Kohtuasi C-182/10
Marie-Noëlle Solvay jt
versus
Région wallonne
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia))
„Projektide keskkonnamõju hindamine — Mõiste „seadusandlik akt” — Århusi konventsiooni rakendamise käsiraamatus tehtud täpsustuste õiguslik tähtsus ja ulatus — Projekti kinnitamine ilma selle keskkonnamõju nõuetekohase hindamiseta — Õigus pöörduda keskkonnaküsimustes kohtusse — Kaebeõiguse ulatus — Loodusdirektiiv — Kava või projekt, mis avaldab negatiivset mõju ala terviklikkusele — Ülekaalukas üldine huvi”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Rahvusvahelised lepingud – Ühenduse lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Konventsiooni rakendamise käsiraamat – Siduvus – Puudumine
(Århusi konventsioon, artikli 2 lõige 2 ja artikli 9 lõige 4; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Kohaldamisala – Projektid, mille üksikasjad on vastu võetud konkreetse seadusandliku aktiga – Erand
(Århusi konventsioon, artikli 2 lõige 2; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõige 5; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Projekt, mille üksikasjad on vastu võetud konkreetse seadusandliku aktiga – Õigus esitada selle akti peale kohtusse kaebus – Ulatus
(Århusi konventsioon, artikli 3 lõige 9 ja artikli 9 lõiked 2–4; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõige 5 ning artikkel 10a; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond – Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine – Direktiiv 85/337 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Otsus anda projektile luba või selle andmisest keelduda – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Århusi konventsioon, artikli 6 lõige 9; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 9 lõige 1; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – Kaitsealaga seotud kavale või projektile loa andmine – Tingimused
(Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 3)
Keskkond – Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse – Direktiiv 92/43 – Kaitsealaga seotud kavale või projektile loa andmine üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel – Tingimus
(Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõiked 3 ja 4)
Kuigi keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 4 tõlgendamisel võib konventsiooni rakendamise käsiraamatut arvesse võtta, ei ole see siiski siduv ja sellel puudub õigusjõud, mis on Århusi konventsiooni sätetel.
(vt punkt 28, resolutsiooni punkt 1)
Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 2 punkti 2 ja direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete vastavast kohaldamisalast jäävad välja üksnes projektid, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse seadusandliku aktiga sellisel viisil, et kõnealuse direktiivi eesmärgid on saavutatud seadusandliku menetluse kaudu. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas need kaks tingimust on täidetud, võttes arvesse nii vastuvõetud seadusandliku akti sisu kui ka kogu seadusandlikku menetlust, mis akti vastuvõtmiseni viis, eelkõige ettevalmistavaid akte ja parlamendi arutelusid. Sellega seoses ei ole seadusandlik akt, millega pelgalt „kinnitatakse” varasem haldusakt ja milles piirdutakse vaid üldisest huvist tingitud ülekaalukate põhjuste esitamisega, alustamata eelnevalt sisulist seadusandlikku menetlust eespool nimetatud tingimuste järgimiseks, käsitatav konkreetse seadusandliku aktina direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 5 tähenduses ega ole seega projekti konventsiooni ega muudetud direktiivi kohaldamisalast väljajätmiseks piisav.
