—

Bundeswettbewerbsbehörde, esindajad: T. Thanner ja N. Harsdorf Enderndorf,

—

Donau Chemie AG ja Donauchem GmbH, esindajad: Rechtsanwalt S. Polster ja Rechtsanwalt C. Mayer,

—

DC Druck-Chemie Süd GmbH & Co KG, esindaja: Rechtsanwältin C. Hummer,

—

Brenntag CEE GmbH, esindaja: Rechtsanwalt A. Reidlinger,

—

ASK Chemicals GmbH, varem Ashland-Südchemie-Kernfest GmbH, ja ASK Chemicals AustriaGmbH, varem Ashland Südchemie Hantos GmbH, esindaja: Rechtsanwalt F. Urlesberger,

—

Verband Druck & Medientechnik, esindaja: Rechtsanwalt T. Richter,

—

Austria valitsus, esindaja: A. Posch,

—

Belgia valitsus, esindajad: T. Materne ja J-C. Halleux,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: A. Wiedmann ja T. Henze,

—

Hispaania valitsus, esindaja: S. Centeno Huerta,

—

Prantsuse valitsus, esindaja: J. Gstalter,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato M. Santoro,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Antoniadis ja P. Van Nuffel,

—

EFTA järelevalveamet, esindajad: M. Schneider ja X. Lewis,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtte tõlgendamist seoses normidega, mida Austria õiguskorras kohaldatakse hagidele liidu konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

2

Taotlus on esitatud Oberlandesgericht Wienis kui Kartellgerichtis (konkurentsiasju arutav kohus) toimuvas menetluses, mille ese on Verband Druck & Medientechnik’i (edaspidi „VDMT”), kui ettevõtjate liidu esitatud taotlus tutvuda toimikuga Bundeswettbewerbsbehörde (Austria föderaalne konkurentsiamet, edaspidi „BWB”) ning Donau Chemie AG, Donauchem GmbH, DC Druck-Chemie Süd GmbH & Co KG, Brenntag Austria Holding GmbH, Brenntag CEE GmbH, ASK Chemicals GmbH, varem Ashland-Südchemie-Kernfest GmbH ja ASK Chemicals Austria GmbH, varem Ashland Südchemie Hantos GmbH (edaspidi koos „Donau Chemie jt”) vahelises kohtumenetluses, mis lõppes Oberlandesgericht Wieni lõpliku otsusega, millega määrati Donau Chemie’le ja teistele trahv, kuna nad osalesid ELTL artikliga 101 vastuolus olevas kartellis.

3

Austria 2005. aasta kartelliseaduse (Kartellgesetz 2005, edaspidi „KartG”) § 39 lõikes 2 on sätestatud:

„Isikud, kes ei ole menetluse pooled, võivad tutvuda konkurentsikohtu toimikuga ainult poolte nõusolekul.”

4

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO”) § 219 on ette nähtud:

„1.   Pooled võivad nende kohtuasja puudutava kogu toimikuga, mis asub kohtus, (menetlustoimik) tutvuda ja lasta sellest omal kulul teha koopiaid ja väljavõtteid (väljatrükke), välja arvatud kohtuotsuste ja -määruste projektid, kohtukoosseisu nõupidamiste ja hääletamise protokollid ning niisugused kirjalikud dokumendid, mis sisaldavad distsiplinaareeskirju.

2.   Mõlema poole nõusolekul võivad ka kolmandad isikud samamoodi toimikuga tutvuda, teha sellest koopiaid ja saada väljavõtteid (väljatrükke) omal kulul, kui see ei ole vastuolus teise isiku ülekaaluka õigustatud huviga ega ülekaaluka avaliku huviga [Datenschutzgesetz 2000 (isikuandmete kaitse seadus)] § 26 lõike 2 esimese lause tähenduses. Niisuguse nõusoleku puudumisel on kolmandal isikul õigus toimikuga tutvuda ja sellest koopiaid saada üksnes siis, kui ta tõendab õigusliku huvi olemasolu.

