Kohtuasi C-136/11
Westbahn Management GmbH
versus
ÖBB-Infrastruktur AG
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Schienen-Control Kommission)
„Transport — Raudteetransport — Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustus anda raudtee-ettevõtjatele reaalajas täielikku teavet rongi liikumise kohta ja seda eelkõige seoses rongide võimalike hilinemistega, võimaldamaks tagada ühendusreisid”
Kokkuvõte — Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 22. november 2012
Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtusse pöördumine — Siseriiklik kohus ELTL artikli 267 tähenduses — Mõiste
(ELTL artikkel 267)
Transport — Raudteetransport — Määrus nr 1371/2007 — Rongireisijate õigused ja kohustused — Raudtee-ettevõtja poolt reisijatele reisi ajal antav teave — Olulisemaid ühendusreise puudutav teave — Ulatus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1371/2007, artikli 8 lõige 2 ja II lisa II osa)
Transport — Raudteetransport — Direktiiv 2001/14 — Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamine ja kasutustasude kehtestamine — Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustused raudtee-ettevõtjate ees — Miinimumhüvitiste maksmine — Ulatus — Kohustus anda reaalajas teavet teiste raudtee–ettevõtjate poolt teostatud olulisemate ühendusreiside kohta
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1371/2007, artikli 8 lõige 2 ja II lisa II osa; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/14, muudetud direktiiviga 2004/49, põhjendus 1, artikkel 5 ja II lisa)
Selleks, et hinnata, kas eelotsusetaotluse esitanud organi puhul on tegemist kohtuga ELTL artikli 267 tähenduses – see küsimus kuulub üksnes liidu õiguse valdkonda – arvestab Euroopa Kohus järgmisi asjaolusid nende kogumis: organi õiguslik alus, alalisus, otsuste kohustuslikkus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus.
Selles osas tuleb sedastada, et Schienen Control Kommission (Austria raudteekontrolli komisjon) on kohus ELTL artikli 267 tähenduses.
(vt punktid 27 ja 31)
Määruse nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta artikli 8 lõiget 2 koostoimes II lisa II osa sätetega tuleb tõlgendada nii, et teave olulisemate ühendusreiside kohta peab lisaks avaldatud väljumisaegadele hõlmama ka teavet nende ühendusreiside hilinemiste või tühistamise kohta, ükskõik milline raudtee ettevõtja neid ühendusreise tagab.
(vt punkt 43 ja resolutsiooni punkt 1)
Määruse nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta artikli 8 lõiget 2 koostoimes II lisa II osa sätetega, ning direktiivi 2001/14 raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (muudetud direktiiviga 2004/49) artiklit 5 koostoimes II lisa sätetega tuleb tõlgendada nii, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab diskrimineerimata edastama raudtee ettevõtjatele teiste raudtee ettevõtjate rongide reaalaja-andmeid, kui need rongid teevad olulisemaid ühendusreise määruse nr 1371/2007 II lisa II osa tähenduses.
Nimelt on see teave vajalik iga raudtee ettevõtjate jaoks, et tal oleks võimalik täita määrusest nr 1371/2007 tulenevaid kohustusi.
Lisaks tuleb märkida, et ausa konkurentsi tagamiseks raudtee reisijateveo turul ja selleks, et mitte minna vastuollu ühelt poolt raudteesektori ulatuslikuma integratsiooni eesmärgiga – vastavalt direktiivi 2001/14 põhjendusele 1 – ja teiselt poolt kohustusega reisijaid teavitada, tuleb tagada, et kõik raudtee ettevõtjad oleksid suutelised pakkuma reisijatele võrreldava kvaliteediga teenust, sõltumata nende hallatava võrgu suurusest.
(vt punktid 46, 47, 50 ja resolutsiooni punkt 2)