Kohtuasi C‑221/11
Leyla Ecem Demirkan
versus
Bundesrepublik Deutschland
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg)
„EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Lisaprotokoll — Artikli 41 lõige 1 — Standstill-tingimus — Kohustus omada liikmesriigi territooriumile lubamiseks viisat — Teenuste osutamise vabadus — Türgi kodaniku õigus siseneda liikmesriiki, et külastada seal asuvaid pereliikmeid ja võimalik, et saada teenuseid”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 24. september 2013
Isikute vaba liikumine – Teenuste osutamise vabadus – Ulatus – Teenuste saamise vabadus – Hõlmamine
(ELTL artikkel 56)
Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev standstill-tingimus – Vahetu õigusmõju
(EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll, artikli 41 lõige 1)
Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev standstill-tingimus – Ulatus – Õigus minna liikmesriiki teenuste saamiseks (teenuste saamise vabadus) – Väljaarvamine
(EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll, artikli 41 lõige 1)
Teenuste osutamise vabadus, mille ELTL artikkel 56 näeb ette liikmesriikide kodanikele, hõlmab ka teenuste saamise vabaduse, s.o teenuse saajate vabaduse minna teenuse saamiseks teise liikmesriiki, ilma et seda takistaksid piirangud. Turiste, isikuid, kes saavad ravi, ning õppe- või ärireisil viibijaid tuleb pidada teenuse saajaks.
(vt punktid 35 ja 36)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 38 ja 40)
23. novembril 1970 Brüsselis allkirjastatud lisaprotokolli, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel määrusega nr 2760/72, artikli 41 lõikes 1 kasutatud mõistet „teenuste osutamise vabadus” tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma teenusesaajast Türgi kodanike vabadust siseneda liikmesriiki, et saada seal teenuseid.
Sellega seoses on ühelt poolt assotsiatsioonilepingu ja selle lisaprotokolli ning teiselt poolt aluslepingu vahel erinevused eeskätt seetõttu, et teenuste osutamise vabadus on seotud isikute vaba liikumisega Euroopa Liidus. Eelkõige on lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 eesmärgi ja konteksti ning ELTL artikli 56 eesmärgi ja konteksti vahel põhjapanevad erinevused muu hulgas ka nende sätete kohaldatavuses teenuse saajatele.
Esiteks, EMÜ-Türgi assotsiatsiooni eesmärk on puhtmajanduslik: toetada Türgi majanduslikku arengut. Kuid assotsiatsioonilepingu eesmärk ei ole arendada majanduslikke vabadusi, et võimaldada üldist isikute vaba liikumist, mis oleks võrreldav ELTL artikli 21 alusel liidu kodanikele kohaldatavaga. Türgi ja liidu vahel isikute vaba liikumise üldpõhimõtet ei näe ette assotsiatsioonileping ega selle lisaprotokoll ega ka assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsus nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta, mis käsitleb vaid töötajate liikumisvabadust. Pealegi tagab assotsiatsioonileping teatavad õigused ainult vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Järelikult saab standstill‑tingimus puudutada Türgi kodanike liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimusi vaid niivõrd, kui see kaasneb majandustegevusega.
Teiseks, niisugune standstill-tingimus, nagu on ette nähtud lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1, ise õigusi ei loo. Tegemist on sättega, mis alates kindlast kuupäevast keelab uute piirangute kehtestamise.
(vt punktid 49, 50, 53, 55, 58, 62 ja resolutsioon)
Kohtuasi C‑221/11
Leyla Ecem Demirkan
versus
Bundesrepublik Deutschland
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg)
„EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Lisaprotokoll — Artikli 41 lõige 1 — Standstill-tingimus — Kohustus omada liikmesriigi territooriumile lubamiseks viisat — Teenuste osutamise vabadus — Türgi kodaniku õigus siseneda liikmesriiki, et külastada seal asuvaid pereliikmeid ja võimalik, et saada teenuseid”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 24. september 2013
Isikute vaba liikumine — Teenuste osutamise vabadus — Ulatus — Teenuste saamise vabadus — Hõlmamine
(ELTL artikkel 56)
Rahvusvahelised lepingud — EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Isikute vaba liikumine — Asutamisvabadus — Lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev standstill-tingimus — Vahetu õigusmõju
(EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll, artikli 41 lõige 1)
Rahvusvahelised lepingud — EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Isikute vaba liikumine — Asutamisvabadus — Teenuste osutamise vabadus — Lisaprotokolli artikli 41 lõikest 1 tulenev standstill-tingimus — Ulatus — Õigus minna liikmesriiki teenuste saamiseks (teenuste saamise vabadus) — Väljaarvamine
(EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokoll, artikli 41 lõige 1)
Teenuste osutamise vabadus, mille ELTL artikkel 56 näeb ette liikmesriikide kodanikele, hõlmab ka teenuste saamise vabaduse, s.o teenuse saajate vabaduse minna teenuse saamiseks teise liikmesriiki, ilma et seda takistaksid piirangud. Turiste, isikuid, kes saavad ravi, ning õppe- või ärireisil viibijaid tuleb pidada teenuse saajaks.
(vt punktid 35 ja 36)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 38 ja 40)
23. novembril 1970 Brüsselis allkirjastatud lisaprotokolli, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel määrusega nr 2760/72, artikli 41 lõikes 1 kasutatud mõistet „teenuste osutamise vabadus” tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma teenusesaajast Türgi kodanike vabadust siseneda liikmesriiki, et saada seal teenuseid.
Sellega seoses on ühelt poolt assotsiatsioonilepingu ja selle lisaprotokolli ning teiselt poolt aluslepingu vahel erinevused eeskätt seetõttu, et teenuste osutamise vabadus on seotud isikute vaba liikumisega Euroopa Liidus. Eelkõige on lisaprotokolli artikli 41 lõike 1 eesmärgi ja konteksti ning ELTL artikli 56 eesmärgi ja konteksti vahel põhjapanevad erinevused muu hulgas ka nende sätete kohaldatavuses teenuse saajatele.
Esiteks, EMÜ-Türgi assotsiatsiooni eesmärk on puhtmajanduslik: toetada Türgi majanduslikku arengut. Kuid assotsiatsioonilepingu eesmärk ei ole arendada majanduslikke vabadusi, et võimaldada üldist isikute vaba liikumist, mis oleks võrreldav ELTL artikli 21 alusel liidu kodanikele kohaldatavaga. Türgi ja liidu vahel isikute vaba liikumise üldpõhimõtet ei näe ette assotsiatsioonileping ega selle lisaprotokoll ega ka assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsus nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta, mis käsitleb vaid töötajate liikumisvabadust. Pealegi tagab assotsiatsioonileping teatavad õigused ainult vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Järelikult saab standstill‑tingimus puudutada Türgi kodanike liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimusi vaid niivõrd, kui see kaasneb majandustegevusega.
Teiseks, niisugune standstill-tingimus, nagu on ette nähtud lisaprotokolli artikli 41 lõikes 1, ise õigusi ei loo. Tegemist on sättega, mis alates kindlast kuupäevast keelab uute piirangute kehtestamise.
(vt punktid 49, 50, 53, 55, 58, 62 ja resolutsioon)