Kohtuasi C‑275/10
Residex Capital IV CV
versus
Gemeente Rotterdam
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)
EÜ artikli 88 lõige 3 – Riigiabi – Laenuandjale garantii vormis antud abi, mis võimaldab tal laenusaajale laenu anda – Menetlusnormide rikkumine – Tagasinõudmise kohustus – Tühisus – Siseriikliku kohtu pädevus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Riigiabi – Komisjoni ja siseriiklike kohtute vastav pädevus – Siseriiklike kohtute roll
(EÜ artikli 88 lõige 3)
2. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine – Siseriiklike kohtute kohustused
(EÜ artikli 88 lõige 3)
3. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine – Siseriiklike kohtute kohustused ja pädevus
(EÜ artikli 88 lõige 3)
1. Tuleb meeles pidada, et riigiabi kontrollisüsteemi rakendamine, nagu see tuleneb EÜ artiklist 88 ja sellekohasest Euroopa Kohtu praktikast, on ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt siseriiklike kohtute ülesanne. Sellega seoses täidavad siseriiklikud kohtud ja komisjon erinevaid, kuid teineteist täiendavaid rolle. Nimelt, kui abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamine jääb komisjoni ainupädevuse piiridesse, alludes Euroopa Kohtu kontrollile, on siseriiklike kohtute ülesanne kaitsta üksikisikute õigusi olukorras, kus on rikutud EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust teatada komisjonile eelnevalt riigiabi andmisest.
Abimeede, mille rakendamisega rikutakse EÜ artikli 88 lõikest 3 tulenevaid kohutusi, on ebaseaduslik. Siseriikliku kohtu ülesanne on teha siseriikliku õiguse alusel kõik järeldused, sh otsustada nii abimeetmete rakendamise toimingute kehtivuse kui ka nimetatud sätet rikkudes makstud rahaliste toetuste tagasinõudmise üle.
(vt punktid 25–29)
2. Abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline järelm on kõrvaldada ebaseaduslikult antud abi selle tagasinõudmise teel, et ennistada eelnev olukord. Abi tagastamisega kaotab abisaaja eelise, mis tal oma konkurentide ees turul oli, ning abi andmisele eelnenud olukord on taastatud. Tagasimakse tegemiseks on oluline, et siseriiklikud kohtud tuvastaksid abisaaja või vajaduse korral abisaajad.
Kui abi on antud garantiina, võib selle abi saajaks olla nii laenusaaja, laenuandja kui ka teatud juhtudel viimased ühiselt. Nimelt, kui liikmesriigi avalik‑õiguslik asutus annab garantii krediidiasutuse poolt laenusaajale antud laenule, siis saab see laenusaaja üldjuhul rahalist kasu ning saab seega abi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna tema poolt kantavad intressikulud on madalamad kui need, mida ta oleks pidanud kandma selle sama rahastamise korral ja sama garantii korral turuhinnaga.
Siiski võib ka laenuandja samuti kõne all olevast garantiist majanduslikku kasu saada, eelkõige kui ei saa esiteks välistada, et kõne all olev garantii anti olemasoleva laenuandja nõude tõttu ning seda laenusaaja võla ümberkorraldamise raames. Kui see on nii, siis sai laenuandja nimetatud garantiist iseseisvat majanduslikku kasu, kuna tema nõude tagatus suurenes avalik‑õigusliku asutuse poolt antud garantii tõttu ilma, et oleks kohandatud garanteeritud laenu tingimusi. Siseriikliku kohtu ülesanne on kõiki käesoleva asja eripärasid arvesse võttes tuvastada garantiist kasu saajad ning nõuda tagasi kõne all olev abi kogusumma ulatuses.