[…]”

5

Oberlandesgericht Wien määras 26. märtsi 2010. aasta otsusega trahvid kogusummas 1,5 miljonit eurot Donau Chemie jt-le, nimelt ELTL artikli 101 rikkumise eest trükitööstuses kasutavate kemikaalide hulgimüügi turul. 4. oktoobri 2010. aasta otsusega jättis Oberster Gerichtshof apellatsioonimenetluses jõusse Oberlandesgericht Wieni kõnealuse otsuse, mis seejärel jõustus.

6

VDMT loodi eesmärgiga kaitsta selle liikmete huve, kusjuures liidu liikmete hulka kuuluvad eelkõige trükitööstussektori ettevõtjad. VDMT palus 3. juulil 2011 vastavalt ZPO § 219 lõikele 2 Oberlandesgericht Wienilt luba tutvuda toimikuga BWB ning Donau Chemie jt vahelises kohtumenetluses. Taotluse eesmärk oli saada teavet, mis võimaldab kontrollida eelkõige selle kahju laadi ja suurust, mida VDMT liikmed võisid saada Donau Chemie jt toime pandud rikkumiste tõttu, ning hinnata, kas on otstarbekas esitada nende ettevõtjate vastu kahju hüvitamise hagi.

7

Tuginedes KartG § 39 lõikele 2, ei nõustunud BWB ning Donau Chemie jt vahelise kohtumenetluse ükski pool sisuliselt sellega, et VDMT-le antaks luba tutvuda kõnealuse toimikuga.

8

Selles osas märgib Oberlandesgericht Wien, et erinevalt ZPO § 219 lõikes 2 ette nähtust välistatakse KartG § 39 lõikes 2 kohtu jaoks igasugune võimalus anda poolte nõusoleku puudumisel luba tutvuda toimikuga konkurentsialastes kohtumenetlustes ja seda isegi siis, kui toimikuga tutvumise taotluse esitaja tõendab õigusliku huvi olemasolu. Teisisõnu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Austria süsteemis on selleks seadusandja ise, kes kaalus ühelt poolt föderaalse konkurentsiameti üldise huvi saada teavet ja avastada konkurentsiõigusrikkumisi ning teiselt poolt kolmandate isikute huvi tutvuda toimikuga, et hõlbustada kahju hüvitamise hagide esitamist. Selle kaalumise käigus eelistati nendest huvidest täielikult esimest teise huvi kahjuks. Seega, isegi kui üks menetluse pooltest ei ole andnud oma nõusolekut, peab kohus, kellel ei ole lubatud kaaluda kõnealuseid huve, eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul üldiselt jätma kolmandatele isikutele toimikuga tutvumise loa andmata.

9

Eelotsusetaotluse esitanud kohus meenutab aga, et 14. juuni 2011. aasta otsusest kohtuasjas C-360/09: Pfleiderer (EKL 2011, lk I-5161) tuleneb, et liidu õigusnormidega kartellide osas ei ole vastuolus see, kui isikule antakse õigus tutvuda dokumentidega, mis puudutavad liidu konkurentsiõiguse rikkumise toimepanija leebema kohtlemise menetlust. Nimelt, kui selles valdkonnas puuduvad siduvad liidu õigusnormid, tuleb liikmesriikidel kehtestada ja kohaldada siseriiklikke sätteid, mis reguleerivad kartelli tõttu kahju saanud isikute õigust tutvuda dokumentidega, mis puudutavad leebema kohtlemise menetlust.

10

Siiski rõhutab Oberlandesgericht Wien, et Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuotsuse Pfleiderer punktides 30 ja 31 samuti täpsustanud, et tõhususe põhimõtet arvestades tuleb jälgida seda, et kohaldatavad siseriiklikud normid ei oleks korraldatud nii, et hüvitise saamine on praktikas võimatu või ülemäära raske, ning kaaluda huvisid, millega saab põhjendada esiteks leebema kohtlemise taotleja esitatud teabe avaldamist ning teiseks sellise teabe kaitset. Liikmesriigi kohus saab huvisid kaaluda üksnes juhtumipõhiselt siseriikliku õiguse raames, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid andmeid.

