Kohtuasi C-59/11
Association Kokopelli
versus
Graines Baumaux SAS
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Nancy)
„Põllumajandus — Direktiivid 98/95/EÜ, 2002/53/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2009/145/EÜ — Kehtivus — Köögivili — Siseriiklikul seemneturul selliste köögiviljaseemnete müümine, mis ei ole kantud ametlikku ühisesse köögiviljasortide kataloogi — Turuleviimiseks kehtestatud eelneva loa korra eiramine — Toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitlev rahvusvaheline leping — Proportsionaalsuse põhimõte — Ettevõtlusvabadus — Kaupade vaba liikumine — Võrdne kohtlemine”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Küsimuste vajaduse hindamine, mis on siseriikliku kohtu pädevuses – Üldised või hüpoteetilised küsimused – Vastuvõetamatus
(ELTL artikkel 267)
Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Üldaktid – Vajadus füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes ei saa neid akte vaidlustada, võimaldada kehtivuse hindamiseks õigusvastasuse väite või eelotsusetaotluse kasutamist
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikkel 277)
Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Eesmärgid – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Proportsionaalsuse põhimõte – Ulatus – Teiste asjakohaste huvide arvessevõtmine lisaks taotletavale peamisele eesmärgile – Direktiivid 2002/55 ja 2009/145 seemnete turustamise kohta – Nimetatud põhimõtte järgimine – Majandustegevuse vabaduse rikkumine – Välistamine
(ELTL artiklid 40 ja 43; nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Mõiste – Direktiivid 2002/55 ja 2009/145 seemnete turustamise kohta – Säilitussortide seemnete ning standardseemnete, mida võib ametlikesse kataloogidesse kanda, erinev kohtlemine – Erinevate omadustega seemned – Lubatavus
(Nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Kaupade vaba liikumine – Koguselised piirangud – Samaväärse toimega meetmed – ELTL artikkel 34 – Kohaldamisala – Liidu institutsioonide kehtestatud meetmed – Hõlmamine – Direktiivid 2002/55 ja 2009/145 seemnete turustamise kohta – Kaupade vaba liikumist soodustavad meetmed
(ELTL artikkel 34; nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Rahvusvahelised lepingud – Liidu lepingud – Lepingu mõju liidu õiguskorras, kui seda mõju ei ole lepingus sõnaselgelt ette nähtud – Liidu akti kehtivuse hindamine arvestades kõnealuse lepingu sätteid – Tingimused – Toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu rikkumine direktiividega 2002/55 ja 2009/145 – Välistamine – Kõnealuses lepingus tingimusteta ja piisavalt täpsete sätete puudumine, et seada kahtluse alla direktiivide kehtivus
(ELTL artikli 216 lõige 2 ja artikkel 267; nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 28 ja 29)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 34 ja 35)
Liidu seadusandjal on ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas lai kaalutlusõigus, mis vastab talle ELTL artiklitega 40 ja 43 antud poliitilisele vastutusele, mistõttu selle valdkonna meetme seaduslikkust saab mõjutada vaid see, kui kõnealune meede on pädeva institutsiooni taotletud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobiv.
Kuigi taotletavate eesmärkide olulisus võib siiski õigustada piiranguid, millel on teatavatele ettevõtjatele negatiivsed tagajärjed, isegi kui need tagajärjed on märkimisväärsed, tuleb erinevate võimalike meetmetega seotud kohustuste hindamisel kindlaks teha, et peamise eesmärgi kõrval on liidu seadusandja võtnud täielikult arvesse kõiki asjakohaseid huve.
See kehtib direktiivi 2002/55 köögiviljaseemne turustamise kohta ja direktiivi 2009/145, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ning geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks, puhul. Nimelt tuleneb direktiivi 2002/55 põhjendustest 2‐4, et köögiviljasortide seemnete heakskiitmist käsitlevate normide esmaeesmärk on liidu köögiviljakasvatuse saagikuse parandamine. Siseriiklike kataloogide põhjal köögiviljasortide ühise kataloogi koostamine, nagu on nimetatud direktiiviga ette nähtud, näib seda eesmärki täitvat.