(vt punktid 33 ja 34, 37, 39 ja 40, 42 ja 43)
3. Riigiabi valdkonnas, mis puudutab ebaseadusliku abi tagasinõudmist, mida rakendati seeläbi, et avalik‑õiguslik asutus andis garantii laenu tagamiseks, mille finantsinstitutsioon andis ettevõtjale, kellele tavapärases turusituatsioonis ei oleks sellist rahastamist pakutud, ei kehtesta liidu õigus ühtegi kindlaksmääratud tagajärge, mida siseriiklikud kohtud peaksid kohustuslikus korras seoses abimeetme rakendamise toimingute kehtivusega kasutama.
Siiski on meetmete eesmärk, mille siseriiklikud kohtud peavad EÜ artikli 88 lõike 3 rikkumise korral võtma, peamiselt ennistada kõne all oleva abi maksmisele eelnev konkurentsiolukord; need kohtud peavad tagama, et seoses nimetatud toimingute kehtivusega võetud meetmed võimaldaksid sellise eesmärgi saavutada. Niisiis on siseriikliku kohtu ülesanne kõiki asjaolusid arvesse võttes tuvastada konkreetsel juhul, kas garantii tühistamine on võrreldes teiste meetmetega nimetatud ennistamiseks kõige tõhusam viis. Nimelt võib tekkida olukord, kus lepingu tühistamine, mis tingib osutatud teenuste vastastikuse tagasitäitmise või eelise kaotamise, võib olla isegi parem viis abi andmisele eelnenud konkurentsiolukorra ennistamise eesmärgi saavutamiseks.
Seega tuleb EÜ artikli 88 lõike 3 viimast lauset tõlgendada selliselt, et siseriiklikud kohtud on pädevad tühistama garantii sellises olukorras, kus ebaseaduslikku abi rakendati seeläbi, et avalik‑õiguslik asutus andis garantii laenu tagamiseks, mille finantsinstitutsioon andis ettevõtjale, kellele tavapärases turusituatsioonis ei oleks sellist rahastamist pakutud. Selle pädevuse teostamisel peavad nimetatud kohtud tagama abi tagasinõudmise ning võivad selleks garantii tühistada, eelkõige kui see tühistamine toob leebemate menetluslike meetmete puudumisel kaasa nimetatud garantii andmisele eelnenud konkurentsiolukorra ennistamise või lihtsustab seda.
(vt punktid 44–49 ja resolutsioon)
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
8. detsember 2011(*)
EÜ artikli 88 lõige 3 – Riigiabi – Laenuandjale garantii vormis antud abi, mis võimaldab tal laenusaajale laenu anda – Menetlusnormide rikkumine – Tagasinõudmise kohustus – Tühisus – Siseriikliku kohtu pädevus
Kohtuasjas C‑275/10,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Hoge Raad der Nederlanden’i (Madalmaad) 28. mai 2010. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 2. juunil 2010, menetluses
Residex Capital IV CV
versus
Gemeente Rotterdam,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees A. Tizzano (ettekandja), kohtunikud M. Safjan, A. Borg‑Barthet, E. Levits ja J.‑J. Kasel,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikus menetluses ja 13. aprilli 2011. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Residex Capital IV CV, esindajad: advocaat M. Scheltema ja advocaat E. Schotanus,
– Gemeente Rotterdam, esindajad: advocaat J. van den Brande ja advocaat M. Custers,
– Madalmaade valitsus, esindaja: M. Noort,
– Taani valitsus, esindaja: C. Vang,
– Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja K. Petersen,
– Euroopa Komisjon, esindajad: H. van Vliet ja S. Thomas,
olles 26. mai 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada EÜ artikli 88 lõiget 3.
2 See taotlus esitati Residex Capital IV CV (edaspidi „Residex”) ja Gemeente Rotterdami (Rotterdami linn) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on Gemeentelijk Havenbedrijf Rotterdami (Roterdami sadama omavalitsus, edaspidi „GHR”) garantii Residexile viimase poolt laenusaajale antud laenu tagatiseks.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) põhjendus 13 on sõnastatud järgmiselt:
„ebaseadusliku abi puhul, mis ei sobi ühisturuga kokku, tuleks taastada tõhus konkurents; sel eesmärgil on vaja, et abi, sealhulgas ka intressid, tuleb viivitamata tagastada; tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale; […]”
4 Nimetatud määruse artikkel 1 näeb ette:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
f) ebaseaduslik abi – uus abi, mis on kehtestatud vastuolus EÜ asutamislepingu artikli [88] lõikega 3;
[…]”.