11

Oberlandesgericht Wienil on seetõttu kahtlus, kas KartG § 39 lõige 2 on kooskõlas kohaldatava liidu õiguse vastava tõlgendusega, kuna nimetatud säte välistab kõnealuste huvide kaalumise kohtu poolt.

12

Lisaks meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus eespool viidatud kohtuotsuse Pfleiderer punktis 30 asuvat viidet võrdväärsuse põhimõttele ning kahtleb samuti selles, kas – olgugi, et KartG § 39 lõige 2 on samamoodi kohaldatav kõikidele kartellimenetlustele, sõltumata sellest, kas menetlus põhineb siseriikliku või liidu õigusel – see säte ei ole siiski vastuolus nimetatud põhimõttega, kuna seda ei kohaldata niisuguse kahju hüvitamise hagidele, mis on tekkinud muudes tsiviilõiguse või karistusõiguse valdkondades toime pandud rikkumise tõttu, sest nende hagide suhtes kehtib toimikuga tutvumise osas ZPO § 219 lõike 2 alusel soodsam regulatsioon.

13

Neil asjaoludel otsustas Oberlandesgericht Wien menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

14

Euroopa Komisjon kahtleb eelotsusetaotluse vastuvõetavuses, tõdedes, et see taotlus on hüpoteetiline. Eelotsusetaotlusest ei ole võimalik millegi alusel tuvastada, et käesoleval juhul oleksid täidetud ZPO § 219 lõike 2 teises lauses nõutavad tingimused, nimelt mis puudutab VDMT õigustatud huvi tutvuda asjaomase toimikuga, sõltumata asjaomaste poolte keeldumisest anda nõusolek. Järelikult, isegi kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et KartG § 39 lõige 2 on vastuolus liidu õigusega, ning jätma selle sätte kohaldamata, ei ole siiski tuvastatud, et VDMT-l oleks õigus asjaomase toimikuga tutvuda ZPO vastava sätte alusel.

15

Selles osas tuleb meenutada, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses, mis põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval siseriiklikul kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks ning Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud eelotsuse tegema (vt eelkõige 21. veebruari 2013. aasta otsus kohtuasjas C-561/11: Fédération Cynologique Internationale, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

16

Siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest keeldumine on nimelt võimalik vaid siis, kui on ilmselge, et taotletaval liidu õiguse tõlgendamisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega või kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Fédération Cynologique Internationale, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

17

Tuleb märkida, et antud juhul ei ole asi nii.

18

Euroopa Kohtu toimikust ilmneb, et KartG § 39 lõige 2 on erinorm, mis reguleerib toimikuga tutvumise taotlusi konkurentsimenetlustes, ning seetõttu on välistatud ZPO § 219 lõikes 2 asuva üldnormi kohaldamine kõnealustes menetlustes. Seega üksnes juhul, kui Euroopa Kohtu antavast vastusest tulenevalt leiaks eelotsusetaotluse esitanud kohus, et KartG § 39 lõige 2 on vastuolus liidu õigusega ning tuleb järelikult jätta kohaldamata, peavad käesoleval juhul olema ZPO § 219 lõike 2 teise lause kohaldamise tingimused täidetud, sealhulgas tingimus, mille kohaselt tuleb poolte nõusoleku puudumisel näidata õigusliku huvi olemasolu. Siiski, kui vastus võimaldaks eelotsusetaotluse esitanud kohtul järeldada, et KartG § 39 lõige 2 on kooskõlas liidu õigusega, oleks kohtul võimalik lahendada VDMT taotlus asjaomase toimikuga tutvumiseks üksnes selle sätte alusel, mille tõttu ei kuuluks käesoleval juhul kohaldamisele ZPO § 219 lõige 2.

19

Nendel asjaoludel on vastus esitatud küsimusele põhikohtuasja lahendamisel ilmselgelt asjakohane ning järelikult on eelotsusetaotlus vastuvõetav.

