—

Eurogate Distribution GmbH, esindajad: Rechtsanwalt U. Schrömbges ja Rechtsanwalt H. Bleier,

—

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil,

—

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Albenzio,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Bouyon ja B.-R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, lk 13; edaspidi „tolliseadustik”), artikli 204 lõike 1 punkti a.

2

See eelotsusetaotlus esitati Eurogate Distribution GmbH (edaspidi „Eurogate”) ja Hauptzollamt Hamburg-Stadti (edaspidi „Hauptzollamt”) vahelises kohtuvaidluses seoses Eurogate’i tollivõlaga impordil, mis tekkis seetõttu, et laoarvestuskanne kauba tollilaost äraviimise kohta tehti hilinenult.

3

Tolliladustamisprotseduur on peatamisprotseduur ja majandusliku mõjuga tolliprotseduur tolliseadustiku artikli 84 lõike 1 punktide a ja b tähenduses. Tolliladustamisprotseduuri reguleerib tolliseadustiku IV jaotise 2. peatüki 3. jao punkt A ja sama jao punkti C erisätted pealkirja all „Tollilaod”. Selle seadustiku artikkel 89 sisaldab peatamismenetluse lõpetamist käsitlevaid sätteid. Nimetatud seadustiku artiklites 98 ja 99 on välja toodud tollilaoga seotud definitsioonid. Sama seadustiku artikkel 105 näeb ette kohustuse pidada laoarvestust kaupade kohta, mis on suunatud tolliladustamisprotseduurile.

4

Tolliseadustiku artikli 89 lõige 1 sätestab:

„Majandusliku mõjuga peatamismenetlus lõpetatakse, kui sellele menetlusele suunatud kaubale või kompensatsiooni- või töödeldud toodetele määratakse uus tollikäitlusviis.”

5

Selle seadustiku artiklid 98 ja 99 on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 98

1.   Tolliladustamisprotseduur võimaldab tollilaos hoida:

[...]

Artikkel 99

Tolliladu võib olla kas era- või avalik tolliladu.

– Laopidaja on isik, kellel on luba tolliladu pidada.

Ladustaja on isik, kellel on seoses kauba tolliladustamisprotseduurile suunamise deklaratsiooniga tekkinud kohustused, või isik, kellele sellise isiku õigused ja kohustused on üle läinud.”

6

Nimetatud seadustiku artikli 105 esimene lõik sätestab:

„Tolli määratud isik peab tolli poolt heakskiidetud vormis laoarvestust kõigi kaupade kohta, mis on suunatud tolliladustamisprotseduurile. […]”

7

Tolliseadustiku VII jaotis „Tollivõlg” sisaldab 2. peatükis tollivõla tekkimist käsitlevaid sätteid. Eeskätt selle peatüki artiklid 201–205 näevad ette asjaolud, mille korral tekib tollivõlg importimisel.

8

Tolliseadustiku artikkel 204 sätestab:

„1.   Tollivõlg impordil tekib, kui ei täideta:

[...]

välja arvatud [muud juhud kui selline, kus kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja,] kui ei tehta kindlaks, et nimetatud kohustuste ja tingimuste eiramine ei avalda ajutise ladustamise või muu kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohasele käigule olulist mõju.

2.   Tollivõlg tekib kas sellest hetkest, kui kohustust, mille täitmata jätmine toob kaasa tollivõla tekkimise, enam ei täideta, või sel hetkel, kui kaup suunatakse asjaomasele tolliprotseduurile, ja hiljem tehakse kindlaks, et tegelikult ei täidetud mis tahes tingimust, mille täitmine on kauba nimetatud protseduurile suunamise või kaubale eesmärgipärase kasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamise eelduseks.

3.   Võlgnik on isik, kes vastavalt olukorrale peab seoses kaubaga, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, täitma kohustusi, mis tekivad seoses kauba ajutise ladustamise või tolliprotseduuri kasutamisega, millele see on suunatud, või järgima tingimusi, mille täitmine on kauba sellele tolliprotseduurile suunamise eelduseks.”