5 Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (ELT 2009, C 85, lk 1) sätestab punktis 28, mis kuulub jaotisesse „Ebaseadusliku abi väljamaksmise takistamine”:
„[…] asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt kuulub liikmesriikide kohtute ülesannete hulka ka üksikisikute õiguste kaitse võimaliku rikkumise eest. […]”
6 Selle sama teatise punkt 30, mis kuulub pealkirja „Ebaseadusliku abi tagasinõudmine” alla, on sõnastatud järgmiselt:
„Ebaseaduslikult antud abi korral peab liikmesriigi kohus tegema kõik õiguslikud järeldused vastavalt liikmesriigi õigusele. Seepärast peab liikmesriigi kohus põhimõtteliselt nõudma abisaajalt ebaseadusliku riigiabi täielikku tagastamist. […] Abisaajale esitatud nõue ebaseaduslik abi täielikult tagastada on osa liikmesriigi kohtu kohustusest kaitsta hageja (st konkurendi) individuaalseid õigusi […] asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt. Liikmesriigi kohtu esitatav tagastamisnõue ei sõltu seega abimeetme kokkusobivusest […] asutamislepingu artikli 87 lõikega 2 või 3.”
7 Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT 2008, C 155, lk 10, edaspidi „garantiide teatis”) punkti 2.1. kolmandas lõigus on täpsustatud:
„[…] Riigigarantii eelis on, et garantiiga seotud riski kannab riik. Riigi riskivalmidus tuleks tavapäraselt hüvitada asjakohase preemiaga. Kui riik loobub tervest või osast garantiipreemiast, siis on see eelise andmisega ettevõtjale samaaegselt riigi vahendite raiskamine. […]”
8 Selle sama teatise punkti 2.2 kohaselt:
„Tavaliselt saab abist kasu laenusaaja. [...] Mõnel juhul ei õnnestu laenusaajal ilma riigigarantiita leida ka mis tahes tingimustel laenu andvat finantsasutust. [...] Samuti võib riigigarantii aidata raskustes ettevõtjal likvideerimise või ümberkorraldamise asemel tegevust jätkata, mis võib tekitada konkurentsimoonutusi. […]”
9 Nimetatud teatise punkt 2.3, mis kuulub pealkirja „Abi laenuandjale” alla, on sõnastatud järgmiselt:
„2.3.1. Kuigi tavaliselt saab abist kasu laenusaaja, ei või välistada, et teatavatel asjaoludel saab abist otsest kasu ka laenuandja. Eriti juhul, kui näiteks juba võetud laenule või muule rahalisele kohustusele antakse riigigarantii tagantjärele, ilma et kohandataks selle laenu või rahalise kohustuse tingimusi, või kui ühe garanteeritud laenu abil makstakse tagasi teist, garanteerimata laenu samale krediidiasutusele, võib samuti tegemist olla abiga laenuandjale, kuivõrd laenude tagatus suureneb. [...]
2.3.2. Garantiid erinevad muudest riigiabimeetmetest, nagu toetused või maksuvabastused, selle poolest, et garantii puhul sõlmib ka riik laenuandjaga õigusliku suhte. Seetõttu tuleb kaaluda, kas fakt, et riigiabi on antud ebaseaduslikult, avaldab mõju ka kolmandatele isikutele. [...] Asjaolu, kas abi ebaseaduslikkus mõjutab riigi ja kolmandate isikute vahelisi õiguslikke suhteid, tuleb uurida siseriiklike õigusaktide alusel. […]”
10 Garantiide teatise punkt 3.2 „Üksikgarantiid” sätestab:
„Riigi antavate üksikgarantiide puhul leiab komisjon, et kui on täidetud kõik [punktides a–d sätestatud] tingimused, on see piisav riigiabi välistamiseks.