20

Selleks et vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimustele, tuleb kõigepealt meenutada, et liidu õigusega mitte üksnes ei looda isikutele kohustusi, vaid sellega antakse neile ka õigusi, mis moodustavad nende õiguste kogumi. Need õigused ei teki mitte üksnes siis, kui need on sõnaselgelt antud aluslepingutega, vaid ka kohustuste tõttu, mis aluslepingutega pannakse selgelt määratletud viisil nii isikutele kui ka liikmesriikidele ja liidu institutsioonidele (vt selle kohta 19. novembri 1991. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-6/90 ja C-9/90: Francovich jt, EKL 1991, lk I-5357, punkt 31, ning 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-453/99: Courage ja Crehan, EKL 2001, lk I-6297, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

21

Selles kontekstis on Euroopa Kohus juba täpsustanud, et kuna ELTL artikli 101 lõikel 1 on vahetu õigusmõju isikutevahelistele suhetele ja sellest sättest tulenevad isikutele õigused (13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-295/04-C-298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I-6619, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika), oleks selles sättes ette nähtud keelu kasulik mõju ohustatud, kui iga isik ei saaks nõuda sellise kahju hüvitamist, mis talle on tekkinud konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu või tegevuse tagajärjel (eespool viidatud kohtuotsus Courage ja Crehan, punkt 26).

22

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et siseriiklik kohus peab oma pädevuse piires liidu õigusnorme kohaldama, et tagada mitte üksnes nende normide täielik õigusmõju, vaid ka kaitsta isikutele neist tekkivaid õigusi (vt selle kohta 9. märtsi 1978. aasta otsus kohtuasjas 106/77: Simmenthal, EKL 1978, lk 629, punkt 16; 19. juuni 1990. aasta otsus kohtuasjas C-213/89: Factortame jt, EKL 1990, lk I-2433, punkt 19; eespool viidatud kohtuotsus Courage ja Crehan, punkt 25, ning eespool viidatud kohtuotsus Manfredi jt, punkt 89).

23

Esiteks iga isiku õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis talle on tekkinud konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu või tegevuse tagajärjel, mis on nimelt vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1, tugevdab liidu konkurentsieeskirjade tõhusust, kuna see aitab vältida kokkuleppeid või tegevusi – sageli salajasi –, mis võivad konkurentsi piirata või kahjustada, ning seega aitab säilitada tõhusat konkurentsi Euroopa Liidus (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Courage ja Crehan, punktid 26 ja 27, ning eespool viidatud kohtuotsus Manfredi jt, punkt 91, ning eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 28).

24

Teiseks kujutab see õigus endast tõhusat kaitset kahjulike tagajärgede eest, mida artikli 101 lõike 1 mis tahes rikkumine võib isikutele kaasa tuua, kuna nimetatud õigus võimaldab isikutel, kellele on selle rikkumise tõttu kahju tekkinud, nõuda, et täielikult hüvitataks mitte ainult otsene varaline kahju (damnum emergens), vaid ka saamata jäänud tulu (lucrum cessans) ja intress (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Manfredi jt, punkt 95).

25

Vastavat valdkonda reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel tuleb iga liikmesriigi siseriiklikus õiguskorras kehtestada menetlusnormid selliste hagide osas, mille eesmärk on tagada nende õiguste kaitse, mis tulenevad isikutele liidu õiguse vahetust õigusmõjust.

26

Täpsemalt, mis puudutab menetlusnorme hagide osas, milles nõutakse konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, siis on liikmesriikide ülesanne kehtestada ja kohaldada siseriiklikke sätteid, mis reguleerivad kartelli tõttu kahju saanud isikute õigust tutvuda dokumentidega, mis puudutavad selle kartelliga seotud siseriiklikku menetlust (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 23).

27

Kuigi nende normide kehtestamine ja kohaldamine kuulub veel liikmesriikide pädevusse, tuleb liikmesriikidel seda pädevust teostada liidu õigust järgides. Eelkõige ei tohi normid selliste hagide osas, mille eesmärk on tagada nende õiguste kaitse, mis tulenevad isikutele liidu õiguse vahetust õigusmõjust, olla ebasoodsamad kui samalaadsete siseriiklike hagide puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vt eespool viidatud kohtuotsus Courage ja Crehan, punkt 29; eespool viidatud kohtuotsus Manfredi jt, punkt 62, ning 30. mai 2013. aasta otsus kohtuasjas C-397/11: Jőrös, punkt 29). Selles osas ja eelkõige konkurentsiõiguse valdkonnas ei tohi need normid piirata ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusat kohaldamist (vt eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 24, ning 7. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-439/08: VEBIC, EKL 2010, lk I-12471, punkt 57).

