Kohtuasi C-292/10

G

versus

Cornelius de Visser

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Regensburg)

„Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Kohtudokumentide avalik kättetoimetamine — Kostjal puudub teadaolev elu- või viibimiskoht liikmesriigis — Kohtualluvus „seoses lepinguvälise kahjuga” — Isikuõiguste rikkumine, mis võidi toime panna fotode avaldamisega internetis — Paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Valikuline kohtualluvus — Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 punkt 3)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine — Tunnustamise või täitmise menetluse peatamine — Menetluse algatamist käsitleva dokumendi kostjale piisavalt aegsasti kätte toimetamata jätmine — Ulatus

   (Haagi 15. novembri 1965. aasta konventsioon, artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, artikkel 19; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 26 lõiked 2–4)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Tagaseljaotsus — Kostjale hagi avalik kättetoimetamine vastavalt siseriiklikule õigusele — Lubatavus — Tingimus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Vaidlustamata nõuetele Euroopa täitekorralduse loomine — Määrus nr 805/2004 — Täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 805/2004, artikli 14 lõige 2; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 2)

5. Õigusaktide ühtlustamine — Elektrooniline kaubandus — Direktiiv 2000/31 — Siseturgu käsitlevad sätted

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31, artikli 3 lõiked 1 ja 2)

1.  Määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei takista sama määruse artikli 5 punkti 3 kohaldamist veebilehe haldamisest tuleneva kahju hüvitamise hagi suhtes, mis on esitatud kostja vastu, kes on tõenäoliselt liidu kodanik, kuid kelle viibimiskoht on teadmata, kui asja menetleval kohtul ei ole tõendeid, mis lubaksid tal järeldada, et kõnealune kostja elab tõepoolest väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

   (vt punkt 42 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Tagaseljaotsuse korral, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei ole määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 26 lõikes 2 sätestatud normi – mille kohaselt kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed – kohaldamine välistatud selle määruse artikli 26 lõigetes 3 ja 4 viidatud eeskirjade ehk määruse nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1348/2000) artikli 19 või Haagi 1965. aasta konventsiooni artikli 15 alusel.

   Nimelt, kuigi menetluse algatamist käsitleva dokumendi kostjale kättetoimetamise nõuetekohasust tuleb hinnata kõnealuse konventsiooni sätete alusel ning seda enam kõnealuse määruse sätete alusel, kehtib see norm siiski üksnes niivõrd, kuivõrd kõnealused sätted on kohaldatavad. Nii määruse nr 1393/2007 artikli 1 lõikes 2 kui ka Haagi 1965. aasta konventsiooni artikli 1 teises lõigus on aga sätestatud, et neid instrumente ei kohaldata, kui isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, aadress ei ole teada.

   (vt punktid 51–54)

3.  Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus tagaseljaotsuse tegemine kostja suhtes, kellele on tema viibimiskoha kindlakstegemise võimatuse tõttu vastavalt siseriiklikule õigusele hagi kätte toimetatud avalikult, tingimusel et asja menetlev kohus on eelnevalt veendunud, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõte.

   Võimalus viia menetlus läbi kostja teadmata, kasutades avalikku kättetoimetamist, piirab tõepoolest kostja kaitseõigusi. See piirang on siiski õigustatud hageja õigusega tõhusale kaitsele, kuna niisuguse kättetoimetamismenetluse puudumise korral jääks hageja õigus sisutühjaks.

   (vt punktid 56, 59 ja resolutsiooni punkt 2)

4.  Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellise tagaseljaotsuse kinnitamine Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta) tähenduses, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada.

   Kõnealuse määruse eesmärkide ja süsteemi analüüsist nähtub nimelt, et sellega on kehtestatud mehhanism, mis kaldub kõrvale kohtuotsuste tunnustamise üldisest korrast, mille tingimusi tuleb üldjuhul tõlgendada kitsalt.

   Kostja võimalus tema suhtes tehtud otsuse tunnustamisele määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 34 punkti 2 alusel vastu vaielda teeb tal võimalikuks nõuda oma kaitseõiguste järgimist. See tagatis siiski puuduks, kui tagaseljaotsus, mis on tehtud kostja suhtes, kes ei ole menetlusest teadlik, kinnitataks Euroopa täitekorraldusena.

   (vt punktid 64, 66, 68 ja resolutsiooni punkt 3)

5.  Direktiivi 2000/31 (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul) artikli 3 lõiked 1 ja 2 ei ole kohaldatavad olukorras, kus infoühiskonna teenuste pakkuja asukoht on teadmata, kuna kõnealuste sätete kohaldamine sõltub selle liikmesriigi kindlakstegemisest, mille territooriumil teenuste pakkuja tegelikult asub.

