Kohtuasi C-619/10
Trade Agency Ltd
versus
Seramico Investments Ltd
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākās tiesas Senāts)
„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Täitmine — Vaidlustamise alused — Menetluse algatamist käsitleva dokumendi teatavaks tegemata jätmine — Taotluse saanud kohtu teostatav kontroll — Ulatus — Tunnistuses sisalduva teabe väärtus — Avaliku korra rikkumine — Põhjendamata kohtuotsus”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 6. september 2012
Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumise alused – Menetluse algatamist käsitleva dokumendi istungilt puudunud kostjale piisavalt aegsasti kättetoimetamata jätmine – Pädeva kohtuniku teostatav kontroll – Ulatus – Määruse artikli 54 kohaselt väljastatud tunnistuses sisalduva teabe õigsuse kontrollimine – Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 44/2001, põhjendused 16 ja 17, artikli 34 punkt 2, artiklid 36, 45 ja 54)
Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumise alused – Selle riigi avaliku korra rikkumine, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse – Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud kohtu hinnang – Piirid – Euroopa Kohtu teostatav kontroll
(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1, artikkel 36 ja artikli 45 lõige 2)
Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Keeldumise alused – Selle riigi avaliku korra rikkumine, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse – Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud kohtu hinnang – Päritoluliikmesriigis tagaselja tehtud põhjendamata otsus – Selle kontrollimine, kas kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele on ilmselgelt ja ülemäära kahjustatud – Arvesse võetavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1 ja artikli 45 lõige 1, Euroopa Liidu inimõiguste harta, artikli 47 teine lõik)
Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 2, millele viitab selle määruse artikli 45 lõige 1, koostoimes nimetatud määruse põhjendustega 16 ja 17, tuleb tõlgendada nii, et kui kostja esitab tagaseljaotsuse – mis on tehtud päritoluliikmesriigis ja millele on lisatud sama määruse artikli 54 kohaselt koostatud tunnistus – täitmismääruse peale kaebuse, väites, et ta ei ole saanud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti, on seda kaebust lahendav selle liikmesriigi kohus, kus täitmist taotletakse, pädev kontrollima mainitud tunnistuses sisalduva teabe ja tõendite omavahelist vastavust.
Nimelt on määrus nr 44/2001 ette näinud kahekordse kontrollimise mehhanismi, mille eesmärk on eelkõige tagada kohtusse ilmumata jätnud kostja kaitseõigused mitte üksnes esialgses menetluses päritoluriigis, vaid ka täitmismenetluses liikmesriigis, kus täitmist taotletakse; kõnealuse mehhanismi kohaselt peab selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, välismaise tagaseljaotsuse täitmisele pööramisest keelduma või kaebuse esitamisel selle rahuldamata jätma siis, kui kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta. Selles kontekstis kujutab asjaolu, kas asjaomasele kostjale toimetati kätte menetluse algatamist käsitlev dokument, endast olulist elementi üldises faktilises hinnangus, mille peab andma selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, selleks et kontrollida, kas kõnealusele kostjale jäi piisavalt aega, et enda kaitsmiseks valmistuda või teha vajalikke toiminguid, et vältida tagaseljaotsuse tegemist.
Asjaolu, et välismaisele kohtuotsusele on lisatud määruse nr 44/2001 artikli 54 kohaselt koostatud tunnistus, ei piira hinnangu ulatust, mille peab kahekordse kontrollimise raames andma selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Nimelt, kõigepealt ei keela mitte ükski määruse nr 44/2001 säte sõnaselgelt selle liikmesriigi kohtul, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, kontrollida tunnistuses sisalduvate faktiliste asjaolude paikapidavust, kuna selle määruse artikkel 36 ja artikli 45 lõige 2 keelavad sisuliselt kontrollida vaid päritoluliikmesriigi kohtuotsust. Järgmiseks, kuna tunnistuse väljastanud kohus või selleks pädev ametiasutus ei pruugi tingimata kattuda kohtuga, kes tegi otsuse, mille täitmist taotletakse, saavad need samad asjaolud olla vaid puhtalt informatiivset laadi, millel on pelk teavitav väärtus. Lõpuks on tunnistuses märgitud vaid menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise kuupäev, kui otsus on tehtud tagaselja, esitamata samas muud teavet, mis oleks kasulik kontrollimisel, kas kostjal oli võimalus end kaitsta, nagu näiteks kättetoimetamise viis või kostja aadress.