9

Tolliseadustiku artiklite 247 ja 247a kohaselt otsustab selle seadustiku rakendamiseks vajalike meetmete üle komisjon, keda abistab tolliseadustiku komitee. Selleks võttis komisjon vastu 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92 (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), muudetud komisjoni 8. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 402/2006 (ELT L 70, lk 35, edaspidi „rakendusmäärus”).

10

Rakendusmääruse artiklites 529 ja 530 on sätted tollilao laoarvestuse pidamise kohta.

11

Rakendusmääruse artikli 529 lõige 1 sätestab:

„Laoarvestusest peab igal ajal nähtuma tolliladustamisprotseduuril oleva kauba laoseis. Tolli poolt ettenähtud ajal esitab laopidaja järelevalveasutusele kõnealuse kauba nimekirja.”

12

Rakendusmääruse artikli 530 lõige 3 sätestab:

„Protseduuri lõpetamisega seotud laoarvestuskanne tehakse hiljemalt siis, kui kaup tollilaost või laopidaja ladustamisrajatistest välja viiakse.”

13

Rakendusmääruse artikkel 859 sätestab:

„Järgmisi eiramisi käsitatakse [tolli]seadustiku artikli 204 lõike 1 tähenduses eiramistena, mis ei mõjuta oluliselt ajutise ladustamise või tolliprotseduuri käiku, kui:

14

Rakendusmääruse artikli 860 kohaselt loeb toll „tollivõla tekkinuks [tolli]seadustiku artikli 204 lõike 1 alusel, kui isik, kes oleks võlgnik, ei tõenda, et artiklis 859 sätestatud tingimused on täidetud.”

15

Eurogate Distributionil on eratollilao pidamise luba alates 2006. aastast. Selle tollilao laoarvestust peetakse vastavalt loas ettenähtule digitaalsüsteemi abil.

16

Laopidajana võttis Eurogate enda eratollilattu oma klientidelt pärineva ühendusevälise kauba, mis oli mõeldud saatmiseks väljapoole Euroopa Liidu territooriumi. Kui vaidlusalune kaup tollilaost ära viidi, esitati selle kohta reekspordi tollideklaratsioon.

17

31. jaanuaril 2007 toimunud tollikontrolli käigus tuvastati, et vaidlusaluse kauba väljaviimise kohta tehti laoarvestuskanded alles 11–126 päeva möödudes, see tähendab liiga hilja, kui lähtuda tolliseadustiku artikli 105 esimesest lõigust koosmõjus rakendusmääruse artikli 529 lõikega 1 ja artikli 530 lõikega 3.

18

Hauptzollamt nõudis 1. juuli 2008. aasta maksuotsusega imporditollimaksu ja käibemaksu tasumist kaubalt, mille kohta arvestuskanne oli tehtud hilinenult. Eurogate esitas selle otsuse peale vaide.

19

Pärast 11. augusti 2009. aasta maksuotsusega tollimaksu summa vähendamist jättis Hauptzollamt Eurogate’i vaide muus osas 8. detsembri 2009. aasta otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata, leides, et laoarvestuskannete hilinenult tegemine tuleb lugeda tal tolliladustamisprotseduuri raames olevate kohustuste rikkumiseks ja selline eiramine tingib tollivõla tekkimise tolliseadustiku artikli 240 lõike 1 alusel. Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Eurogate’i ilmse hooletuse tõttu ei saa seda rikkumist pidada selliseks, mis ei mõjuta oluliselt asjaomase tolliprotseduuri läbiviimist. Seega ei ole käesolevas asjas täidetud rakendusmääruse artikli 859 tingimused.

20

Eurogate esitas seepeale kaebuse Finanzgericht Hamburgile (Hamburgi maksukohus) ja nõudis, et tühistataks 1. juuli 2008. aasta maksuotsus, mida oli muudetud 11. augusti 2009. aasta otsusega ja mis oli jäetud jõusse 8. detsembri 2009. aasta otsusega, väites eelkõige, et tollilaost kauba väljaviimise kohta laoarvestuskande hilinenult tegemine ei kujuta endast tema kohustuste rikkumist tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a tähenduses, kuna see laoarvestuskande tegemise kohustus, mis tuleneb tolliseadustiku artiklist 105 koosmõjus rakendusmääruse artikli 530 lõikega 3, tuleb täita alles pärast tolliladustamise protseduuri lõpetamist.