(vt punkt 43, resolutsiooni punkt 2)
Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 3 lõiget 9 ja artikli 9 lõikeid 2–4 ning direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artiklit 10a tuleb tõlgendada nii, et:
|
— |
kui projekt, mis kuulub nende sätete kohaldamisalasse, on vastu võetud seadusandliku aktiga, siis peab kohus või seaduse alusel asutatud sõltumatu ja erapooletu organ saama siseriiklike menetlusnormide kohaselt kontrollida, kas asjaomane seadusandlik akt vastab kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 5 kehtestatud tingimustele; ja |
|
— |
juhul kui akti peale ei ole võimalik esitada sellist laadi ja sellise ulatusega kaebust, nagu on eespool märgitud, siis peab mis tahes siseriiklik kohus, kes asja menetleb, oma pädevuse raames teostama eelmises taandes kirjeldatud kontrolli, tegema vajaduse korral sellest tulenevalt oma järeldused ja jätma seadusandliku akti kohaldamata. (vt punkt 52, resolutsiooni punkt 3) |
Direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et ei ole nõutav, et otsus ise, millega leitakse, et nimetatud direktiivi II lisas loetletud tööde puhul ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik, sisaldaks põhjuseid, mille alusel pädev ametiasutus leidis, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, aga kui huvitatud isik seda taotleb, on pädeval ametiasutusel kohustus huvitatud isikut teavitada põhjusest, millest tulenevalt selline otsus tehti, või teha kättesaadavaks asjakohane teave ja dokumendid. Selle tõlgenduse võib üle kanda direktiivi 85/337 artikli 9 lõikele 1 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 6 lõikele 9, mille kohaldamisala on sarnane direktiivi 85/337 artikli 9 lõike 1 kohaldamisalaga.
Siiski tuleb Århusi konventsiooni artikli 6 lõiget 9 ja direktiivi 85/337 artikli 9 lõiget 1 tõlgendada nii, et need ei nõua, et otsus ise sisaldaks põhjuseid, mille alusel pädev ametiasutus leidis, et otsus on vajalik. Kuid kui huvitatud isik seda taotleb, on pädeval ametiasutusel kohustus huvitatud isikut teavitada põhjusest, millest tulenevalt selline otsus tehti, või teha vastuseks esitatud taotlusele kättesaadavaks asjakohane teave ja dokumendid.
(vt punktid 54, 55, 63 ja 64, resolutsiooni punkt 4)
Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.
Kavale või projektile võib anda loa vaid tingimusel, et pädevad siseriiklikud asutused on kindlad, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju. Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust sellise mõju puudumise suhtes. Asjaomase ala terviklikkusele niisuguse mõju puudumise suhtes ei tohi ka teaduslikust seisukohast olla mingisugust põhjendatud kahtlust just projekti heakskiitva otsuse vastuvõtmise hetkel.
(vt punktid 67, 70, resolutsiooni punkt 5)
Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada täht-tähelt, kuivõrd on tegemist erandiga mainitud artikli lõike 3 teises lauses sätestatud loa andmise tingimusest. Seda sätet saab kohaldada üksnes pärast seda, kui kava või projekti mõju on uuritud kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Selle mõju tundmine seoses asjaomase ala kaitse-eesmärkidega on artikli 6 lõike 4 kohaldamise vältimatu eeldus, kuna niisuguse teabe puudumise korral ei saa hinnata ühtki selle erandsätte kohaldamise tingimustest. Võimalike üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste ja vähem kahjustavate alternatiivide olemasolu uurimine nõuab ju nende ning asjaomase kava või projekti alale põhjustatavate kahjustuste kaalumist. Lisaks peavad asjaomasele alale põhjustatavad kahjustused olema täpselt kindlaks tehtud ka selleks, et määrata kindlaks, millist laadi peavad olema võimalikud asendusmeetmed.
Ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks tehtud tööd vastavad neile tingimustele põhimõtteliselt üksnes teatud erandlikel asjaoludel.
Seega tuleb direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 4 tõlgendada nii, et selle kohaselt ei saa halduskeskuse asukohaks mõeldud infrastruktuuri loomist üldjuhul pidada ellu viiduks üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, selle sätte tähenduses, mis õigustaks sellise kava või projekti teostamist, mis avaldab asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.