[…]
c) Garantii ei kata rohkem kui 80 % tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest; […]
Komisjon leiab, et kui rahaline kohustus on riigigarantiiga täielikult kaetud, siis laenuandja on vähem huvitatud laenutehingust tuleneva riski nõuetekohasest hindamisest, riski vastu kindlustamisest ja selle minimeerimisest ning eelkõige laenusaaja krediidivõime õigest hindamisest. […] Kõnealune huvipuudus laenu tagasimaksmisega seotud riski minimeerimise suhtes võib ergutada laenuandjaid sõlmima tavapärasest suurema tururiskiga laenulepinguid […]
[…]”.
11 Nimetatud teatise punkt 4.1 täpsustab:
„[…] Põhimõtteliselt loetakse riigiabi elemendiks individuaalselt või kava raames antud garantii asjakohase turuhinna ja selle meetme eest makstud tegeliku hinna vahet.
[…]
Garantii abielemendi väljaarvutamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:
a) Üksikgarantiide puhul: seda kas laenusaaja on rahalistes raskustes. […]
Komisjon märgib, et raskustes olevatelt ettevõtjatelt nõuab võimalik turugarant laenu andmisel kõrget garantiipreemiat, arvestades summa suurust, mis jääks maksmata, kui ettevõtja ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kui tõenäosus, et laenusaaja pole võimeline laenu tagasi maksma, muutub eriti suureks, ei pruugi sellist turumäära leiduda ja garantii abielement võib erakorralistel asjaoludel olla sama suur kui kõnealuse garantiiga tegelikult kaetav summa.
[…]”.
Madalmaade õigus
12 Madalmaade tsiviilseadustiku artikli 3:40 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:
„Imperatiivse õigusnormi rikkumine põhjustab tehingu tühisuse või juhul, kui õigusnorm kaitseb mitmepoolse tehingu korral eranditult ühte poolt, üksnes tehingu vaidlustatavuse; mõlemad kehtivad ainult juhul, kui normi eesmärgist ei tulene teisiti.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
13 Residex omandas 2001. aastal osaluse äriühingu RDM Aerospace NV (edaspidi „Aerospace”) tütarettevõtja MD Helicopters Holding NV (edaspidi „MDH”) kapitalis. Samal ajal anti Residexile müügioptsioon, mille alusel võis ta osaluse MDH kapitalis Aerospace’ile tagasi müüa. Residex kasutas seda müügioptsiooni 2003. aasta veebruaris, olles eelnevalt tagasi lükanud taotluse suurendada oma osalust MDH kapitalis või anda viimasele või Aerospace’ile laenu.
14 Residex ei saanud siiski oma osaluse müügitulu, mis ulatus umbes 8,5 miljoni euroni, st summat, mille ta oleks pidanud nimetatud müügioptsiooni kasutamise eest saama. Nimelt nähtub eelotsusetaotlusest, et neil asjaoludel tegi GHR‑i juhataja Residexile ettepaneku muuta tema nõue laenuks ning lisada see 15 miljoni USD (mis sellel ajal oli umbes 13 922 405 eurot) suurusele laenusummale, mille Residex Aerospace’ile laenuna andis. GHR võttis omalt poolt kohustuse anda garantii selle laenusumma katteks.
15 3. märtsil 2003 sõlmiti laenuleping, mida on täiendatud mais 2003, 23 040 657,03 euro suuruse summa osas, sealhulgas intressid ning kulud. Sama kuupäeva lepinguga andis GHR Residexile garantii summas kuni 23 012 510 eurot, millele lisanduvad intressid ja laenukulud.
16 On selge, et Aerospace maksis osa nimetatud laenust tagasi, summas 16 000 000 eurot. Tuvastanud, et Aerospace ei ole ülejäänud laenu, millele lisanduvad intressid, tagasi maksnud, saatis Residex 22. detsembril 2004 Gemeente Rotterdamile kirja, milles tugines viimase garantiile ning nõudis 10 240 252 euro suuruse summa tasumist, millele lisanduvad intressid ja kulud. Kuna Gemeente Rotterdam keeldus seda summat maksmast, esitas Residex Madalmaade kohtusse hagi.
