Kohtuasi C-130/10
Euroopa Parlament
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
„Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Määrus (EÜ) nr 881/2002 — Määrus (EL) nr 1286/2009 — Osama bin Ladeni, Al Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Õigusliku aluse valik — ELTL artiklid 75 ja 215 — Lissaboni lepingu jõustumine — Üleminekusätted — Ühised seisukohad ja ÜVJP otsused — Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühine ettepanek”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Kriteeriumid – Liidu õigusakt, mis taotleb kahte eesmärki või millega reguleeritakse kahte valdkonda – Viide peamisele või ülekaalukale eesmärgile või valdkonnale – Üksteisega lahutamatult seotud eesmärgid või valdkonnad – Õiguslike aluste kumuleerumine – Piirid – Menetluste ühildamatus
Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Määrus nr 1286/2009 – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelusse kandmise menetlus – Õigusliku aluse valik – ELTL artikkel 215
(ELL artikli 3 lõige 2 ja ELL artikli 21 lõike 2 punkt c; ELTL artikli 215 lõige 2; nõukogu ühine seisukoht 2002/402; nõukogu määrused nr 881/2002 ja nr 1286/2009)
Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Määrus nr 1286/2009 – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelusse kandmise menetlus – Põhivabaduste järgimist tagav menetlus – Õigusliku aluse valik – ELTL artikkel 215, mitte ELTL artikkel 75 – Lubatavus
(ELTL artikkel 75 ja ELTL artikli 215 lõige 2; nõukogu määrus nr 1286/2009)
Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Komisjoni ja kõrge esindaja ühine ettepanek – Ajaline nihe – Lubatavus
(ELTL artikkel 215)
Euroopa Liit – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud – Ühine seisukoht 2002/402 – Õiguslik toime pärast Lissaboni lepingu jõustumist
(EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokoll nr 36, artikkel 9; nõukogu ühine seisukoht 2002/402)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 42–45)
ELTL artikli 215 lõige 2 saab olla õiguslik alus piiravatele meetmetele, sealhulgas liidu meetmetele, mille eesmärk on võidelda terrorismi vastu ja mis on võetud füüsiliste või juriidiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes, kui nende meetmete võtmise otsus kuulub liidu tegevuse alla ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas.
Kuigi võitlus terrorismi ja selle rahastamise vastu võib küll kuuluda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eesmärkide hulka, nagu need tulenevad ELL artikli 3 lõikest 2, vastab aga eesmärk võidelda rahvusvahelise terrorismi ja selle rahastamise vastu, et säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek, aluslepingute nende sätete eesmärkidele, mis käsitlevad liidu välistegevust, nagu see on sätestatud ELL artikli 21 lõike 2 punktis c. Seega võib ÜVJP alla kuuluvate liidu tegevuste kui ka selle poliitika kohaldamiseks liidu välistegevuse raames võetud meetmete, eelkõige ELTL artikli 215 lõike 2 tähenduses piiravate meetmete eesmärk olla terrorismi vastu võitlemine.
Sellest järeldub, et ELTL artikli 215 lõige 2 on määruse nr 1286/2009, millega muudetakse määrust nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, sobiv õiguslik alus. See määrus kehtestab nimelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetellu kandmise korra, mille eesmärk on tagada, et järgitakse põhiõigusteks olevaid kaitseõigusi. See määrus muudab määrust nr 881/2002, mis kujutab endast üht instrumenti, mille kaudu liit on rakendanud Julgeolekunõukogus vastu võetud meetmeid, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, ning see on seotud selle eesmärke ja sisu silmas pidades liidu otsusega ÜVJP valdkonnas.
(vt punktid 61, 63, 65, 71, 76)
Määruse nr 1286/2009, millega muudetakse määrust nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, mis sisaldab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelusse kantud isikute põhiõiguste järgimise tagatisi, võib vastu võtta ELTL artikli 215 lõike 2, mitte ELTL artikli 75 alusel.
Kuigi Euroopa Parlamendi osalemine selles õigusloomeprotsessis peegeldab demokraatia aluspõhimõtte järgimist liidu tasandil, nimelt seda, et rahvas osaleb esinduskogu kaudu võimu teostamisel, ei oleks liidu õigusega vastuolus, kui meetmeid, millel on otsene mõju isikute ja rühmituste põhiõigustele, saaks võtta menetluse raames, milles parlament ei osale. Nimelt kehtib põhiõiguste järgimise kohustus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 kohaselt kõikide liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes. Peale selle, nii ELTL artikli 75 kui ka artikli 215 lõike 3 sõnastuse kohaselt sisaldavad mõlemas artiklis osutatud õigusaktid vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.
(vt punktid 81, 83 ja 84)
ELTL artikkel 215 nõuab üksnes komisjoni ja kõrge esindaja ühist ettepanekut ning ei näe ette, et kõrge esindaja peaks esitama eraldi seletuskirja või täiendama komisjoni ettepaneku seletuskirja.
(vt punkt 105)
Kooskõlas protokolli (nr 36) üleminekusätete kohta artikliga 9 säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt Euroopa Liidu lepingu alusel enne Lissaboni lepingu jõustumist vastuvõetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni aluslepingute alusel.
Niisugune on olukord ühise seisukoha 2002/402 puhul, mis käsitleb Osama bin Ladeni, organisatsiooni Al-Qaida, Talibani ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiranguid, mille õiguslik toime säilis pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuni selle kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni.