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastamisel tuleb arvestada neid sissejuhatavaid märkusi.

29

Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas liidu õigusega (eelkõige tõhususe põhimõte) on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis seab ELTL artikli 101 kohaldamist puudutavas siseriiklikus menetluses mitte osalenud kolmandate isikute – kes kavatsevad kartellis osalenud isikute vastu esitada kahju hüvitamise hagid – õiguse tutvuda seda menetlust puudutava toimikuga, sealhulgas leebema kohtlemise programmi raames teatavaks tehtud dokumentidega eranditult sõltuvusse kõikide menetluses osalenud poolte nõusolekust, jätmata siseriiklikele kohtutele võimalust kaaluda asjaomaseid huve.

30

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb märkida, et oma pädevuse teostamisel, selleks et kohaldada siseriiklike norme, mis reguleerivad kartelli tõttu väidetavalt kahju saanud isikute õigust tutvuda dokumentidega, mis on seotud seda kartelli puudutavate siseriiklike menetlustega, on vajalik, et siseriiklikud kohtud kaaluksid huvisid, millega saab põhjendada teabe avaldamist ning kaitset (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 30).

31

Niisuguse kaalumise vajadus peitub asjaolus, et iseäranis konkurentsi valdkonnas võib mistahes range norm – nii kõnealuste dokumentidega tutvuda lubamisest kui ka nendele dokumentidele üldise juurdepääsu andmisest täieliku keeldumise tähenduses – piirata eelkõige ELTL artikli 101 ning selle sättega isikutele antavate õiguste tõhusat kohaldamist.

32

Esiteks, mis puudutab normi, mille kohaselt tuleb keelduda lubamast tutvuda ühegi dokumendiga, mis on seotud menetlusega konkurentsi valdkonnas, siis tuleb tõdeda, et norm võib muuta võimatuks või vähemalt ülemäära raskeks kaitsta kahju hüvitamise õigust, mis on ELTL artikli 101 rikkumise tõttu kahju saanud isikutel. See on nii eelkõige siis, kui pelk võimalus tutvuda dokumentidega, mis asuvad pädeva siseriikliku konkurentsiameti läbiviidavat menetlust puudutavas toimikus, võimaldab kõnealustel isikutel koguda tõendid, mis on vajalikud kahju hüvitamise nõude tõendamisel. Nimelt kui nendel isikutel ei ole muud võimalust koguda kõnealuseid tõendeid, siis kaotab, juhul kui neil ei lubata kõnealuse toimikuga tutvuda, neile liidu õigusest otse tulenev õigus igasuguse kasuliku mõju.

33

Teiseks, mis puudutab normi, mille kohaselt tuleb konkurentsimenetlusega seotud igast dokumendist teavitada taotluse esitajat pelgalt põhjusel, et viimane kavatseb esitada kahju hüvitamise nõude, siis tuleb kõigepealt märkida, et niisugune üldise juurdepääsu säte ei ole vajalik selleks, et tõhusalt kaitsta hüvitise saamise õigust, mis on vastava taotluse esitajal, kuna on vähetõenäoline, et kahju hüvitamise hagi peaks põhinema kõigil andmetel, mis asuvad seda menetlust puudutavas toimikus. Edasi võib see norm viia selleni, et rikutakse teisi õigusi, mis liidu õigusega on antud nimelt asjaomastele ettevõtjatele, nagu õigus kutse- või ärisaladuse kaitsele, või asjaomastele üksikisikutele, nagu õigus isikuandmete kaitsele. Lõpuks võib niisugune üldine juurdepääs kahjustada ka avalikke huve, nagu konkurentsiõigusrikkumiste eest karistamise poliitika tõhusus, kuna niisugune juurdepääs võib pärssida ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumisega seotud isikute tahet teha konkurentsiametiga koostööd (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 27).

