25. jaanuaril 2010 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Belgia Kuningriik

(Kohtuasi C-41/10)

2010/C 80/34

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Rozet ja N. Yerrell)

Kostja: Belgia Kuningriik

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Komisjon leiab käsitletavas väites, et Belgia vastastikkuste ühingute eraravikindlustustegevus valdkonnas, mis ei ole osa kohustuslikust sotsiaalkindlustussüsteemist, ei ole kooskõlas esimese ja kolmanda direktiiviga. Kuna vastastikkused ühingud tegutsevad eraravikindlustusskeemide turul, pakkudes otsest konkurentsi kindlustusettevõtjatele, peavad neile tegelikult laienema samad õigusnormid kui kindlustusettevõtjatele. Hageja vaidlustab sellekohase kostja väite, et eraravikindlustuse teenused, mida osutavad vastastikkused ühingud kuuluvad esimese direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis d nimetatud erandi alla ja hageja toob esile, et eraravikindlustuse pakutavat kaitset ei saa samastada „kindlustusega, mis moodustab osa kohustuslikust sotsiaalkindlustussüsteemist”.

Komisjon väidab esiteks, et esimese direktiivi artiklis 6 sätestatu nõuab, et otsekindlustustegevuse alustamiseks on vaja eelnevat ametlikku tegevusluba, mille väljastavad selle liikmesriigi pädevad ametiasutused, mille territooriumil ettevõtja asub. Samas ei ole Belgia vastastikkused ühingud saanud nimetatud sätte kohast luba eraravikindlustustegevuseks.

Teiseks heidab hageja ette, et kostja on rikkunud esimese direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti a, kuna vastastikkusi ühinguid ei ole nimetatud nende õiguslike äriühingute vormide hulgas, mille vormis tegutsemist nõutakse Belgia kindlustusühingutelt. Lisaks on vastastikkustel ühingutel õigus tegeleda laia tegevusvaldkonnaga, millel ei ole otsest seost nende kindlustustegevusega, kuigi direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti b sätestab, et ettevõtja peab piirduma oma majandustegevuses kindlustustegevuse ja sellest otseselt tulenevate toimingutega, tegelemata muu äritegevusega. Belgia õigusnormid ei ole samuti kooskõlas direktiivi artikli 8 lõike 1 punktiga c, mis näeb ette, et ettevõtja peab esitama direktiivi artiklile 9 vastava tegevuskava. Ühtki seda laadi tegevuskava vastastikkused ühingud seoses oma eraravikindlustustegevusega ei esine. Lõpuks ei ole Belgia vastastikkustel ühingutel kohustust omada esimese direktiivi artikli 8 lõike 1 punktile d vastavat minimaalset garantiifondi.

Kolmandaks väidab komisjon, et vastavalt esimese direktiivi artiklile 13 jj (eelkõige artiklid 16, 16 a ja 17) ning vastavalt kolmanda direktiivi artiklitele 15 ja 20-22 peavad vastastikkused ühingud moodustama oma eraravikindlustustegevuseks piisavad kindlustustehnilised eraldised ning neil peab olema kogu oma tegevuse jaoks piisav solventsusmarginaal. Belgias kehtestati vastastikkuste ühingute eraravikindlustusskeemide solventsusmarginaal alles 2002. aastal ja selle marginaali arvutamise meetod erineb esimeses direktiivis ettenähtust.

(1)  Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, lk 3; ELT eriväljaanne 06/01, lk 14).

(2)  Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 346).