21

Hauptzollamt vaidles sellele väitele vastu põhjendusel, et laoarvestuskande tegemine ei ole kohustus, mis tuleb täita pärast asjaomase protseduuri lõpetamist. Laoarvestuskanne tuleb teha just tolliladustamise protseduuri ajal või siis selle protseduuri lõpetamise hetkel. Hauptzollamti sõnul lõppes tolliladustamisprotseduur käesolevas asjas alles pärast ühendusevälise kauba tollilaost väljaviimist, kui see kaup vabastati uueks tollikäitlusviisiks olevale transiidiprotseduurile suunamiseks.

22

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tõlgendus, mille kohaselt tingib kauba väljumise kohta otsekohe laoarvestuskande tegemise kohustuse rikkumine tollivõla tekkimise, tekitab kahtlusi.

23

Selles küsimuses rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et lähtudes sellest, kuidas üks Saksa õigusteooria suundi on tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a sõnastust analüüsinud, võib väita, et käesolevas asjas on otsekohe laoarvestuskande tegemise kohustust rikutud tolliprotseduuri „käigus” ja see ei „tulene” selle protseduuri kasutamisest. Seega ei ole tollivõlga tekkinud. Kuna lisaks oli kaubale tollilaost väljaviimise hetkel juba määratud uus tollikäitlusviis ja selle kohustuse täitmata jätmine ei mõjutanud niisiis enam kauba tollistaatust, siis kerkib eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates küsimus, kas tollivõlg saab veel üldse tekkida ja kas teatavate protseduuri rikkumiste eest ei tuleks ette näha muud karistust.

24

Leides, et tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on vaja tõlgendada liidu õigust, otsustas Finanzgericht Hamburg otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [tolliseadustiku] artikli 204 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et ühendusevälise kauba puhul, mis oli suunatud tolliladustamisprotseduurile ja millele on tolliladustamisprotsessi lõpetamisega määratud uus tollikäitlusviis, tekib tollivõlg, kui on rikutud kohustust teha asjaomasesse digitaalsüsteemi laoarvestuskanne kauba tollilaost väljaviimise kohta tolliladustamisprotseduuri lõpetamisel ja mitte alles oluliselt hiljem?”

25

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et ühendusevälise kauba puhul tekib kauba suhtes tollivõlg siis, kui on rikutud kohustust teha laoarvestuskanne kauba tollilaost väljaviimise kohta viivitamata, kuigi see kaup tolliladustamisprotseduuri lõpetamisel reeksporditi.

26

Tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg impordil, kui rikutakse kohustust, mis tuleneb sellise kauba puhul, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tolliprotseduuri kasutamisest, millele nimetatud kaup on suunatud.

27

Tuleb meenutada, et tolliladustamisprotseduur võimaldab tollilaos hoida ühendusevälist kaupa, mille suhtes kohaldatakse imporditollimaksu peatamist. Neid kaupu, kui nad asuvad füüsiliselt liidu tolliterritooriumil, peetakse siiski ühenduseväliseks kaubaks. Selle protseduuri kasutamise õigus on seotud teatud tingimuste täitmisega, mis võimaldab tollil igal ajal teada tolliladustamisprotseduuril oleva kauba laoseisu, nagu on ette nähtud rakendusmääruse artikli 529 lõikes 1. Nende kohustuste hulgast peetakse tolliseadustiku artiklis 105 ette nähtud kohustust pidada laoarvestust kõigi kaupade kohta, mis on suunatud tolliladustamisprotseduurile, selle protseduuriga seotud peamiseks kohustuseks (27. oktoobri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-402/10: Groupe Limagrain Holding, EKL 2011, lk I-10827, punktid 33 ja 37). See, kui rikutakse kohustust teha kauba tollilaost väljaviimise kohta kohe laoarvestuskanne, raskendab tollijärelevalvet.

