Kohtuasi C-75/11

Euroopa Komisjon

versus

Austria Vabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Liidu kodakondsus — Liikumis- ja elamisõigus — ELTL artiklid 20 ja 21 — Diskrimineerimine kodakondsuse alusel — ELTL artikkel 18 — Direktiiv 2004/38/EÜ — Artikkel 24 — Erand — Ulatus — Liikmesriik, kus ühistranspordi sõidusoodustused kehtivad vaid üliõpilastele, kelle vanemad saavad selles liikmesriigis peretoetust”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 4. oktoober 2012

1. Sotsiaalkindlustus – Liikmesriikide pädevus sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel – Piirid – Liidu õiguse järgimine – Liidu kodanike liikumisvabadust käsitlevad aluslepingu sätted – Kodakondsuse alusel otsese ja kaudse diskrimineerimise keeld

   (ELTL artikkel 18; nõukogu määrus nr 1408/71; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 24)

2. Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse ühistranspordi sõidusoodustused üliõpilastele – Soodustuse sõltuvusse seadmine vanematele selle liikmesriigi peretoetuste andmisest – Kaudne diskrimineerimine kodakondsuse alusel – Lubamatus – Õigustatus – Tingimused

   (ELTL artiklid 18, 20 ja 21; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 24)

3. Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Võrdse kohtlemise põhimõte – Erand – Vastuvõtval liikmesriigil kohustuse puudumine anda toimetulekutoetust stipendiumide või õppelaenudena – Piirid – Üliõpilastele sõidusoodustusega piletite müük – Erandi välistamine

   (ELTL artikkel 18; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 24)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 46–49)

2.  Kui liikmesriik on põhimõtteliselt kehtestanud ühistranspordi sõidusoodustused üksnes üliõpilastele, kelle vanemad saavad riiklikke peretoetusi, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad ELTL artiklitest 18, 20 ja 21 ning direktiivi 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, artiklist 24.

   Nimelt tekitab ühistranspordi sõidusoodustuse tegemise sõltuvusse seadmine vastuvõtva liikmesriigi peretoetuste andmisest ebavõrdse kohtlemise selles liikmesriigis õppivate oma riigi üliõpilaste ja samuti seal õppivate teiste liikmesriikide üliõpilaste vahel, kuna seda tingimust on kergem täita oma riigi üliõpilastel, sest nende vanemad saavad üldreeglina nimetatud toetusi. Selline ebavõrdne kohtlemine on vastuolus põhimõtetega, mis on liidu kodaniku staatuse aluseks, nimelt seaduse ees võrdse kohtlemisega liikumisvabaduse kasutamisel.

   Niisugust kodakondsusel põhinevat kaudset diskrimineerimist saab õigustada vaid siis, kui see põhineb asjaomaste isikute kodakondsusest sõltumatutel objektiivsetel kaalutlustel ning on siseriiklikus õiguses õiguspäraselt taotletud eesmärgi suhtes proportsionaalne. Seoses sellega on õiguspärane, kui vastuvõttev liikmesriik soovib enne sellesse riiki integreeruvatele üliõpilastele kõnesoleva soodustuse andmist tagada hüvitise taotleja ja selle riigi vahelise tegeliku seose olemasolu. Siseriiklik süsteem, mis nõuab, et üliõpilane tõendaks tegelikku seost vastuvõtva liikmesriigiga, võib seega põhimõtteliselt olla kooskõlas õiguspärase eesmärgiga, millega saab õigustada piiranguid.

   Kuid esiteks ei tohi sellise tegeliku seose olemasolu näitamiseks vajalik tõend olla liiga välistav ja teiseks ei tohi nõutavat tegelikku seost kõikide hüvitiste puhul ühtselt määratleda, vaid see tuleb kindlaks teha asjaomase hüvitise koostisosasid ja eelkõige selle laadi ja eesmärke silmas pidades. Mis puudutab üliõpilastele tehtavat ühistranspordi sõidusoodustust, siis saaks üliõpilase ja vastuvõtva liikmesriigi vahelise tegeliku seose olemasolu tõhusalt kontrollida eelkõige seeläbi, et tehakse kindlaks, kas asjaomane isik on kantud sellise era- või avalik-õigusliku õppeasutuse nimekirja, mis on vastuvõtvas liikmesriigis akrediteeritud või mida rahastab see riik.

   (vt punktid 50–52, 59–66 ja resolutsioon)

3.  ELTL artiklis 18 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest, mille konkreetseks väljenduseks on direktiivi 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, artikli 24 lõige 1, tehtava erandina tuleb selle artikli 24 lõiget 2 tõlgendada kitsalt. Isegi kui asjaomastele üliõpilastele tehtud ühistranspordi sõidusoodustused on neile antav toimetulekutoetus, kuuluvad direktiivi 2004/38 artikli 24 lõikes 2 võrdse kohtlemise põhimõttest sätestatud erandi alla üksnes „stipendiumide või õppelaenudena” antud toimetulekutoetused, mida ei saa sama direktiivi alusel anda vastuvõtva liikmesriigi territooriumil elavate liidu kodanike teatud kategooriatele.

