Keywords

1. Institutsioonide aktid – Preambul – Siduv õigusjõud – Puudumine

2. Õigusaktide ühtlustamine – Inimtervishoius kasutatavad ravimid – Direktiiv 2001/83 – Ravimite hulgimüük – Kohustus omada ravimite hulgimüügiluba – Isikuline kohaldamisala – Apteeker, kes võib siseriikliku õiguse kohaselt tegelda ka ravimite hulgimüügiga – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83, muudetud direktiiviga 2009/120, artikli 77 lõige 2)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Inimtervishoius kasutatavad ravimid – Direktiiv 2001/83 – Ravimite hulgimüük – Kohustus omada ravimite hulgimüügiluba – Ravimite hulgimüügiloa taotlejatele ja omanikele ette nähtud nõuded – Kehtivus apteekri suhtes, kes võib siseriikliku õiguse kohaselt tegelda ka ravimite hulgimüügiga

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83, muudetud direktiiviga 2009/120, artiklid 79–82)

4. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt – Vajadus tagada direktiivide tõhusus – Siseriiklike kohtute kohustused – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus – Piirid – Süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte

(ELTL artikli 288 kolmas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83, muudetud direktiiviga 2009/120)

Summary

1. Vt otsuse tekst.

(vt punkt 40)

2. Direktiivi 2001/83 inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, muudetud komisjoni direktiiviga 2009/120, artikli 77 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kohustus omada ravimite hulgimüügiluba kehtib apteekrile, kes füüsilise isikuna võib siseriikliku õiguse kohaselt tegelda ka ravimite hulgimüügiga.

Eriloa omamise kohustusest on vabastatud üksnes apteekrid ja isikud, kellel on luba tegelda ravimite jaemüügiga ning kelle tegevus sellega piirdub.

(vt punktid 39, 41, resolutsiooni punkt 1)

3. Apteeker, kellel on siseriikliku õiguse alusel lubatud tegelda ka ravimite hulgimüügiga, peab vastama kõigile nõuetele, mis on ravimite hulgimüügiloa taotlejatele ja omanikele direktiivi 2001/83, muudetud direktiiviga 2009/120, artiklites 79–82 ette nähtud.

See kohustus ei takista liikmesriigi pädeval asutusel võtmast apteekritele hulgimüügilubade väljastamisel arvesse võimalikku sarnasust siseriikliku õiguse kohaselt jaemüügiloale seatud tingimustega.

(vt punktid 49 ja 50, resolutsiooni punkt 2)

4. Kui siseriiklik õigus ei sea apteekritele kohustust omada ravimite hulgimüügiks eriluba, ning selles ei ole sõnaselget normi, mis näeks ette hulgimüügiga tegelevate apteekrite kriminaalvastutuse, siis keelab karistuste seaduses sätestatuse põhimõte, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikes 1, niisuguse teo eest kriminaalkorras karistada isegi juhul, kui siseriiklik õigusnorm on vastuolus liidu õigusega.

Direktiivi 2001/83 (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, muudetud direktiiviga 2009/120) tõlgendus – mille kohaselt peab apteeker, kellel on lubatud tegelda ravimite hulgimüügiga, vastama kõigile ravimite hulgimüügiloa taotlejatele ja omanikele ette nähtud nõuetele – iseenesest ja sõltumata liikmesriigi poolt vastu võetud seadusest ei saa kaasa tuua või suurendada selle apteekri kriminaalvastutust, kes tegeleb ravimite hulgimüügiga ilma vastava loata.

(vt punktid 41, 50, 55 ja 56, resolutsiooni punkt 3)

„Inimtervishoius kasutatavad ravimid — Direktiiv 2001/83/EÜ — Artikkel 77 — Ravimite hulgimüük — Kohustuslik eriluba apteekritele — Saamise tingimused”