17 Rechtbank Rotterdam tunnistas 24. jaanuari 2007. aasta kohtuotsusega põhjendatuks Gemeente Rotterdami väited, mille kohaselt on garantii tühine, kuna see rikub riigiabi kohta käivat liidu õigust, ning jättis seetõttu Residexi hagi rahuldamata. Gerechtshof te ’s‑Gravenhage (Haagi apellatsioonikohus) jättis Residexi poolt viimase kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse 10. juuli 2008. aasta kohtuotsusega rahuldamata.
18 Residex esitas seejärel viimase kohtuotsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse. See kohus märgib, et kassatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud Gerechtshof te ’s‑Gravenhage’i seisukohta, et garantii on kvalifitseeritav abina EÜ artikli 87 tähenduses, millest oleks pidanud komisjoni vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 3 teavitama.
19 Residex heidab Gerechtshof te ’s‑Gravenhagele eelkõige ette, et ta ei võtnud arvesse asjaolu, et EÜ artikli 88 lõige 3 mõjutab ainult siis nimetatud sätet rikkuva abi rakendusmeetme kehtivust, kui selle tühisusega kaasneb soodustatud isikule antud keelatud abi tühistamine ja seega abimeetme rakendamisest tekkinud konkurentsimoonutuse kõrvaldamine, käesoleval juhul niisiis Aerospace’ile antud laenu tagasinõudmine.
20 Tuginedes eelkõige 20. septembri 2001. aasta otsusele kohtuasjas C‑390/98: Banks (EKL 2001, lk I‑6117, punktid 73–80) ja 12. veebruari 2008. aasta otsusele kohtuasjas C‑199/06: CELF ja ministre de la Culture et de la Communication (EKL 2008, lk I‑469, punktid 34–55), leiab Hoge Raad der Nederlanden, et ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel on abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg ja siseriiklikud kohtud peavad põhimõtteliselt rahuldama EÜ artikli 88 lõike 3 vastaselt väljamakstud abi tagasimaksmise nõude.
21 Niisiis oli käesoleval juhul vastupidi sellele, mida väidab Residex, Gerechtshof te ’s‑Gravenhage pädev Madalmaade tsiviilseadustiku artikli 3:40 lõike 2 alusel tühistama abimeetme rakendamiseks tehtud tehingu, kui see on EÜ asutamislepingu nimetatud sättega vastuolus. Hoge Raad der Nederlanden märgib lisaks, et sarnases asjas, milles tehti 27. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑404/97: komisjon vs. Portugal (EKL 2000, lk I‑4897), otsustas Euroopa Kohus, et garantiid tuleb käsitada tühisena ja seega peavad liikmesriikide kohtud oma kohustuste täitmisel ebaseadusliku abimeetme mõju kõrvaldamiseks endise olukorra ennistama.
22 Siiski soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas garantii tühistamine on laenuandmisele eelnenud olukorra taastamiseks tõhus meede, eelkõige laenuandmisega kaasnenud konkurentsimoonutusest riivatud poolte huvide kaitsmiseks. Ta osutab sellega seoses, et garantii tühistamisega ei kõrvaldata igal juhul veel konkurentsi moonutavat mõju, mis seisnes selles, et Aerospace’ile anti laenu, mida talle tavapärastes turutingimustes antud ei oleks. Konkurentsimoonutuste kõrvaldamiseks oleks vaja tagasi nõuda kasu, mille Aerospace sellest konkurentsieelisest sai.
23 Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas taolisel juhul nagu käesoleval, kus ebaseaduslikku abimeedet rakendati seeläbi, et laenusaajale anti laenuandjale antud garantii tõttu laenu, mida talle tavapärases turusituatsioonis ei oleks antud, on liikmesriikide kohtud EÜ artikli 88 lõike 3 viimase lause (nüüd ELTL artikli 108 lõige 3) kohaselt kohustatud või vähemalt on pädevad sellise ebaseadusliku abimeetme tagajärgede kõrvaldamise raames vaidlusaluse garantii tühistama, isegi kui sellega samas ei kaasne asjakohase garantii alusel antud laenu andmisele eelnenud olukorra ennistamist?”