Direktiivi 2002/55 eesmärk on samuti köögiviljaseemnete siseturu loomine, tagades nende vaba liikumise liidus. Käesoleval juhul aitab selle direktiiviga kehtestatud heakskiitmise kord kaasa nimetatud eesmärgi täitmisele, kuna selline kord tagab, et erinevates liikmesriikides turustatud seemned vastavad samadele nõuetele.
Direktiivi 2002/55 artikli 4 lõikest 4 nähtub lõpuks samuti, et selle eesmärk on säilitada taimede geneetilisi ressursse. Kuna liikmesriigid võivad teha erandi direktiivis sätestatud heakskiitmise kriteeriumidest vastavalt direktiiviga 2009/145 rakendatavale heakskiitmise erandkorrale, mida kohaldatakse seemnete teatud kategooriatele, siis selline kord näib samuti olevat nimetatud eesmärki täitev.
Vähem piirav meede, nagu märgistamine, ei ole nii tõhus vahend nende eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab potentsiaalselt kahjulike seemnete müüki ja sellest tulenevalt külvamist või ei võimalda optimaalset põllumajandustoomist. Sellest järeldub, et neid õigusnorme ei saa pidada selliseks, mis on nende eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ebasobivad.
Kuna need õigusnormid on sobivad, siis nendega ette nähtud majandustegevuse vabadust piiravaid meetmeid ei saa taotletud eesmärke arvestades käsitleda selle vabaduse teostamise ebaproportsionaalse riivena.
(vt punktid 39, 40, 43, 44, 47–49, 60, 79)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 70, 72–76)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 80 ja 81)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 84–89)
Kohtuasi C-59/11
Association Kokopelli
versus
Graines Baumaux SAS
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Nancy)
„Põllumajandus — Direktiivid 98/95/EÜ, 2002/53/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2009/145/EÜ — Kehtivus — Köögivili — Siseriiklikul seemneturul selliste köögiviljaseemnete müümine, mis ei ole kantud ametlikku ühisesse köögiviljasortide kataloogi — Turuleviimiseks kehtestatud eelneva loa korra eiramine — Toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitlev rahvusvaheline leping — Proportsionaalsuse põhimõte — Ettevõtlusvabadus — Kaupade vaba liikumine — Võrdne kohtlemine”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Eelotsuse küsimused — Vastuvõetavus — Küsimuste vajaduse hindamine, mis on siseriikliku kohtu pädevuses — Üldised või hüpoteetilised küsimused — Vastuvõetamatus
(ELTL artikkel 267)
Euroopa Liit — Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll — Üldaktid — Vajadus füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes ei saa neid akte vaidlustada, võimaldada kehtivuse hindamiseks õigusvastasuse väite või eelotsusetaotluse kasutamist
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikkel 277)
Põllumajandus — Ühine põllumajanduspoliitika — Eesmärgid — Institutsioonide kaalutlusõigus — Kohtulik kontroll — Piirid — Proportsionaalsuse põhimõte — Ulatus — Teiste asjakohaste huvide arvessevõtmine lisaks taotletavale peamisele eesmärgile — Direktiivid 2002/55 ja 2009/145 seemnete turustamise kohta — Nimetatud põhimõtte järgimine — Majandustegevuse vabaduse rikkumine — Välistamine
(ELTL artiklid 40 ja 43; nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Euroopa Liidu õigus — Põhimõtted — Võrdne kohtlemine — Mõiste — Direktiivid 2002/55 ja 2009/145 seemnete turustamise kohta — Säilitussortide seemnete ning standardseemnete, mida võib ametlikesse kataloogidesse kanda, erinev kohtlemine — Erinevate omadustega seemned — Lubatavus
(Nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Kaupade vaba liikumine — Koguselised piirangud — Samaväärse toimega meetmed — ELTL artikkel 34 — Kohaldamisala — Liidu institutsioonide kehtestatud meetmed — Hõlmamine — Direktiivid 2002/55 ja 2009/145 seemnete turustamise kohta — Kaupade vaba liikumist soodustavad meetmed