(vt punktid 73, 74, 76, 79, resolutsiooni punkt 6)
Kohtuasi C-182/10
Marie-Noëlle Solvay jt
versus
Région wallonne
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia))
„Projektide keskkonnamõju hindamine — Mõiste „seadusandlik akt” — Århusi konventsiooni rakendamise käsiraamatus tehtud täpsustuste õiguslik tähtsus ja ulatus — Projekti kinnitamine ilma selle keskkonnamõju nõuetekohase hindamiseta — Õigus pöörduda keskkonnaküsimustes kohtusse — Kaebeõiguse ulatus — Loodusdirektiiv — Kava või projekt, mis avaldab negatiivset mõju ala terviklikkusele — Ülekaalukas üldine huvi”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Rahvusvahelised lepingud — Ühenduse lepingud — Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) — Konventsiooni rakendamise käsiraamat — Siduvus — Puudumine
(Århusi konventsioon, artikli 2 lõige 2 ja artikli 9 lõige 4; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) — Kohaldamisala — Projektid, mille üksikasjad on vastu võetud konkreetse seadusandliku aktiga — Erand
(Århusi konventsioon, artikli 2 lõige 2; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõige 5; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) — Projekt, mille üksikasjad on vastu võetud konkreetse seadusandliku aktiga — Õigus esitada selle akti peale kohtusse kaebus — Ulatus
(Århusi konventsioon, artikli 3 lõige 9 ja artikli 9 lõiked 2–4; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõige 5 ning artikkel 10a; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond — Teatavate projektide keskkonnamõju hindamine — Direktiiv 85/337 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) — Otsus anda projektile luba või selle andmisest keelduda — Põhjendamiskohustus — Ulatus
(Århusi konventsioon, artikli 6 lõige 9; nõukogu direktiiv 85/337, muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 9 lõige 1; nõukogu otsus 2005/370)
Keskkond — Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse — Direktiiv 92/43 — Kaitsealaga seotud kavale või projektile loa andmine — Tingimused
(Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõige 3)
Keskkond — Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse — Direktiiv 92/43 — Kaitsealaga seotud kavale või projektile loa andmine üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel — Tingimus
(Nõukogu direktiiv 92/43, artikli 6 lõiked 3 ja 4)
Kuigi keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 4 tõlgendamisel võib konventsiooni rakendamise käsiraamatut arvesse võtta, ei ole see siiski siduv ja sellel puudub õigusjõud, mis on Århusi konventsiooni sätetel.
(vt punkt 28, resolutsiooni punkt 1)
Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 2 punkti 2 ja direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artikli 1 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et nende sätete vastavast kohaldamisalast jäävad välja üksnes projektid, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse seadusandliku aktiga sellisel viisil, et kõnealuse direktiivi eesmärgid on saavutatud seadusandliku menetluse kaudu. Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas need kaks tingimust on täidetud, võttes arvesse nii vastuvõetud seadusandliku akti sisu kui ka kogu seadusandlikku menetlust, mis akti vastuvõtmiseni viis, eelkõige ettevalmistavaid akte ja parlamendi arutelusid. Sellega seoses ei ole seadusandlik akt, millega pelgalt „kinnitatakse” varasem haldusakt ja milles piirdutakse vaid üldisest huvist tingitud ülekaalukate põhjuste esitamisega, alustamata eelnevalt sisulist seadusandlikku menetlust eespool nimetatud tingimuste järgimiseks, käsitatav konkreetse seadusandliku aktina direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 5 tähenduses ega ole seega projekti konventsiooni ega muudetud direktiivi kohaldamisalast väljajätmiseks piisav.