Eelotsuse küsimus
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt oma küsimusega esiteks teada, kas liikmesriikide siseriiklikud kohtud on pädevad tühistama garantii sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus avalik‑õiguslik asutus andis garantii finantsinstitutsiooni poolt ettevõtjale antud laenu katteks, mida talle tavapärases turusituatsioonis ei oleks antud, ning teiseks, kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis kas liidu õigus kohustab nimetatud kohut sellistel tingimustel antud garantii tühistama.
25 Esimesele poolele sellest küsimusest vastamiseks tuleb meeles pidada, et riigiabi kontrollisüsteemi rakendamine, nagu see tuleneb EÜ artiklist 88 ja sellekohasest Euroopa Kohtu praktikast, on ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt siseriiklike kohtute ülesanne (5. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑368/04: Transalpine Ölleitung in Österreich jt, EKL 2006, lk I‑9957, punkt 36).
26 Sellega seoses täidavad siseriiklikud kohtud ja komisjon erinevaid, kuid teineteist täiendavaid rolle (vt 11. juuli 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑39/94: SFEI jt, EKL 1996, lk I‑3547, punkt 41; 21. oktoobri 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑261/01 ja C‑262/01: van Calster jt, EKL 2003, lk I‑12249, punkt 74, ning eespool viidatud kohtuotsus Transalpine Ölleitung in Österreich jt, punkt 37).
27 Nimelt kui abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamine jääb komisjoni ainupädevuse piiridesse, alludes Euroopa Kohtu kontrollile, on siseriiklike kohtute ülesanne kaitsta üksikisikute õigusi olukorras, kus on rikutud EÜ artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust teatada komisjonile eelnevalt riigiabi andmisest (eespool viidatud kohtuotsused Van Calster jt, punkt 75, ning Transalpine Ölleitung in Österreich jt, punkt 38).
28 Selles kontekstis tuleb meenutada, et abimeede, mille rakendamisega rikutakse EÜ artikli 88 lõikest 3 tulenevaid kohustusi, on ebaseaduslik (vt 21. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑354/09: Fédération nationale du commerce extérieur des produits alimentaires et Syndicat national des négociants et transformateurs de saumon, EKL 1991, lk I‑5505, punkt 17, ning 27. oktoobri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑266/04–C‑270/04, C‑276/04 ja C‑321/04–C‑325/04: Distribution Casino France jt, EKL 2005, lk I‑9481, punkt 30). Lisaks on selline tõlgendus kooskõlas ka määruse nr 659/1999 artikli 1 punktiga f.
29 Sellega seoses on Euroopa Kohus korduvalt märkinud, et siseriikliku kohtu ülesanne on EÜ artikli 88 lõike 3 eiramise korral teha siseriikliku õiguse alusel kõik järeldused, sh otsustada nii abimeetmete rakendamise toimingute kehtivuse kui ka nimetatud sätet rikkudes makstud rahaliste toetuste tagasinõudmise üle (eespool viidatud kohtuotsus van Calster jt, punkt 64; 21. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑71/04: Xunta de Galicia, EKL 2005, lk I‑7419, punkt 49, ning eespool viidatud kohtuotsus CELF ja ministre de la Culture et de la Communication, punkt 41).
30 Põhikohtuasjas leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Residexile antud garantii on abimeede, millest on jäetud teavitamata, ning mis on seega ebaseaduslik.
31 Sellest nähtub, et kui see on nii, siis on Madalmaade Kuningriigi siseriiklikud kohtud pädevad tegema siseriikliku õiguse alusel kõik järeldused, sh osas, mis puudutab nimetatud garantii rakendamiseks tehtud toimingute kehtivust.
