12.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 46/5

Euroopa Komisjoni 25. novembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 13. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-452/04: Éditions Jacob versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-553/10 P)

2011/C 46/07

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Bouquet, O. Beynet ja S. Noë)

Teised menetlusosalised: Éditions Odile Jacob SAS, Wendel Investissement SA, Lagardère SCA

Apellandi nõuded

—

tühistada Üldkohtu 13. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T-452/04: Éditions Odile Jacob SAS vs. komisjon osas, milles tühistati komisjoni 30. juuli 2004. aasta otsus D(2004) 203365, mis puudutab Wendel Investissement’ile antud nõusolekut omandada võõrandatud varad kooskõlas komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/422/EÜ, millega kuulutatakse koondumine ühisturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks (juhtum COMP/M.2978 — Lagardère/Natexis/VUP) (1),

—	vajadusel teha lõplik otsus seoses käesoleva apellatsioonkaebuse esemeks olevate küsimustega ning jätta tühistamishagi rahuldamata;

—	mõista mõlema astme kohtukulud välja hagejalt [Éditions Jacob].

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kolm väidet.

Oma esimeses väites leiab komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna kohus jättis kontrollimata tagajärjed, mis tulenevad asjaolust, et tõenäoliselt ei olnud järelevalveisik Editise suhtes sõltumatu seoses järelevalveisiku ülesandega Wendeli osas. Apellandi arvates on tegelikult selle isiku sõltumatuse puudumine, kelle ülesanne on hinnata kandidaati, õiguslikult oluline vaid siis, kui on tuvastatud, et kõnealune isik võttis oma hinnangus arvesse muud huvi kui see, mis on vajalik tema ülesande nõuetekohaseks täitmiseks.

Oma teises väites heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane rikkus õigusnormi ja moonutas asjaolusid, kuna kohus tõdes, et järelevalveisiku aruanne mõjutas oluliselt vaidlustatud otsust, kuigi isegi kui komisjon oleks seda tegelikult arvesse pidanud võtma, ei ole komisjon seotud järelevalveisiku arvamusega ning peab jätkama menetluse läbiviimist, et kontrollida, kas ostja vastab heakskiitmise kriteeriumitele.

Oma kolmandas väites, mis koosneb kahest osast, leiab komisjon, et esiteks on valesti tõlgendatud õigusnormi seoses sellega, kas hageja esitatud esimene väide vaidlustatud otsuse kehtivuse kohta on asjassepuutuv, ning et teiseks on rikutud vastavat põhjendamiskohustust.

(1) ELT L 125, lk 54.