Kohtuasi C-402/11 P

Jager & Polacek GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Vastulause — Määrus (EÜ) nr 2868/95 — Eeskirja 18 lõige 1 — Ühtlustamisameti sellise teatise õiguslik olemus, millega teavitatakse vastulause vastuvõetavaks tunnistamisest — Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 18. oktoober 2012

Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Vastulausemenetlus – Teatis vastulause vastuvõetavuse kohta – Õiguslik vorm – Kaitseõigus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artiklid 57 ja 77a; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirjad 17 ja 18)

Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teatis, mille kohaselt vastulause on vastuvõetav, kujutab endast otsust.

Esiteks tuleneb määruse nr 2868/95, millega rakendatakse määrus 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta II jaotisest, et kaubamärgi registreerimisele esitatud vastulause menetlus hõlmab kaht eri etappi. Nimetatud määruse eeskirjas 17 on loetletud vastulause vastuvõetavuse tingimused ja määruse lõikes 5 täpsustatakse, et otsusest selle kohta, et vastulauset ei loeta esitatuks, või otsustest vastulause vastuvõetamatuna tagasilükkamise kohta tuleb taotlejale teatada. Sellest tuleneb, et vastuvõetavuse kontrolli etapp võib lõppeda otsusega menetluse lõpetamise kohta ja sellise otsuse peale võib määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 57 lõike 1 alusel esitada kaebuse.

Peale selle on rakendusmääruse eeskirja 18 lõikes 1 täpsustatud, et „[k]ui vastulause on eeskirja 17 kohaselt tunnistatud vastuvõetavaks, saadab [ühtlustamisamet] osalistele teatise, juhtides nende tähelepanu sellele, et vastulausemenetlus loetakse alanuks kaks kuud pärast teatise kättesaamist”. Kõnealuse eeskirja 18 sõnastusest tuleneb, et vastulausemenetlus ise, st inter partes etapp algab alles siis, kui ühtlustamisamet on vastulause vastuvõetavust kontrollinud ja kui ükski eeskirjas 17 loetletud põhjus vastuvõetavust ei välista.

Rakendusmääruse prantsuskeelses versioonis kasutatud sõnade „jugée recevable” [tunnistatud vastuvõetavaks] kasutamine näitab, et liidu seadusandja on soovinud, et ühtlustamisamet kontrollib vastulause vastuvõetavust alates sellest menetlusstaadiumist ja teeb kindlaks, kas vastulause esitamise lõiv on nõuetekohaselt tasutud.

Rakendusmääruse teistes keeleversioonides on kasutatud sõnu „se considere admisible” hispaania keeles, „gilt” saksa keeles, „found admissible” inglise keeles ja „considerata ammissibile” itaalia keeles. Nende eri versioonide uurimine näitab, et – välja arvatud saksakeelses versioonis, milles sõnal „gilt” on nõrgem tähendusvarjund kui teistes keeleversioonides kasutatud sõnadel – tuleb vastulause tunnistada vastuvõetavaks enne seda, kui inter partes menetlus saab alata.

Lõpuks tuleneb määruse nr 40/94 artikli 57 lõikest 2, et võib olla akte, mis, olgugi et on tehtud asjaomase menetluse käigus ja ei lõpeta seda, on siiski otsused.

Kõnealuse teatise kvalifitseerimine vastulause vastuvõetavuse kohta tehtud „otsuseks” ei ohustaks siiski kaitseõiguste kaitsmist.

Ühelt poolt puudub vastulause esitajal huvi esitada hagi akti peale, millega ühtlustamisamet tunnistas tema vastulause vastuvõetavaks.

Teiselt poolt, kui ühtlustamisamet vastulause vastuvõetavuse hindamise osas eksib, tunnistades vastulause ekslikult vastuvõetavaks, ja avab seega inter partes menetluse, ei võeta vastulause vastustajalt võimalust oma õigustele tugineda.

Nimelt võib vastulause vastustaja esiteks ühtlustamisametis väita, et vastulause vastuvõetavuse osas on tehtud viga ning taotleda viimaselt selle otsuse tühistamist, milles ühtlustamisamet sedastas, et vastulause on määruse nr 40/94 artikli 77a alusel vastuvõetav.

Vastulause vastustajal on teiseks võimalus taotleda selle akti tühistamist, millega tunnistati vastulause vastuvõetavaks. Seda tühistamist saab taotleda inter partes menetluse lõpetava otsuse peale esitatud kaebuse raames. Niivõrd, kuivõrd see akt ei lõpeta menetlust, võib selle akti peale määruse nr 40/94 artikli 57 lõike 2 kohaselt esitada kaebuse koos kaebusega lõppotsuse peale, mis on tehtud vastulause põhjendatuse kohta.

Kõigi nende sätete uurimisest tuleneb, et kui ühtlustamisamet leiab, et vastulause on vastuvõetav, algab inter partes menetluse etapp. Kuue kuu jooksul võib otsuse, millega tunnistati vastulause vastuvõetavaks, juhul, kui selles on ilmne menetluslik viga, ühtlustamisameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel tühistada, ning selle tulemusel vastulausemenetlus lõppeb. Kui see kuuekuuline tähtaeg on lõppenud, peab jätkuma menetluse inter partes etapp ja tegema peab vastava otsuse.

Viimati nimetatud juhul võib vastulause vastustaja esitada apellatsioonikojale kaebuse ja väita, et vastulause ei olnud vastuvõetav.

Nii on ilmne, et vastulause vastustaja õiguste kaitse tagab määruse nr 40/94 artiklis 77a ette nähtud tühistamismehhanism ja seeläbi asjaomase määruse artiklis 57 ette nähtud kaebuse esitamise võimalus.

Kõigist neist kaalutlustest tuleneb, et liidu seadusandja on ühelt poolt ette näinud vastulausemenetluse kaks eri etappi ja teiselt poolt mehhanismid, mis võimaldavad vastulause vastustajal vaidlustada otsuse, milles ühtlustamisamet on vääralt sedastanud, et vastulause on vastuvõetav.

(vt punktid 48–52, 55–58, 63–65, 68 ja 69)