Kuigi tunnistuse ülesanne selles kontekstis seisneb täpsemalt selles, et hõlbustada päritoluliikmesriigis tehtud otsuse täitmismääruse vastuvõtmist menetluse esimeses staadiumis, ei tohi kavandatud eesmärki siiski saavutada kaitseõigusi mingilgi viisil nõrgendades.
(vt punktid 32–38, 41, 42, 44, 46 ja resolutsiooni punkt 1)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 49 ja 50)
Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 1, millele viitab selle määruse artikli 45 lõige 1, tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohus, kus täitmist taotletakse, ei või avaliku korra tingimuse alusel jätta täitmisele pööramata tagaseljaotsust, millega lahendatakse vaidluse sisu ja mis ei sisalda hinnangut nõude eseme ega selle aluse kohta ning milles ei esitata ühtki argumenti nõude sisulise põhjendatuse kohta, välja arvatud juhul, kui menetlust tervikuna hinnates ja kõiki olulisi asjaolusid arvestades ilmneb, et see kohtuotsus kahjustab ilmselgelt ja ülemäära kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus, kuna puudub võimalus seda kohtuotsust tõhusalt ja tegelikult vaidlustada.
Nimelt võib põhjendamiskohustuse ulatus sõltuda asjaomase kohtuotsuse laadist ja seda tuleb analüüsida, lähtudes menetlusest tervikuna ja arvestades kõiki asjaolusid, võttes arvesse selle kohtuotsusega kaasnevaid menetluslikke tagatisi.
(vt punktid 60, 62 ja resolutsiooni punkt 2)
Kohtuasi C-619/10
Trade Agency Ltd
versus
Seramico Investments Ltd
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākās tiesas Senāts)
„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 44/2001 — Täitmine — Vaidlustamise alused — Menetluse algatamist käsitleva dokumendi teatavaks tegemata jätmine — Taotluse saanud kohtu teostatav kontroll — Ulatus — Tunnistuses sisalduva teabe väärtus — Avaliku korra rikkumine — Põhjendamata kohtuotsus”
Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 6. september 2012
Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Keeldumise alused — Menetluse algatamist käsitleva dokumendi istungilt puudunud kostjale piisavalt aegsasti kättetoimetamata jätmine — Pädeva kohtuniku teostatav kontroll — Ulatus — Määruse artikli 54 kohaselt väljastatud tunnistuses sisalduva teabe õigsuse kontrollimine — Hõlmamine
(Nõukogu määrus nr 44/2001, põhjendused 16 ja 17, artikli 34 punkt 2, artiklid 36, 45 ja 54)
Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Keeldumise alused — Selle riigi avaliku korra rikkumine, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse — Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud kohtu hinnang — Piirid — Euroopa Kohtu teostatav kontroll
(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1, artikkel 36 ja artikli 45 lõige 2)
Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Keeldumise alused — Selle riigi avaliku korra rikkumine, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse — Kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud kohtu hinnang — Päritoluliikmesriigis tagaselja tehtud põhjendamata otsus — Selle kontrollimine, kas kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele on ilmselgelt ja ülemäära kahjustatud — Arvesse võetavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 1 ja artikli 45 lõige 1, Euroopa Liidu inimõiguste harta, artikli 47 teine lõik)
Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 2, millele viitab selle määruse artikli 45 lõige 1, koostoimes nimetatud määruse põhjendustega 16 ja 17, tuleb tõlgendada nii, et kui kostja esitab tagaseljaotsuse – mis on tehtud päritoluliikmesriigis ja millele on lisatud sama määruse artikli 54 kohaselt koostatud tunnistus – täitmismääruse peale kaebuse, väites, et ta ei ole saanud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti, on seda kaebust lahendav selle liikmesriigi kohus, kus täitmist taotletakse, pädev kontrollima mainitud tunnistuses sisalduva teabe ja tõendite omavahelist vastavust.
