207/2009 artikli 42 lõike 2 kohaselt peab vastulause esitanud varasema ühenduse kaubamärgi omanik registreerimistaotluse esitaja nõudmisel tõendama, et varasemat ühenduse kaubamärki on tegelikult kasutatud, ning et selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi, puudub selles määruses säte, mis täpsustaks nende tõendite esitamise tähtaja. Seevastu näeb määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 22 lõige 2 selles osas ette, et kui selline nõudmine esitatakse, siis palub Siseturu Ühtlustamise Amet varasema kaubamärgi omanikul esitada tõendid kaubamärgi kasutamise või põhjendatud kasutamata jätmise kohta Siseturu Ühtlustamise Ameti määratud tähtaja jooksul.

Seega siis, kui Siseturu Ühtlustamise Ameti määratud tähtaja jooksul on vastavalt määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikele 2 esitatud asjaomase kaubamärgi tegeliku kasutamise seisukohalt asjakohasteks loetud tõendid, on täiendavaid tõendeid selle kasutamise kohta võimalik esitada pärast määratud tähtaja lõppemist. Taolisel juhul ei ole Siseturu Ühtlustamise Ametil mingil juhul keelatud talle määruse nr 207/2009 artikli 76 lõikes 2 antud kaalutlusõigust kasutades võtta arvesse tõendeid, mis on esitatud hilinenult.

Mis puutub sellesse, kuidas Siseturu Ühtlustamise Amet kasutab kaalutlusõigust hilinenult esitatud tõendite arvessevõtmiseks, siis on kohane meenutada, et Euroopa Kohus on varem otsustanud, et kui Siseturu Ühtlustamise Amet lahendab asja vastulausemenetluse raames, siis võib selline arvessevõtmine olla põhjendatud eriti juhul, kui hilinenult esitatud tõendid võivad esiteks olla asjakohased seoses sellega, milline otsus talle esitatud vastulause kohta langetatakse, ja teiseks ei välista seda menetlusstaadium, mil hilinenud esitamine toimub, ega sellega seotud asjaolud.

(vt punktid 21–25, 30 ja 33)