(ELTL artikkel 34; nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Rahvusvahelised lepingud — Liidu lepingud — Lepingu mõju liidu õiguskorras, kui seda mõju ei ole lepingus sõnaselgelt ette nähtud — Liidu akti kehtivuse hindamine arvestades kõnealuse lepingu sätteid — Tingimused — Toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu rikkumine direktiividega 2002/55 ja 2009/145 — Välistamine — Kõnealuses lepingus tingimusteta ja piisavalt täpsete sätete puudumine, et seada kahtluse alla direktiivide kehtivus
(ELTL artikli 216 lõige 2 ja artikkel 267; nõukogu direktiiv 2002/55; komisjoni direktiiv 2009/145)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 28 ja 29)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 34 ja 35)
Liidu seadusandjal on ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas lai kaalutlusõigus, mis vastab talle ELTL artiklitega 40 ja 43 antud poliitilisele vastutusele, mistõttu selle valdkonna meetme seaduslikkust saab mõjutada vaid see, kui kõnealune meede on pädeva institutsiooni taotletud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobiv.
Kuigi taotletavate eesmärkide olulisus võib siiski õigustada piiranguid, millel on teatavatele ettevõtjatele negatiivsed tagajärjed, isegi kui need tagajärjed on märkimisväärsed, tuleb erinevate võimalike meetmetega seotud kohustuste hindamisel kindlaks teha, et peamise eesmärgi kõrval on liidu seadusandja võtnud täielikult arvesse kõiki asjakohaseid huve.
See kehtib direktiivi 2002/55 köögiviljaseemne turustamise kohta ja direktiivi 2009/145, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ning geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks, puhul. Nimelt tuleneb direktiivi 2002/55 põhjendustest 2‐4, et köögiviljasortide seemnete heakskiitmist käsitlevate normide esmaeesmärk on liidu köögiviljakasvatuse saagikuse parandamine. Siseriiklike kataloogide põhjal köögiviljasortide ühise kataloogi koostamine, nagu on nimetatud direktiiviga ette nähtud, näib seda eesmärki täitvat.
Direktiivi 2002/55 eesmärk on samuti köögiviljaseemnete siseturu loomine, tagades nende vaba liikumise liidus. Käesoleval juhul aitab selle direktiiviga kehtestatud heakskiitmise kord kaasa nimetatud eesmärgi täitmisele, kuna selline kord tagab, et erinevates liikmesriikides turustatud seemned vastavad samadele nõuetele.
Direktiivi 2002/55 artikli 4 lõikest 4 nähtub lõpuks samuti, et selle eesmärk on säilitada taimede geneetilisi ressursse. Kuna liikmesriigid võivad teha erandi direktiivis sätestatud heakskiitmise kriteeriumidest vastavalt direktiiviga 2009/145 rakendatavale heakskiitmise erandkorrale, mida kohaldatakse seemnete teatud kategooriatele, siis selline kord näib samuti olevat nimetatud eesmärki täitev.
Vähem piirav meede, nagu märgistamine, ei ole nii tõhus vahend nende eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab potentsiaalselt kahjulike seemnete müüki ja sellest tulenevalt külvamist või ei võimalda optimaalset põllumajandustoomist. Sellest järeldub, et neid õigusnorme ei saa pidada selliseks, mis on nende eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ebasobivad.
Kuna need õigusnormid on sobivad, siis nendega ette nähtud majandustegevuse vabadust piiravaid meetmeid ei saa taotletud eesmärke arvestades käsitleda selle vabaduse teostamise ebaproportsionaalse riivena.
(vt punktid 39, 40, 43, 44, 47–49, 60, 79)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 70, 72–76)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 80 ja 81)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 84–89)