32 Oma küsimuse teise poolega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liidu õigus kohustab siseriiklike kohtuid tühistama garantii, mis on antud sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas.
33 Sellele teisele küsimuse poolele vastamiseks on oluline meelde tuletada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline järelm kõrvaldada ebaseaduslikult antud abi selle tagasinõudmise teel, et ennistada eelnev olukord (vt eelkõige 8. mai 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑328/99 ja C‑399/00: Itaalia ja SIM 2 Multimedia vs. komisjon, EKL 2003, lk I‑4035, punkt 66, ja 28. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑403/10 P: Mediaset vs. komisjon, punkt 122).
34 Ebaseaduslikult makstud riigiabi tagasinõudmise peamine eesmärk on ära hoida konkurentsi moonutamist, mis on põhjustatud sellise abiga tagatud konkurentsieelisest (29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑277/00: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑3925, punkt 76, ja 17. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑520/07 P: komisjon vs. MTU Friedrichshafen, EKL 2009, lk I‑8555, punkt 57). Abi tagastamisega kaotab abisaaja eelise, mis tal oma konkurentide ees turul oli, ning abi andmisele eelnenud olukord on taastatud (4. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑350/93: komisjon vs. Itaalia, EKL 1995, lk I‑699, punkt 22).
35 Samas võib esineda erandlikke asjaolusid, mille korral ei oleks kohane abi tagasimaksmiseks kohustamine (20. septembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C‑5/89: komisjon vs. Saksamaa, EKL 1990, lk I‑3437, punkt 16; eespool viidatud kohtuotsus SFEI jt, punkt 70, ning eespool viidatud kohtuotsus CELF ja ministre de la Culture et de la Communication, punkt 42).
36 Põhikohtuasjas ei nähtu toimikust, et Madalmaade Kuningriigi kohtus selliseid erandlikke asjaolusid oleks välja toodud, nii et põhikohtuasjas peavad siseriiklikud kohtud kohustama siseriikliku õiguse alusel kõnealuse abi tagasi maksma.
37 Tagasimakse tegemiseks on oluline, et siseriiklikud kohtud tuvastaksid abisaaja või vajaduse korral abisaajad. Nimelt, kui abi on antud garantiina, võib selle abi saajaks olla nii laenusaaja, laenuandja kui ka teatud juhtudel viimased ühiselt.
38 Sellega seoses tuleb märkida, et on tõsi, et eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tema lahendada olevas kohtuasjas on nimetatud abi saajaks Aerospace.
39 Nimelt kui liikmesriigi avalik‑õiguslik asutus annab garantii krediidiasutuse poolt laenusaajale antud laenule, siis saab see laenusaaja üldjuhul rahalist kasu ning saab seega abi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna tema poolt kantavad intressikulud on madalamad kui need, mida ta oleks pidanud kandma selle sama rahastamise korral ja sama garantii korral turuhinnaga.
40 Siiski, nagu tuleneb Euroopa Kohtu istungil toimunud vaidlustest ning nagu kohtujurist seda oma ettepaneku punktis 71 märkis, nähtub eelotsusetaotluse teatud faktilistest asjaoludest, et Residex võis samuti põhikohtuasjas kõne all olevast garantiist majanduslikku kasu saada.
41 Nimelt oli Aerospace eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul sellises finantsolukorras, et ta ei oleks kapitaliturgudelt laenu saanud. Sellest asjaolust tulenevalt ning üksnes Gemeente Rotterdami poolt antud garantii tõttu andis Residex talle võrreldes turul kehtivatega soodustingimustel laenu. Euroopa Kohtule esitatud toimikust ei nähtu, et Residex andis vastutasuks Gemeente Rotterdami garantiile saadavale kasule laenu tavapärase turusituatsiooni kohaselt.
