Liidetud kohtuasjad C-628/10 P ja C-14/11 P

Alliance One International Inc., varem Standard Commercial Corp. ja Standard Commercial Tobacco Co. Inc.

versus

Euroopa Komisjon

ja

Euroopa Komisjon

versus

Alliance One International Inc. jt

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Hispaanias — Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine — EÜ artikli 81 rikkumine — Tütarettevõtjate rikkumise süüks panemine nende emaettevõtjatele — Süütuse presumptsioon — Kaitseõigused — Põhjendamiskohustus — Võrdne kohtlemine”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust – Komisjoni võimalus toetada eeldust faktiliste asjaoludega, mis tõendavad tegelikku otsustavat mõjutamist – Komisjoni kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Vastuvõetavus – Tingimused

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

3. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta – Mitut adressaati puudutav otsus – Otsus, millega pannakse rikkumise eest vastutus emaettevõtjale – Komisjoni võimalus esitada kohtumenetluse käigus emaettevõtja vastutuse kohta niisuguseid tõendeid, millele tema otsuses ei viidatud – Puudumine

   (ELTL artiklid 101 ja 296)

4. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Üldkohtule esitatud faktiliste asjaolude kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

5. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Tütarettevõtja, mis kuulub korraga kahele äriühingule, millest üks on samuti teise emaettevõtja – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

6. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

1.  Niisuguses spetsiifilises olukorras, kus emaettevõtja esindab 100% sellise tütarettevõtja kapitalist, kes on toime pannud liidu konkurentsieeskirjade rikkumise, võib esiteks emaettevõtja selle tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutada ning teiseks kehtib ümberlükatav eeldus, et emaettevõtja ka tegelikult mõjutab otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust. Kui komisjon eeltoodut arvestades tõendab, et emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali, piisab sellest eeldamiseks, et emaettevõtja mõjutab tegelikult otsustavalt viidatud tütarettevõtja kaubandusstrateegiat. Komisjon saab seejärel pidada emaettevõtjat tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks, v.a kui see emaettevõtja, kelle kohustus on see eeldus ümber lükata, esitab piisavalt tõendeid, et tema tütarettevõtja tegutseb turul sõltumatult.

   Siiski ei ole komisjon kohustatud tuginema ainult sellele eeldusele. Nimelt ei takista miski seda institutsiooni tuvastamast emaettevõtja tegelikku otsustavat mõju tütarettevõtjale muude tõendite alusel või kogumis nende tõendite ja selle eelduse alusel.

   Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab sellegipoolest, et kui komisjon otsustab selleks, et kindlaks teha, kas emaettevõtjad vastutavad nende tütarettevõtjate osalemise eest ühes keelatud kokkuleppes, kasutada konkreetset meetodit, on ta kohustatud kõigi emaettevõtjate puhul lähtuma samadest kriteeriumidest, kui ei esine erilisi asjaolusid. Järelikult, juhul kui komisjon otsustab pidada emaettevõtjaid vastutavaks üksnes juhul, kui tõendid kinnitavad tütarettevõtjate tegeliku otsustava mõjutamise eeldust (nö „kahe aluse” meetod), ning kui ta loobub tuginemisest ainult otsustava mõjutamise eeldusele, ei saa komisjon pidada emaettevõtjat solidaarselt vastutavaks tema tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest ainult kõnealuse eelduse alusel, ilma et komisjon ei diskrimineeriks teda võrreldes teiste emaettevõtjatega.

   (vt punktid 46–50, 55–57)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 64)

3.  Kui liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja rikkumise süükspanemise küsimust, peab see sisaldama piisavaid põhjendusi iga adressaadi kohta, eriti nende kohta, keda vastavalt sellele otsusele rikkumise eest rahaliselt karistatakse. Nii peab otsus tütarettevõtja rikkumise eest vastutavaks peetud emaettevõtja suhtes üldjuhul sisaldama ülevaadet põhjendustest, mis õigustab rikkumise sellele äriühingule süükspanemist.

   Komisjoni kaitseõigused ei anna talle võimalust kaitsta niisuguse otsuse õiguspärasust diskrimineerimise argumentide vastu sellega, et ta esitab kohtumenetluse käigus tõendeid, millega ta püüab emaettevõtja vastutust tõendada, kuid millele tema otsuses ei viidatud.