   (vt punktid 54 ja 55)

Kohtuasi C-75/11

Euroopa Komisjon

versus

Austria Vabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Liidu kodakondsus — Liikumis- ja elamisõigus — ELTL artiklid 20 ja 21 — Diskrimineerimine kodakondsuse alusel — ELTL artikkel 18 — Direktiiv 2004/38/EÜ — Artikkel 24 — Erand — Ulatus — Liikmesriik, kus ühistranspordi sõidusoodustused kehtivad vaid üliõpilastele, kelle vanemad saavad selles liikmesriigis peretoetust”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 4. oktoober 2012

1. Sotsiaalkindlustus — Liikmesriikide pädevus sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel — Piirid — Liidu õiguse järgimine — Liidu kodanike liikumisvabadust käsitlevad aluslepingu sätted — Kodakondsuse alusel otsese ja kaudse diskrimineerimise keeld

   (ELTL artikkel 18; nõukogu määrus nr 1408/71; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 24)

2. Liidu kodakondsus — Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil — Siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse ühistranspordi sõidusoodustused üliõpilastele — Soodustuse sõltuvusse seadmine vanematele selle liikmesriigi peretoetuste andmisest — Kaudne diskrimineerimine kodakondsuse alusel — Lubamatus — Õigustatus — Tingimused

   (ELTL artiklid 18, 20 ja 21; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 24)

3. Liidu kodakondsus — Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil — Direktiiv 2004/38 — Võrdse kohtlemise põhimõte — Erand — Vastuvõtval liikmesriigil kohustuse puudumine anda toimetulekutoetust stipendiumide või õppelaenudena — Piirid — Üliõpilastele sõidusoodustusega piletite müük — Erandi välistamine

   (ELTL artikkel 18; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikkel 24)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 46–49)

2.  Kui liikmesriik on põhimõtteliselt kehtestanud ühistranspordi sõidusoodustused üksnes üliõpilastele, kelle vanemad saavad riiklikke peretoetusi, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad ELTL artiklitest 18, 20 ja 21 ning direktiivi 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, artiklist 24.

   Nimelt tekitab ühistranspordi sõidusoodustuse tegemise sõltuvusse seadmine vastuvõtva liikmesriigi peretoetuste andmisest ebavõrdse kohtlemise selles liikmesriigis õppivate oma riigi üliõpilaste ja samuti seal õppivate teiste liikmesriikide üliõpilaste vahel, kuna seda tingimust on kergem täita oma riigi üliõpilastel, sest nende vanemad saavad üldreeglina nimetatud toetusi. Selline ebavõrdne kohtlemine on vastuolus põhimõtetega, mis on liidu kodaniku staatuse aluseks, nimelt seaduse ees võrdse kohtlemisega liikumisvabaduse kasutamisel.

   Niisugust kodakondsusel põhinevat kaudset diskrimineerimist saab õigustada vaid siis, kui see põhineb asjaomaste isikute kodakondsusest sõltumatutel objektiivsetel kaalutlustel ning on siseriiklikus õiguses õiguspäraselt taotletud eesmärgi suhtes proportsionaalne. Seoses sellega on õiguspärane, kui vastuvõttev liikmesriik soovib enne sellesse riiki integreeruvatele üliõpilastele kõnesoleva soodustuse andmist tagada hüvitise taotleja ja selle riigi vahelise tegeliku seose olemasolu. Siseriiklik süsteem, mis nõuab, et üliõpilane tõendaks tegelikku seost vastuvõtva liikmesriigiga, võib seega põhimõtteliselt olla kooskõlas õiguspärase eesmärgiga, millega saab õigustada piiranguid.

   Kuid esiteks ei tohi sellise tegeliku seose olemasolu näitamiseks vajalik tõend olla liiga välistav ja teiseks ei tohi nõutavat tegelikku seost kõikide hüvitiste puhul ühtselt määratleda, vaid see tuleb kindlaks teha asjaomase hüvitise koostisosasid ja eelkõige selle laadi ja eesmärke silmas pidades. Mis puudutab üliõpilastele tehtavat ühistranspordi sõidusoodustust, siis saaks üliõpilase ja vastuvõtva liikmesriigi vahelise tegeliku seose olemasolu tõhusalt kontrollida eelkõige seeläbi, et tehakse kindlaks, kas asjaomane isik on kantud sellise era- või avalik-õigusliku õppeasutuse nimekirja, mis on vastuvõtvas liikmesriigis akrediteeritud või mida rahastab see riik.

   (vt punktid 50–52, 59–66 ja resolutsioon)

3.  ELTL artiklis 18 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest, mille konkreetseks väljenduseks on direktiivi 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, artikli 24 lõige 1, tehtava erandina tuleb selle artikli 24 lõiget 2 tõlgendada kitsalt. Isegi kui asjaomastele üliõpilastele tehtud ühistranspordi sõidusoodustused on neile antav toimetulekutoetus, kuuluvad direktiivi 2004/38 artikli 24 lõikes 2 võrdse kohtlemise põhimõttest sätestatud erandi alla üksnes „stipendiumide või õppelaenudena” antud toimetulekutoetused, mida ei saa sama direktiivi alusel anda vastuvõtva liikmesriigi territooriumil elavate liidu kodanike teatud kategooriatele.

   (vt punktid 54 ja 55)