34

Seega, nagu Euroopa Kohtul on olnud juba võimalik täpsustada, saavad siseriiklikud kohtud teabe edastamist ja selle kaitset põhjendavaid huvisid kaaluda üksnes juhtumipõhiselt siseriikliku õiguse raames, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid andmeid (eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 31).

35

Kuigi on küll tõsi, nagu märgib Austria valitsus, et huvisid tuleb kaaluda siseriikliku õiguse raames, ei saa see õigus olla sisustatud nii, et sellega välistatakse siseriiklike kohtute jaoks igasugune võimalus huvisid juhtumipõhiselt kaaluda.

36

Eelotsusetaotlusest ning Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest tervikuna ilmneb, et KartG § 39 lõike 2 tähenduses saab konkurentsikohtu toimikuga tutvuda üksnes tingimusel, et sellele ei ole vastu ükski menetluse pool.

37

Niisuguses olukorras ei ole siseriiklikul kohtul, kes peab lahendama kõnealuse toimikuga tutvumise taotlust, mingit võimalust kaaluda liidu õigusega kaitstud huvisid. Eelkõige ei saa need kohtud, kellel on õigus võtta vaid teadmiseks menetluse poolte nõusolek avaldada kõnealuses toimikus asuvaid andmeid või nende avaldamisest keeldumine, sekkuda olulisemate avalike huvide või teiste isikute olulisemate seaduslike huvide kaitseks, selleks et nimelt lubada tutvuda taotletavate dokumentidega, juhul kui üks kõnealustest pooltest ei ole sellega nõus.

38

Lisaks tuleneb ka eelotsusetaotlusest, et konkurentsikohtus pooleli oleva menetluse pooled võivad olla vastu toimikuga tutvumisele, ilma et nad peaksid seda kuidagi põhjendama. See võimalus jätab praktikas alles ohu, et korrapäraselt jäetakse rahuldamata kõik toimikuga tutvumise taotlused, kui tutvuda soovitakse nimelt dokumentidega, mille avaldamine on vastuolus menetluse poolte huvidega, sealhulgas dokumentidega, mis võivad sisaldada tõendeid, millele võib tugineda kahju hüvitamise nõue ning millele puudub taotlejal muul viisil juurdepääs.

39

Seega niivõrd, kui põhikohtuasjas kõne all oleva siseriikliku õigusnormiga jäetakse menetluse pooltele, kes on rikkunud ELTL artiklit 101, võimalus piirata isikuid, kellele on selle sätte rikkumise tõttu väidetavalt tekkinud kahju, tutvumast kõnealuste dokumentidega, võtmata arvesse asjaolu, et kõnealune dokumentidega tutvumise õigus võib nendel isikutel olla ainus võimalus koguda vajalikke tõendeid, selleks et tõendada oma kahju hüvitamise nõuet, võib see norm muuta ülemäära raskeks teostada hüvitise saamise õigust, mis nendel isikutel on liidu õiguse alusel.

40

Seda tõlgendust ei sea kahtluse alla Austria valitsuse argument, mille kohaselt on eelkõige dokumentide puhul, mille pooled esitasid leebema kohtlemise programmi elluviimise menetluse toimikusse võtmiseks, niisugune säte vajalik, selleks et tagada vastava programmi ja sellega ELTL artikli 101 kohaldamise tõhusus.

41

Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 33, ei või liikmesriigid sisustada toimikuga tutvumise õigust nii, et see kahjustaks avalikke huvisid nagu konkurentsiõigusrikkumiste eest karistamise poliitika tõhusus.

42

Selles osas on Euroopa Kohus leidnud, et leebema kohtlemise programmid kujutavad endast kasulikku vahendit, et tõhusalt võidelda konkurentsieeskirjade rikkumiste avastamise ja lõpetamise nimel, ning teenivad sel viisil ELTL artiklite 101 ja 102 tõhusa kohaldamise eesmärki ning et nende programmide tõhusust võib siiski kahjustada leebema kohtlemise menetlusega seotud dokumentide edastamine isikutele, kes soovivad esitada kahju hüvitamise hagi. Seega näib mõistlik tõdeda, et dokumentide niisugune võimalik edastamine võib pärssida konkurentsiõiguse rikkumisega seotud isiku tahet kasutada selliste leebema kohtlemise programmide pakutavat võimalust (eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punktid 25–27).

