15.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/22


Deltafina SpA 19. novembril 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 8. septembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-29/05: Deltafina versus komisjon

(Kohtuasi C-537/10 P)

()

2011/C 13/41

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Deltafina SpA (esindajad: advokaadid J. F. Bellis ja F. Di Gianni)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

vaadata vaidlustatud otsus ümber osas, milles sellega kinnitatakse Deltafinale määratud trahv, tühistades või, teise võimalusena, vähendades Deltafinale määratud trahvi summat;

tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega määratakse Deltafinale trahv või, teise võimalusena, vähendada Deltafinale määratud trahvi summat;

mõista kohtukulud, sh Üldkohtu menetluses tekkinud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaks väidet.

1.

Esiteks väidab ta, esimese võimalusena, et Üldkohus eiras võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta ei käsitlenud asjakohaselt apellandi väidet, et talle määratud trahvi summa arvutamisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

Selle väite toetuseks tõdeb apellant, et komisjon määras Deltafinale algselt kõige suurema trahvisumma, tuginedes asjaolule, et viimane oli peamine töödeldud tubaka ostja Hispaanias. Teistele rikkumises osalenud ettevõtjatele (sh Deltafina sõsaräriühing Taes) määratud trahvisumma määrati seevastu kindlaks, arvestades üksnes nende turupositsiooni Hispaania toortubaka turul, st turul, kus kõnesolev rikkumine aset leidis. Deltafinale määratud trahv rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ka Cetersa ja ettevõtjad Dimon/Agroexpansión ja Standard/WWTE olid vertikaalselt integreeritud ning omasid arvestatavat turupositsiooni Hispaania töödeldud tubaka turul. Komisjon ei ole seda asjaolu neile trahvide määramisel siiski arvestanud. Seega võttis komisjon Deltafinale trahvi määramisel arvesse asjaolu, mida ta teiste ettevõtjate puhul ei arvestanud.

2.

Teiseks väidab apellant, teise võimalusena, et Üldkohus kohaldas vääralt mõistet „ettevõtja” EÜ artikli 81 mõttes, kuna ta lükkas vastuolulise ja õigusvastase põhjenduse alusel tagasi apellandi väite, mis puudutas keeldumist vähendada Taesi ja Deltafina ühiselt esitatud leebema kohtlemise taotluse alusel (mille nad esitasid emaettevõtja Universal egiidi all) Deltafina trahvi samavõrra kui tema sõsaräriühingu oma.

Selle väite toetuseks väidab apellant, et Üldkohus kohaldas vääralt mõistet „ettevõtja” EÜ artikli 81 mõttes, kaldudes kõrvale Euroopa Liidu kohtute vastava valdkonna kohtupraktikast — eelkõige Euroopa Kohtu otsusel kohtuasjas C-97/08 P: Akzo Nobel jt vs. komisjon rajanevast kohtupraktikast. Komisjoni teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 1996 C 207, lk 4), oleks tulnud kohaldada ettevõtjale Taes/Deltafina ühiselt, mitte kahele äriühingule eraldi, kuna seda teatist kohaldatakse „ettevõtjatele”, mitte igale juriidilisele isikule eraldivõetult. Viimaks väidab apellant, et komisjoni väited, mille alusel ta keeldus vähendamast Deltafinale määratud trahvi samavõrra Taesi omaga, on põhjendamatud. Apellant kinnitab, et neid argumente arvestades moodustasid Deltafina ja Taes ühe ettevõtja ning seega oleks Deltafina trahvi tulnud vähendada samavõrra, kui Taesile määratud trahvi.