28

Lisaks sellele tuleb rõhutada, et ühenduseväliste kaupade olemasolu toob liidu tolliterritooriumil iseenesest kaasa ohu, et need kaubad jõuavad lõpuks ilma tollivormistuseta liikmesriikides vabasse ringlusse, mille ohtu tolliseadustiku artikkel 204 komisjoni sõnul püüabki ennetada (vt 15. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-234/09: DSV Road, EKL 2010, lk I-7333, punkt 31).

29

Käesolevas asjas oli Eurogate’ile eratollilao pidamise loa andmise tingimuseks see, et ta peab laoarvestust kõigi kaupade kohta, mis on suunatud tolliladustamisprotseduurile. Põhikohtuasjas on tuvastatud, et Eurogate tegi kauba – mida lisaks regulaarselt reeksporditi – tollilaost väljaviimise kohta laoarvestuskande hilinenult.

30

Eurogate leiab, et põhikohtuasjas arutusel olevast eiramisest ei teki tollivõlga tolliseadustiku artikli 204 alusel, kuna rikutud kohustus kuulub täitmisele pärast asjaomase tolliprotseduuri lõpetamist ja selle kohustuse puhul ei ole tegemist tolliladustamisprotseduuriga seotud olulise kohustusega, mistõttu on selle rikkumine üksnes väike tollieeskirjade rikkumine. Selles küsimuses leiab komisjon, et tolliladustamisprotseduur ei olnud veel lõppenud hetkeks, kui Eurogate’il oli kohustus teha kauba tollilaost väljaviimise kohta laoarvestuskanne.

31

Selles küsimuses on Euroopa Kohus leidnud, et ükski tolliseadustiku ega selle rakendusmääruse säte ei võimalda eiramise tagajärje kohta tollivõla tekkimisele tolliseadustiku artikli 204 alusel järeldada, et vahet tuleb teha nende kohustuste vahel, mis täidetakse enne ja pärast tolliprotseduuri lõpetamist, või „põhikohustusel” ja „teisejärgulisel” kohustusel (vt 6. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-262/10: Döhler Neuenkirchen, punkt 38).

32

Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 47, ei ole sellises olukorras kohustus tasuda tollimaksu haldus-, maksu- või karistusõiguslik sanktsioon, vaid on lihtsalt tolliladustamisprotseduuri kohaldamisest tuleneva soodustuse saamiseks nõutavate tingimuste täitmata jätmise tuvastamise tagajärg, mille tulemusel ei saa peatamist kohaldada, ja tollimaksu tasumise kohustus on seega põhjendatud. Nimelt tuleneb sellest protseduurist tingimuslik soodustus, mida ei anta, kui sellega seotud tingimused ei ole täidetud.

33

Lisaks ei kuulu hilinenud laoarvestuskanne rakendusmääruse artiklis 859 esitatud ammendavasse loetellu nende eiramiste kohta, mis ei mõjuta oluliselt ajutise asjaomase tolliprotseduuri käiku.

34

Selles osas tuleb meenutada, et rakendusmääruse artikkel 859 kehtestab korra, mis reguleerib ammendavalt tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a tähenduses eiramisi, mis „ei avalda ajutise ladustamise või muu kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohasele käigule olulist mõju” (11. novembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-48/98: Söhl & Söhlke, EKL 1999, lk I-7877, punkt 43).

35

Eeltoodut arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et ühendusevälise kauba puhul tekib kauba suhtes tollivõlg, kui on rikutud kohustust teha kauba tollilaost väljaviimise kohta laoarvestuskanne hiljemalt kauba väljaviimise hetkel, isegi kui see kaup reeksporditi.

36

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005), artikli 204 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et ühendusevälise kauba puhul tekib kauba suhtes tollivõlg, kui on rikutud kohustust teha kauba tollilaost väljaviimise kohta laoarvestuskanne hiljemalt kauba väljaviimise hetkel, isegi kui see kaup reeksporditi.