   (vt punktid 75 ja 79)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 84 ja 85)

5.  Konkurentsi valdkonnas ei ole see, et kaks teineteisest sõltumatut emaettevõtjat teostavad ühiselt kontrolli tütarettevõtja üle, üldjuhul vastuolus komisjoni järeldusega, et üks emaettevõtja ja asjassepuutuv tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse. See võib olla nii isegi juhul, kui viidatud emaettevõtja esindab tütarettevõtja kapitalis väiksemat osa kui teine emaettevõtja. Seetõttu võib seda enam emaettevõtjat ja tema tütarettevõtjat, kes on ise rikkumise toime pannud äriühingu emaettevõtja, mõlemaid pidada viimati nimetatud äriühinguga üheks majandusüksuseks.

   Lisaks võib komisjon adresseerida trahve määrava otsuse EÜ artikli 81 rikkumise toime pannud tütarettevõtja emaettevõtjale, ilma et oleks vaja tuvastada emaettevõtja isiklikku seotust rikkumisega, kui viimane mõjutab tegelikult otsustavalt selle tütarettevõtja kaubandusstrateegiat. Sellest tuleneb, et ainult asjaolu, et emaettevõtjal ja tütarettevõtjal oli asjassepuutuval perioodil vaid ühine kontroll rikkumise toime pannud tütarettevõtja üle, ei ole vastuolus järeldusega, et need äriühingud moodustasid ühe majandusüksuse, kui on tõendatud, et need kaks emaettevõtjat mõjutasid tegelikult otsustavalt rikkumise toime pannud tütarettevõtja kaubandusstrateegiat.

   (vt punktid 101–103)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 111)

Liidetud kohtuasjad C-628/10 P ja C-14/11 P

Alliance One International Inc., varem Standard Commercial Corp. ja Standard Commercial Tobacco Co. Inc.

versus

Euroopa Komisjon

ja

Euroopa Komisjon

versus

Alliance One International Inc. jt

„Apellatsioonkaebus — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Hispaanias — Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine — EÜ artikli 81 rikkumine — Tütarettevõtjate rikkumise süüks panemine nende emaettevõtjatele — Süütuse presumptsioon — Kaitseõigused — Põhjendamiskohustus — Võrdne kohtlemine”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Konkurents — Ühenduse eeskirjad — Rikkumised — Süüks panemine — Emaettevõtja ja tütarettevõtjad — Majandusüksus — Hindamiskriteeriumid — Eeldus, et emaettevõtja avaldab tütarettevõtjatele otsustavat mõju, kui ta omab nende aktsia- või osakapitalis 100% osalust — Komisjoni võimalus toetada eeldust faktiliste asjaoludega, mis tõendavad tegelikku otsustavat mõjutamist — Komisjoni kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

2. Apellatsioonkaebus — Väited — Põhjendamise ebapiisavus — Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele — Vastuvõetavus — Tingimused

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

3. Institutsioonide aktid — Põhjendamine — Kohustus — Ulatus — Otsus konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta — Mitut adressaati puudutav otsus — Otsus, millega pannakse rikkumise eest vastutus emaettevõtjale — Komisjoni võimalus esitada kohtumenetluse käigus emaettevõtja vastutuse kohta niisuguseid tõendeid, millele tema otsuses ei viidatud — Puudumine

   (ELTL artiklid 101 ja 296)

4. Apellatsioonkaebus — Väited — Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine — Vastuvõetamatus — Üldkohtule esitatud faktiliste asjaolude kontroll Euroopa Kohtus — Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

5. Konkurents — Ühenduse eeskirjad — Rikkumised — Süüks panemine — Emaettevõtja ja tütarettevõtjad — Tütarettevõtja, mis kuulub korraga kahele äriühingule, millest üks on samuti teise emaettevõtja — Majandusüksus — Hindamiskriteeriumid

   (EÜ artikli 81 lõige 1)

6. Apellatsioonkaebus — Väited — Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide — Vastuvõetamatus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58)

1.  Niisuguses spetsiifilises olukorras, kus emaettevõtja esindab 100% sellise tütarettevõtja kapitalist, kes on toime pannud liidu konkurentsieeskirjade rikkumise, võib esiteks emaettevõtja selle tütarettevõtja tegevust otsustavalt mõjutada ning teiseks kehtib ümberlükatav eeldus, et emaettevõtja ka tegelikult mõjutab otsustavalt oma tütarettevõtja tegevust. Kui komisjon eeltoodut arvestades tõendab, et emaettevõtja esindab kogu tütarettevõtja kapitali, piisab sellest eeldamiseks, et emaettevõtja mõjutab tegelikult otsustavalt viidatud tütarettevõtja kaubandusstrateegiat. Komisjon saab seejärel pidada emaettevõtjat tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks, v.a kui see emaettevõtja, kelle kohustus on see eeldus ümber lükata, esitab piisavalt tõendeid, et tema tütarettevõtja tegutseb turul sõltumatult.