42 Neil asjaoludel ning käesoleva kohtuotsuse punktis 14 märgitud faktilistest asjaoludest lähtudes ei saa esiteks välistada, et kõne all olev garantii anti olemasoleva Residexi nõude tõttu ning seda Aerospace’i võla ümberkorraldamise raames. Kui see on nii, siis sai Residex nimetatud garantiist iseseisvat majanduslikku kasu, kuna – nagu on märgitud ka garantiide teatise punktis 2.3.1 – tema nõude tagatus suurenes avalik‑õigusliku asutuse poolt antud garantii tõttu ilma, et oleks kohandatud garanteeritud laenu tingimusi.
43 Eelnevast nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kõiki käesoleva asja eripärasid arvesse võttes tuvastada garantiist kasu saajad ning nõuda käesoleva kohtuotsuse punktides 33, 34 ja 36 meenutatud põhimõtete kohaselt tagasi kõne all olev abi kogusumma ulatuses.
44 See täpsustatud, tuleb abisaajale antud garantii tühistamisse puutuvalt märkida, et liidu õigus ei kehtesta ühtegi kindlaksmääratud tagajärge, mida siseriiklikud kohtud peaksid kohustuslikus korras seoses abimeetme rakendamise toimingute kehtivusega kasutama.
45 Siiski, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 34, on meetmete eesmärk, mille siseriiklikud kohtud peavad EÜ artikli 88 lõike 3 rikkumise korral võtma, peamiselt ennistada kõne all oleva abi maksmisele eelnev konkurentsiolukord; need kohtud peavad tagama, et seoses nimetatud toimingute kehtivusega võetud meetmed võimaldaksid sellise eesmärgi saavutada.
46 Niisiis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kõiki tema lahendada oleva kohtuasja asjaolusid arvesse võttes tuvastada, kas garantii tühistamine on võrreldes teiste meetmetega nimetatud ennistamiseks kõige tõhusam viis.
47 Nimelt võib tekkida olukord, kus lepingu tühistamine, mis tingib osutatud teenuste vastastikuse tagasitäitmise või eelise kaotamise, võib olla isegi parem viis abi andmisele eelnenud konkurentsiolukorra ennistamise eesmärgi saavutamiseks.
48 Sellest tuleneb, et põhikohtuasjas võib eelotsusetaotluse esitanud kohus leebemate menetluslike meetmete puudumisel tunnistada Gemeente Rotterdam Residexi poolt Aerospace’ile antud garantii tühiseks, kui ta leiab käesoleva asja üksikasju arvesse võttes, et see tühistamine toob kaasa nimetatud garantii andmisele eelnenud konkurentsiolukorra ennistamise või lihtsustab seda.
49 Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et EÜ artikli 88 lõike 3 viimast lauset tuleb tõlgendada selliselt, et siseriiklikud kohtud on pädevad tühistama garantii sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus ebaseaduslikku abi rakendati seeläbi, et avalik‑õiguslik asutus andis garantii laenu tagamiseks, mille finantsinstitutsioon andis ettevõtjale, kellele tavapärases turusituatsioonis ei oleks sellist rahastamist pakutud. Selle pädevuse teostamisel peavad nimetatud kohtud tagama abi tagasinõudmise ning võivad selleks garantii tühistada, eelkõige kui see tühistamine toob leebemate menetluslike meetmete puudumisel kaasa nimetatud garantii andmisele eelnenud konkurentsiolukorra ennistamise või lihtsustab seda.
Kohtukulud
50 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
EÜ artikli 88 lõike 3 viimast lauset tuleb tõlgendada selliselt, et siseriiklikud kohtud on pädevad tühistama garantii sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus ebaseaduslikku abi rakendati seeläbi, et avalik‑õiguslik asutus andis garantii laenu tagamiseks, mille finantsettevõte andis ettevõttele, kellele tavapärases turusituatsioonis ei oleks sellist rahastamist pakutud. Selle pädevuse teostamisel peavad nimetatud kohtud tagama abi tagasinõudmise ning võivad selleks garantii tühistada, eelkõige kui see tühistamine toob leebemate menetluslike meetmete puudumisel kaasa nimetatud garantii andmisele eelnenud konkurentsiolukorra ennistamise või lihtsustab seda.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.