43

Siiski tuleb tõdeda, et kuigi nende kaalutlustega võib olla põhjendatud see, et keelduda võib loa andmisest tutvuda teatavate dokumentidega, mis asuvad siseriikliku konkurentsimenetluse toimikus, ei tähenda see siiski, et dokumentidega tutvumise loa andmisest võib süstemaatiliselt keelduda, kuna igat kõnealuste dokumentidega tutvumise taotlust tuleb hinnata juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid andmeid (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Pfleiderer, punkt 31).

44

Selle hinnangu andmisel peavad siseriiklikud kohtud esiteks kaaluma taotleja huvi tutvuda nende dokumentidega, selleks et ette valmistada kahju hüvitamise hagi, arvestades taotleja muid olemasolevaid võimalusi.

45

Teiseks peavad kohtud arvesse võtma reaalseid kahjulikke tagajärgi, mille võib toimikuga tutvumise luba kaasa tuua avalikele huvidele või teiste isikute seaduslikele huvidele.

46

Iseäranis tuleb leebema kohtlemise programmide tõhususega seotud avaliku huvi osas, millele Austria valitsus käesoleval juhul viitab, märkida, et arvestades liidus tõhusa konkurentsi säilitamiseks siseriiklikesse kohtutesse esitatud kahju hüvitamise hagide olulisust (vt eespool viidatud kohtuotsus Courage ja Crehan, punkt 27), ei ole nende andmetega tutvumiseks loa andmisest keeldumise põhjendamiseks piisav pelk viide ohule, et juurdepääs tõenditele, mis asuvad konkurentsimenetlust puudutavas toimikus ja mis on vajalikud nende hagide tõendamiseks, kahjustab kõnealuse leebema kohtlemise programmi tõhusust, mille raames edastati need dokumendid pädevale konkurentsiametile.

47

Seevastu asjaolu, et niisugune keeldumine võib takistada vastavate hagide esitamist, andes samuti asjaomastele ettevõtjatele, kes on juba vähemalt osaliselt saanud kaitse rahaliste karistuste puhul, võimaluse hoiduda kahju saanud isikute ees ka täitmast oma kohustust hüvitada ELTL artikli 101 rikkumise tõttu tekkinud kahju, tingib selle, et keeldumine põhineks ülekaalukatel põhjustel, mis on seotud viidatud huvi kaitsega ning mis kehtivad iga dokumendi puhul, millega tutvumise loa andmisest keelduti.

48

Pelgalt ohu olemasolu, et konkreetne dokument kahjustab avalikku huvi, mis on seotud siseriikliku leebema kohtlemise programmi tõhususega, võib seega olla põhjenduseks jätta see dokument avaldamata.

49

Eespool toodud kaalutlusi kogumis arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et liidu õigusega, eelkõige tõhususe põhimõttega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis seab ELTL artikli 101 kohaldamist puudutavas siseriiklikus menetluses mitte osalenud kolmandate isikute – kes kavatsevad kartellis osalenud isikute vastu esitada kahju hüvitamise hagid – õiguse tutvuda seda menetlust puudutava toimikuga, sealhulgas leebema kohtlemise programmi raames teatavaks tehtud dokumentidega eranditult sõltuvusse kõikide menetluses osalenud poolte nõusolekust, jätmata siseriiklikele kohtutele võimalust kaaluda asjaomaseid huve.

50

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

51

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Liidu õigusega, eelkõige tõhususe põhimõttega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis seab ELTL artikli 101 kohaldamist puudutavas siseriiklikus menetluses mitte osalenud kolmandate isikute – kes kavatsevad kartellis osalenud isikute vastu esitada kahju hüvitamise hagid – õiguse tutvuda seda menetlust puudutava toimikuga, sealhulgas leebema kohtlemise programmi raames teatavaks tehtud dokumentidega eranditult sõltuvusse kõikide menetluses osalenud poolte nõusolekust, jätmata siseriiklikele kohtutele võimalust kaaluda asjaomaseid huve.