   Siiski ei ole komisjon kohustatud tuginema ainult sellele eeldusele. Nimelt ei takista miski seda institutsiooni tuvastamast emaettevõtja tegelikku otsustavat mõju tütarettevõtjale muude tõendite alusel või kogumis nende tõendite ja selle eelduse alusel.

   Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab sellegipoolest, et kui komisjon otsustab selleks, et kindlaks teha, kas emaettevõtjad vastutavad nende tütarettevõtjate osalemise eest ühes keelatud kokkuleppes, kasutada konkreetset meetodit, on ta kohustatud kõigi emaettevõtjate puhul lähtuma samadest kriteeriumidest, kui ei esine erilisi asjaolusid. Järelikult, juhul kui komisjon otsustab pidada emaettevõtjaid vastutavaks üksnes juhul, kui tõendid kinnitavad tütarettevõtjate tegeliku otsustava mõjutamise eeldust (nö „kahe aluse” meetod), ning kui ta loobub tuginemisest ainult otsustava mõjutamise eeldusele, ei saa komisjon pidada emaettevõtjat solidaarselt vastutavaks tema tütarettevõtjale määratud trahvi maksmise eest ainult kõnealuse eelduse alusel, ilma et komisjon ei diskrimineeriks teda võrreldes teiste emaettevõtjatega.

   (vt punktid 46–50, 55–57)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 64)

3.  Kui liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise otsus puudutab mitut adressaati ja rikkumise süükspanemise küsimust, peab see sisaldama piisavaid põhjendusi iga adressaadi kohta, eriti nende kohta, keda vastavalt sellele otsusele rikkumise eest rahaliselt karistatakse. Nii peab otsus tütarettevõtja rikkumise eest vastutavaks peetud emaettevõtja suhtes üldjuhul sisaldama ülevaadet põhjendustest, mis õigustab rikkumise sellele äriühingule süükspanemist.

   Komisjoni kaitseõigused ei anna talle võimalust kaitsta niisuguse otsuse õiguspärasust diskrimineerimise argumentide vastu sellega, et ta esitab kohtumenetluse käigus tõendeid, millega ta püüab emaettevõtja vastutust tõendada, kuid millele tema otsuses ei viidatud.

   (vt punktid 75 ja 79)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 84 ja 85)

5.  Konkurentsi valdkonnas ei ole see, et kaks teineteisest sõltumatut emaettevõtjat teostavad ühiselt kontrolli tütarettevõtja üle, üldjuhul vastuolus komisjoni järeldusega, et üks emaettevõtja ja asjassepuutuv tütarettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse. See võib olla nii isegi juhul, kui viidatud emaettevõtja esindab tütarettevõtja kapitalis väiksemat osa kui teine emaettevõtja. Seetõttu võib seda enam emaettevõtjat ja tema tütarettevõtjat, kes on ise rikkumise toime pannud äriühingu emaettevõtja, mõlemaid pidada viimati nimetatud äriühinguga üheks majandusüksuseks.

   Lisaks võib komisjon adresseerida trahve määrava otsuse EÜ artikli 81 rikkumise toime pannud tütarettevõtja emaettevõtjale, ilma et oleks vaja tuvastada emaettevõtja isiklikku seotust rikkumisega, kui viimane mõjutab tegelikult otsustavalt selle tütarettevõtja kaubandusstrateegiat. Sellest tuleneb, et ainult asjaolu, et emaettevõtjal ja tütarettevõtjal oli asjassepuutuval perioodil vaid ühine kontroll rikkumise toime pannud tütarettevõtja üle, ei ole vastuolus järeldusega, et need äriühingud moodustasid ühe majandusüksuse, kui on tõendatud, et need kaks emaettevõtjat mõjutasid tegelikult otsustavalt rikkumise toime pannud tütarettevõtja kaubandusstrateegiat.

   (vt punktid 101–103)

6.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 111)