3.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/10

Euroopa Kohtu (esimene koda) 30. mai 2013. aasta otsus (Gerechtshof te Amsterdami (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — Dirk Frederik Asbeek Brusse, Katarina de Man Garabito versus Jahani BV

(Kohtuasi C-488/11) (1)

(Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Eluruumi üürileping, mille on sõlminud üürileandja, kelle majandustegevus hõlmab üürileandmist, ja isiklikel eesmärkidel tegutsev üürnik - Siseriikliku kohtu poolt omal algatusel lepingutingimuse ebaõigluse hindamine - Leppetrahvi tingimus - Lepingutingimuse tühisuse tuvastamine)

2013/C 225/15

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof te Amsterdam

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Dirk Frederik Asbeek Brusse, Katarina de Man Garabito

Kostja: Jahani BV

Ese

Eelotsusetaotlus — Gerechtshof te Amsterdam — Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 6 tõlgendamine — Majandustegevusena üürileandmisega tegeleva üürileandja ja eraisikust üürniku vahel sõlmitud üürileping — Üürileandja kvalifitseerimine kaupade müüja või teenuseosutajana — Siseriiklikud imperatiivsed õigusnormid

Resolutsioon

1.

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada nii, et direktiiv on — välja arvatud lepingutingimuste osas, mis põhinevad siseriikliku õiguse imperatiivsetel sätetel, mida peab kontrollima siseriiklik kohus — kohaldatav eluruumi üürilepingule, mille on sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev üürileandja ja üürnik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega.

2.

Direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et:

—

siseriiklik kohus, kes lahendab müüja või teenuste osutaja hagi tarbija vastu seoses lepingu täitmisega ja kes võib siseriiklike menetlusnormide kohaselt omal algatusel hinnata nõude aluseks oleva lepingutingimuse vastuolu siseriiklike avaliku korra sätetega, peab juhul, kui ta on tuvastanud, et lepingutingimus kuulub direktiivi kohaldamisalasse, omal algatusel hindama lepingutingimuse võimalikku ebaõiglust direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel;

—

siseriiklik kohus, kes võib siseriiklike menetlusnormide kohaselt omal algatusel tuvastada sellise lepingutingimuse tühisuse, mis on vastuolus avaliku korraga või imperatiivse õigusnormiga, kui viimase ulatus õigustab niisugust sanktsiooni, peab pärast pooltele võistleva vaidluse võimaluse andmist omal algatusel tuvastama üldjuhul ka niisuguse lepingutingimuse tühisuse, mille ebaõigluse ta on tuvastanud direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel.

3.

Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul kohtul, kes on tuvastanud, et müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduv leppetrahvi tingimus on ebaõiglane, piirduda selle tingimuse alusel tarbijalt nõutava leppetrahvi vähendamisega, nagu lubab siseriiklik õigus, vaid paneb talle kohustuse jätta kõnesolev tingimus tarbija suhtes lihtsalt kohaldamata.

(1)  ELT C 13, 14.1.2012.