   (vt punkt 72 ja resolutsiooni punkt 4)

Kohtuasi C-292/10

G

versus

Cornelius de Visser

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Regensburg)

„Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Kohtudokumentide avalik kättetoimetamine — Kostjal puudub teadaolev elu- või viibimiskoht liikmesriigis — Kohtualluvus „seoses lepinguvälise kahjuga” — Isikuõiguste rikkumine, mis võidi toime panna fotode avaldamisega internetis — Paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda”

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 punkt 3)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – Tunnustamise või täitmise menetluse peatamine – Menetluse algatamist käsitleva dokumendi kostjale piisavalt aegsasti kätte toimetamata jätmine – Ulatus

   (Haagi 15. novembri 1965. aasta konventsioon, artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, artikkel 19; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 26 lõiked 2–4)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Tagaseljaotsus – Kostjale hagi avalik kättetoimetamine vastavalt siseriiklikule õigusele – Lubatavus – Tingimus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001)

4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Vaidlustamata nõuetele Euroopa täitekorralduse loomine – Määrus nr 805/2004 – Täitekorraldusena kinnitatavad täitedokumendid

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 805/2004, artikli 14 lõige 2; nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 34 punkt 2)

5. Õigusaktide ühtlustamine – Elektrooniline kaubandus – Direktiiv 2000/31 – Siseturgu käsitlevad sätted

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31, artikli 3 lõiked 1 ja 2)

1.  Määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei takista sama määruse artikli 5 punkti 3 kohaldamist veebilehe haldamisest tuleneva kahju hüvitamise hagi suhtes, mis on esitatud kostja vastu, kes on tõenäoliselt liidu kodanik, kuid kelle viibimiskoht on teadmata, kui asja menetleval kohtul ei ole tõendeid, mis lubaksid tal järeldada, et kõnealune kostja elab tõepoolest väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

   (vt punkt 42 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Tagaseljaotsuse korral, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei ole määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 26 lõikes 2 sätestatud normi – mille kohaselt kohus peatab menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument saada kätte piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed – kohaldamine välistatud selle määruse artikli 26 lõigetes 3 ja 4 viidatud eeskirjade ehk määruse nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1348/2000) artikli 19 või Haagi 1965. aasta konventsiooni artikli 15 alusel.

   Nimelt, kuigi menetluse algatamist käsitleva dokumendi kostjale kättetoimetamise nõuetekohasust tuleb hinnata kõnealuse konventsiooni sätete alusel ning seda enam kõnealuse määruse sätete alusel, kehtib see norm siiski üksnes niivõrd, kuivõrd kõnealused sätted on kohaldatavad. Nii määruse nr 1393/2007 artikli 1 lõikes 2 kui ka Haagi 1965. aasta konventsiooni artikli 1 teises lõigus on aga sätestatud, et neid instrumente ei kohaldata, kui isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, aadress ei ole teada.

   (vt punktid 51–54)

3.  Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus tagaseljaotsuse tegemine kostja suhtes, kellele on tema viibimiskoha kindlakstegemise võimatuse tõttu vastavalt siseriiklikule õigusele hagi kätte toimetatud avalikult, tingimusel et asja menetlev kohus on eelnevalt veendunud, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõte.

   Võimalus viia menetlus läbi kostja teadmata, kasutades avalikku kättetoimetamist, piirab tõepoolest kostja kaitseõigusi. See piirang on siiski õigustatud hageja õigusega tõhusale kaitsele, kuna niisuguse kättetoimetamismenetluse puudumise korral jääks hageja õigus sisutühjaks.

   (vt punktid 56, 59 ja resolutsiooni punkt 2)

4.  Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellise tagaseljaotsuse kinnitamine Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta) tähenduses, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada.

   Kõnealuse määruse eesmärkide ja süsteemi analüüsist nähtub nimelt, et sellega on kehtestatud mehhanism, mis kaldub kõrvale kohtuotsuste tunnustamise üldisest korrast, mille tingimusi tuleb üldjuhul tõlgendada kitsalt.

   Kostja võimalus tema suhtes tehtud otsuse tunnustamisele määruse nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 34 punkti 2 alusel vastu vaielda teeb tal võimalikuks nõuda oma kaitseõiguste järgimist. See tagatis siiski puuduks, kui tagaseljaotsus, mis on tehtud kostja suhtes, kes ei ole menetlusest teadlik, kinnitataks Euroopa täitekorraldusena.

   (vt punktid 64, 66, 68 ja resolutsiooni punkt 3)

5.  Direktiivi 2000/31 (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul) artikli 3 lõiked 1 ja 2 ei ole kohaldatavad olukorras, kus infoühiskonna teenuste pakkuja asukoht on teadmata, kuna kõnealuste sätete kohaldamine sõltub selle liikmesriigi kindlakstegemisest, mille territooriumil teenuste pakkuja tegelikult asub.

   (vt punkt 72 ja resolutsiooni punkt 4)