Nimelt on määrus nr 44/2001 ette näinud kahekordse kontrollimise mehhanismi, mille eesmärk on eelkõige tagada kohtusse ilmumata jätnud kostja kaitseõigused mitte üksnes esialgses menetluses päritoluriigis, vaid ka täitmismenetluses liikmesriigis, kus täitmist taotletakse; kõnealuse mehhanismi kohaselt peab selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, välismaise tagaseljaotsuse täitmisele pööramisest keelduma või kaebuse esitamisel selle rahuldamata jätma siis, kui kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta. Selles kontekstis kujutab asjaolu, kas asjaomasele kostjale toimetati kätte menetluse algatamist käsitlev dokument, endast olulist elementi üldises faktilises hinnangus, mille peab andma selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, selleks et kontrollida, kas kõnealusele kostjale jäi piisavalt aega, et enda kaitsmiseks valmistuda või teha vajalikke toiminguid, et vältida tagaseljaotsuse tegemist.
Asjaolu, et välismaisele kohtuotsusele on lisatud määruse nr 44/2001 artikli 54 kohaselt koostatud tunnistus, ei piira hinnangu ulatust, mille peab kahekordse kontrollimise raames andma selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Nimelt, kõigepealt ei keela mitte ükski määruse nr 44/2001 säte sõnaselgelt selle liikmesriigi kohtul, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, kontrollida tunnistuses sisalduvate faktiliste asjaolude paikapidavust, kuna selle määruse artikkel 36 ja artikli 45 lõige 2 keelavad sisuliselt kontrollida vaid päritoluliikmesriigi kohtuotsust. Järgmiseks, kuna tunnistuse väljastanud kohus või selleks pädev ametiasutus ei pruugi tingimata kattuda kohtuga, kes tegi otsuse, mille täitmist taotletakse, saavad need samad asjaolud olla vaid puhtalt informatiivset laadi, millel on pelk teavitav väärtus. Lõpuks on tunnistuses märgitud vaid menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamise kuupäev, kui otsus on tehtud tagaselja, esitamata samas muud teavet, mis oleks kasulik kontrollimisel, kas kostjal oli võimalus end kaitsta, nagu näiteks kättetoimetamise viis või kostja aadress.
Kuigi tunnistuse ülesanne selles kontekstis seisneb täpsemalt selles, et hõlbustada päritoluliikmesriigis tehtud otsuse täitmismääruse vastuvõtmist menetluse esimeses staadiumis, ei tohi kavandatud eesmärki siiski saavutada kaitseõigusi mingilgi viisil nõrgendades.
(vt punktid 32–38, 41, 42, 44, 46 ja resolutsiooni punkt 1)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 49 ja 50)
Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 34 punkti 1, millele viitab selle määruse artikli 45 lõige 1, tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohus, kus täitmist taotletakse, ei või avaliku korra tingimuse alusel jätta täitmisele pööramata tagaseljaotsust, millega lahendatakse vaidluse sisu ja mis ei sisalda hinnangut nõude eseme ega selle aluse kohta ning milles ei esitata ühtki argumenti nõude sisulise põhjendatuse kohta, välja arvatud juhul, kui menetlust tervikuna hinnates ja kõiki olulisi asjaolusid arvestades ilmneb, et see kohtuotsus kahjustab ilmselgelt ja ülemäära kostja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus, kuna puudub võimalus seda kohtuotsust tõhusalt ja tegelikult vaidlustada.
Nimelt võib põhjendamiskohustuse ulatus sõltuda asjaomase kohtuotsuse laadist ja seda tuleb analüüsida, lähtudes menetlusest tervikuna ja arvestades kõiki asjaolusid, võttes arvesse selle kohtuotsusega kaasnevaid menetluslikke tagatisi.
(vt punktid 60, 62 ja resolutsiooni punkt 2)