(vt punkt 43, resolutsiooni punkt 2)
Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 3 lõiget 9 ja artikli 9 lõikeid 2–4 ning direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artiklit 10a tuleb tõlgendada nii, et:
|
— |
kui projekt, mis kuulub nende sätete kohaldamisalasse, on vastu võetud seadusandliku aktiga, siis peab kohus või seaduse alusel asutatud sõltumatu ja erapooletu organ saama siseriiklike menetlusnormide kohaselt kontrollida, kas asjaomane seadusandlik akt vastab kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 5 kehtestatud tingimustele; ja |
|
— |
juhul kui akti peale ei ole võimalik esitada sellist laadi ja sellise ulatusega kaebust, nagu on eespool märgitud, siis peab mis tahes siseriiklik kohus, kes asja menetleb, oma pädevuse raames teostama eelmises taandes kirjeldatud kontrolli, tegema vajaduse korral sellest tulenevalt oma järeldused ja jätma seadusandliku akti kohaldamata. (vt punkt 52, resolutsiooni punkt 3) |
Direktiivi 85/337 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/35, artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et ei ole nõutav, et otsus ise, millega leitakse, et nimetatud direktiivi II lisas loetletud tööde puhul ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik, sisaldaks põhjuseid, mille alusel pädev ametiasutus leidis, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, aga kui huvitatud isik seda taotleb, on pädeval ametiasutusel kohustus huvitatud isikut teavitada põhjusest, millest tulenevalt selline otsus tehti, või teha kättesaadavaks asjakohane teave ja dokumendid. Selle tõlgenduse võib üle kanda direktiivi 85/337 artikli 9 lõikele 1 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 6 lõikele 9, mille kohaldamisala on sarnane direktiivi 85/337 artikli 9 lõike 1 kohaldamisalaga.
Siiski tuleb Århusi konventsiooni artikli 6 lõiget 9 ja direktiivi 85/337 artikli 9 lõiget 1 tõlgendada nii, et need ei nõua, et otsus ise sisaldaks põhjuseid, mille alusel pädev ametiasutus leidis, et otsus on vajalik. Kuid kui huvitatud isik seda taotleb, on pädeval ametiasutusel kohustus huvitatud isikut teavitada põhjusest, millest tulenevalt selline otsus tehti, või teha vastuseks esitatud taotlusele kättesaadavaks asjakohane teave ja dokumendid.
(vt punktid 54, 55, 63 ja 64, resolutsiooni punkt 4)
Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.
Kavale või projektile võib anda loa vaid tingimusel, et pädevad siseriiklikud asutused on kindlad, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju. Nii on see juhul, kui teaduslikust seisukohast ei ole mingisugust põhjendatud kahtlust sellise mõju puudumise suhtes. Asjaomase ala terviklikkusele niisuguse mõju puudumise suhtes ei tohi ka teaduslikust seisukohast olla mingisugust põhjendatud kahtlust just projekti heakskiitva otsuse vastuvõtmise hetkel.
(vt punktid 67, 70, resolutsiooni punkt 5)
Direktiivi 92/43 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõiget 4 tuleb tõlgendada täht-tähelt, kuivõrd on tegemist erandiga mainitud artikli lõike 3 teises lauses sätestatud loa andmise tingimusest. Seda sätet saab kohaldada üksnes pärast seda, kui kava või projekti mõju on uuritud kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Selle mõju tundmine seoses asjaomase ala kaitse-eesmärkidega on artikli 6 lõike 4 kohaldamise vältimatu eeldus, kuna niisuguse teabe puudumise korral ei saa hinnata ühtki selle erandsätte kohaldamise tingimustest. Võimalike üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste ja vähem kahjustavate alternatiivide olemasolu uurimine nõuab ju nende ning asjaomase kava või projekti alale põhjustatavate kahjustuste kaalumist. Lisaks peavad asjaomasele alale põhjustatavad kahjustused olema täpselt kindlaks tehtud ka selleks, et määrata kindlaks, millist laadi peavad olema võimalikud asendusmeetmed.
Ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks tehtud tööd vastavad neile tingimustele põhimõtteliselt üksnes teatud erandlikel asjaoludel.
Seega tuleb direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 4 tõlgendada nii, et selle kohaselt ei saa halduskeskuse asukohaks mõeldud infrastruktuuri loomist üldjuhul pidada ellu viiduks üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, selle sätte tähenduses, mis õigustaks sellise kava või projekti teostamist, mis avaldab asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.
(vt punktid 73, 74, 76, 79, resolutsiooni punkt 6)