Kohtuasi C-566/10 P

Itaalia Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Keeltekasutuse kord — Teated avalike konkursside korraldamise kohta administraatorite ja assistentide töölevõtmiseks — Tervikuna avaldamine kolmes ametlikus keeles — Katsete keel — Teise keele valik kolme ametliku keele hulgast”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 27. november 2012

1. Euroopa Liit — Keeltekasutuse kord — Määrus nr 1 — Kohaldamisala — Institutsioonide ja nende töötajate vahelised suhted — Hõlmamine erisätete puudumisel

   (Nõukogu määrus nr 1)

2. Ametnikud — Konkurss — Avaliku konkursi teade — Euroopa Liidu Teatajas tervikuna avaldamine ainult teatud ametlikes keeltes — Lubamatus — Keele tõttu diskrimineerimine — Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine — Muudatuste avaldamine kõikides ametlikes keeltes — Mõju puudumine

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 21; ametnike personalieeskirjad, artikkel 1d lõige 1 ja III lisa artikli 1 lõige 2; nõukogu määrus nr 1, artikkel 5)

3. Ametnikud — Konkurss — Avaliku konkursi kulg — Katsetel osalemise keeled — Võrdne kohtlemine — Spetsiifiline keeleoskuse nõue — Põhjendamine — Põhjendus teenistuse huvides — Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

   (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 1d ja artikli 27 esimene lõik)

4. Ametnikud — Hagi — Tühistav kohtuotsus — Mõju — Avaliku konkursi teate tühistamine — Valitud kandidaatide õiguspärane ootus — Konkursi tulemuste kahtluse alla seadmata jätmine

   (ELTL artikkel 266, ametnike personalieeskirjad, artikkel 91)

1.  Kuna puuduvad ametnikele ja teenistujatele kohaldatavad erisätted ning sellekohased sätted töökordades, mida institutsioonid võivad vastu võtta, ei saa ühegi õigusnormi alusel järeldada, et institutsiooni ning tema ametnike ja teenistujate vahelised suhted on täielikult välistatud sellise määruse nr 1 kohaldamisalast, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ja mille artikkel 1 sätestab sõnaselgelt, millised on institutsioonide töökeeled. Seda enam peaks sama kehtima suhete kohta, mis on institutsioonide ja avaliku konkursi kandidaatide vahel, kes ei ole põhimõtteliselt ei ametnikud ega teenistujad.

   (vt punktid 67–69)

2.  Vastavalt personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõikele 2 koostoimes määruse nr 1, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, artikliga 5, mis näeb ette, et Euroopa Liidu Teataja avaldatakse kõikides ametlikes keeltes, tuleb avalike konkursside teated tervikuna avaldada kõikides ametlikes keeltes.

   Kuna need sätted ei näe ette erandeid, siis kõikides ametlikes keeltes selliste muudatuste hilisem avaldamine, mis sisaldasid üksnes kokkuvõtlikku teavet, ei heasta seda, et konkursiteateid ei avaldatud Euroopa Liidu Teatajas tervikuna kõikides ametlikes keeltes. Igal juhul, isegi kui need muudatused sisaldavad mõningast teavet konkursi kohta, lähtudes eeldusest, et Euroopa Liidu kodanikud loevad Euroopa Liidu Teatajat oma emakeeles ning et see keel on üks liidu ametlikest keeltest, peab potentsiaalne kandidaat, kelle emakeel ei ole vaidlusaluste konkursiteadete tervikuna avaldamise keel, enne selle otsustamist, kas ta soovib ühel nendest konkurssidest osaleda, soetama Euroopa Liidu Teataja ühes nendest keeltest ning lugema teadet selles keeles. Selline kandidaat on halvemas olukorras võrreldes kandidaadiga, kelle emakeel on üks keeltest, milles konkursiteated tervikuna avaldati, nii selles osas, mis puudutab nende teadete õigesti mõistmist, kui ka selles osas, mis puudutab tähtaega nendeks konkurssideks valmistumiseks ning kandidatuuri esitamiseks.

   See halvem seisund tuleneb keele tõttu erinevast kohtlemisest, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21 ning personalieeskirjade artikli 1d lõikega 1 keelatud, ning mis sellise avaldamisega tekitati. Piiratud avaldamise praktika nimelt ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet ning kujutab seega endast keele tõttu diskrimineerimist, mis on personalieeskirjade artikliga 1d keelatud.

   (vt punktid 71–75 ja 77)

3.  Liidu avalikel konkursil osalemiseks teise keele valiku piiramine võib olla põhjendatud teenistuse huvidega. Nimelt lubab personalieeskirjade artikkel 1d seada piiranguid diskrimineerimiskeelu ja proportsionaalsuse põhimõttele. Siiski on tähtis, et need teenistuse huvid oleksid objektiivselt põhjendatud ning et nõutud keelteoskuse tase oleks proportsionaalne teenistuse tegelike vajadustega. Pealegi peavad teise keele valikut piiravad normid ette nägema selged, objektiivsed ja ootuspärased kriteeriumid, selleks et kandidaatidel oleks võimalik piisavalt ette teada, millised on nõutud keelteoskuse tingimused, ja seda selleks, et nad saaksid parimatel tingimustel konkurssideks valmistuda.

   Üldisest huvist tuleneva õiguspärase eesmärgi esiletoomise ning selle olemasolu põhjendamise võimalusega seoses on tähtis meelde tuletada, et keele tõttu erinev kohtlemine peab lisaks vastama proportsionaalsuse põhimõttele, mis tähendab, et erinev kohtlemine peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu alusel lähtutakse ametnike töölevõtmisel eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud. Kuna seda eesmärki saab paremini saavutada, kui kandidaadid teevad valikukatsed oma emakeeles või teises keeles, mida nad arvavad kõige paremini oskavat, siis institutsioonid peavad selles osas saavutama tasakaalu konkursside keelte arvu piiramist põhjendava õiguspärase eesmärgi ning eesmärgi vahel teha kindlaks kandidaadid, kes on kõige võimekamad.

   Ametnike keelteoskus on nende karjääri oluline aspekt ning ametisse nimetavate asutuste kasutuses on erinevaid vahendeid, et kontrollida neid oskusi ning ametnike tehtavaid pingutusi neid oskusi rakendada, ning võimalik, et omandada uusi oskusi. Sellega seoses tuleb institutsioonidel leida tasakaal õiguspärase eesmärgi, mis õigustab konkursi keelte arvu piiramist, ning võimaluse vahel, et töölevõetud ametnik õpib institutsioonides teenistuse huvides vajalikke keeli.

   (vt punktid 87, 88, 90, 91, 93, 94, 96 ja 97)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 102 ja 103)