Kohtuasi C-456/11

Gothaer Allgemeine Versicherung AG jt

versus

Samskip GmbH

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Bremen)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Artiklid 32 ja 33 — Kohtuotsuste tunnustamine — Mõiste „otsus” — Kohtuotsuse mõju rahvusvahelisele pädevusele — Kohtualluvuse kokkulepe”

Kokkuvõte — Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 15. november 2012

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Mõiste „otsus” — Otsus, millega tunnistatakse kohtualluvuse kokkuleppe alusel, et puudub pädevus — Hõlmamine

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, põhjendused 2, 6, 16 ja 17 ning artikkel 32)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Otsus, millega tunnistatakse kohtualluvuse kokkuleppe alusel, et puudub pädevus — Nii kohtuotsuse resolutsiooni kui ka põhjenduste tunnustamine

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artiklid 32 ja 33)

1.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab samuti otsust, millega liikmesriigi kohus tunnistab kohtualluvuse kokkuleppe alusel, et tal puudub pädevus, sõltumata sellise otsuse liigitamisest teise liikmesriigi õiguses.

   Mõiste „otsus” sellise tõlgendamise kasuks, mida tuleb teha autonoomselt, räägivad esiteks määruse nr 44/2001 eesmärgid, mis on välja toodud selle põhjendustes 2 ja 6 ning milleks vastavalt on kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise vorminõuete lihtsustamine ning nende otsuste vaba liikumine, ning teiseks liikmesriikide kohtute vastastikuse usalduse põhimõte, mis põhjenduste 16 ja 17 kohaselt on määrusega nr 44/2001 kehtestatud korra aluseks.

   Sellist vastastikust usaldust kahjustataks, kui ühe liikmesriigi kohus võiks keelduda sellise otsuse tunnustamisest, millega teise liikmesriigi kohus tunnistab kohtualluvuse kokkuleppe alusel, et tal puudub pädevus. Kui nõustuda, et ühe liikmesriigi kohus võib keelduda sellise otsuse tunnustamisest, siis oleks see määrusega nr 44/2001 kehtestatud korraga vastuolus, kuna niisugune keeldumine võiks kahjustada selliste normide tõhusat toimimist, mis on liikmesriikide kohtute pädevuse jaotuse kohta selle määruse II peatükis sätestatud.

   (vt punktid 25–29, 32 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikleid 32 ja 33 tuleb tõlgendada nii, et kohtu jaoks – kellelt taotletakse sellise otsuse tunnustamist, millega teise liikmesriigi kohus on kohtualluvuse kokkuleppe alusel tunnistanud oma pädevuse puudumist – on siduv selle kokkuleppe kehtivuse kohta tehtud järeldus, mis sisaldub sellise lõpliku otsuse põhjendustes, millega hagi tunnistatakse vastuvõetamatuks.

   Kui nõustuda sellega, et otsuse tunnustamise taotluse saanud liikmesriigi kohus võib käsitada tühisena kohtualluvuse kokkulepet, mille kehtivust otsuse teinud liikmesriigi kohus on tunnustanud, oleks see otseselt vastuolus kohtuotsuse sisulise kontrolli keelu põhimõttega, mis on ette nähtud määruse nr 44/2001 artiklis 36, eelkõige juhul, kui viimati nimetatud kohus võiks otsustada, et selle kohtualluvuse kokkuleppe puudumisel oleks ta pädev. Viimati nimetatud juhul seaks otsuse tunnustamise taotluse saanud liimesriigi selline järeldus kahtluse all mitte ainult otsuse teinud liikmesriigi kohtu vahejärelduse kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse kohta, vaid ka otsuse teinud liikmesriigi kohtu otsuse, et tal puudub pädevus kui selline.

   Lisaks, otsuse seadusjõu mõiste liidu õiguses, mis on asjakohane selleks, et teha kindlaks, millist mõju selline otsus avaldab, ei puuduta mitte ainult asjaomase kohtuotsuse resolutsiooni, vaid see õigusjõud laieneb ka selle põhjendustele, mis on resolutsiooni toetamiseks vajalikud ja viimasest seetõttu lahutamatud.

   (vt punktid 38, 40, 43 ja resolutsiooni punkt 2)