Seega asjaolu, et EL lepingus ei ole enam ette nähtud ühiseid seisukohti, vaid on ette nähtud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvad otsused, ei muuda kehtetuks enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud ühiseid seisukohti, kuna vastasel juhul kaotaks protokolli (nr 36) artikkel 9 suure osa oma kasulikust mõjust. Isegi kui neid kahte kategooriasse kuuluvaid õigusakte ümbritsev õiguslik raamistik ei ole samasugune, võib ühiseid seisukohti, mida ei ole pärast Lissaboni lepingu jõustumist kehtetuks tunnistatud, tühistatud või muudetud, pidada ELTL artikli 215 rakendamisel vastavaks EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastu võetud otsustele, millele kõnealune artikkel viitab.
(vt punktid 107–110)
Kohtuasi C-130/10
Euroopa Parlament
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
„Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Määrus (EÜ) nr 881/2002 — Määrus (EL) nr 1286/2009 — Osama bin Ladeni, Al Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud piirangud — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Õigusliku aluse valik — ELTL artiklid 75 ja 215 — Lissaboni lepingu jõustumine — Üleminekusätted — Ühised seisukohad ja ÜVJP otsused — Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühine ettepanek”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Institutsioonide aktid — Õigusliku aluse valik — Kriteeriumid — Liidu õigusakt, mis taotleb kahte eesmärki või millega reguleeritakse kahte valdkonda — Viide peamisele või ülekaalukale eesmärgile või valdkonnale — Üksteisega lahutamatult seotud eesmärgid või valdkonnad — Õiguslike aluste kumuleerumine — Piirid — Menetluste ühildamatus
Euroopa Liit — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud — Määrus nr 1286/2009 — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelusse kandmise menetlus — Õigusliku aluse valik — ELTL artikkel 215
(ELL artikli 3 lõige 2 ja ELL artikli 21 lõike 2 punkt c; ELTL artikli 215 lõige 2; nõukogu ühine seisukoht 2002/402; nõukogu määrused nr 881/2002 ja nr 1286/2009)
Euroopa Liit — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud — Määrus nr 1286/2009 — Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine — Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelusse kandmise menetlus — Põhivabaduste järgimist tagav menetlus — Õigusliku aluse valik — ELTL artikkel 215, mitte ELTL artikkel 75 — Lubatavus
(ELTL artikkel 75 ja ELTL artikli 215 lõige 2; nõukogu määrus nr 1286/2009)
Euroopa Liit — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Terrorismivastases võitluses teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud — Komisjoni ja kõrge esindaja ühine ettepanek — Ajaline nihe — Lubatavus
(ELTL artikkel 215)
Euroopa Liit — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika — Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud — Ühine seisukoht 2002/402 — Õiguslik toime pärast Lissaboni lepingu jõustumist
(EL lepingule, EL toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokoll nr 36, artikkel 9; nõukogu ühine seisukoht 2002/402)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 42–45)
ELTL artikli 215 lõige 2 saab olla õiguslik alus piiravatele meetmetele, sealhulgas liidu meetmetele, mille eesmärk on võidelda terrorismi vastu ja mis on võetud füüsiliste või juriidiliste isikute ning rühmituste või mitteriiklike üksuste suhtes, kui nende meetmete võtmise otsus kuulub liidu tegevuse alla ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas.
Kuigi võitlus terrorismi ja selle rahastamise vastu võib küll kuuluda vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eesmärkide hulka, nagu need tulenevad ELL artikli 3 lõikest 2, vastab aga eesmärk võidelda rahvusvahelise terrorismi ja selle rahastamise vastu, et säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek, aluslepingute nende sätete eesmärkidele, mis käsitlevad liidu välistegevust, nagu see on sätestatud ELL artikli 21 lõike 2 punktis c. Seega võib ÜVJP alla kuuluvate liidu tegevuste kui ka selle poliitika kohaldamiseks liidu välistegevuse raames võetud meetmete, eelkõige ELTL artikli 215 lõike 2 tähenduses piiravate meetmete eesmärk olla terrorismi vastu võitlemine.
Sellest järeldub, et ELTL artikli 215 lõige 2 on määruse nr 1286/2009, millega muudetakse määrust nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, sobiv õiguslik alus. See määrus kehtestab nimelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetellu kandmise korra, mille eesmärk on tagada, et järgitakse põhiõigusteks olevaid kaitseõigusi. See määrus muudab määrust nr 881/2002, mis kujutab endast üht instrumenti, mille kaudu liit on rakendanud Julgeolekunõukogus vastu võetud meetmeid, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, ning see on seotud selle eesmärke ja sisu silmas pidades liidu otsusega ÜVJP valdkonnas.
(vt punktid 61, 63, 65, 71, 76)
Määruse nr 1286/2009, millega muudetakse määrust nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, mis sisaldab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1267 (1999) ja 1333 (2000) kohaselt koostatud loetelusse kantud isikute põhiõiguste järgimise tagatisi, võib vastu võtta ELTL artikli 215 lõike 2, mitte ELTL artikli 75 alusel.
Kuigi Euroopa Parlamendi osalemine selles õigusloomeprotsessis peegeldab demokraatia aluspõhimõtte järgimist liidu tasandil, nimelt seda, et rahvas osaleb esinduskogu kaudu võimu teostamisel, ei oleks liidu õigusega vastuolus, kui meetmeid, millel on otsene mõju isikute ja rühmituste põhiõigustele, saaks võtta menetluse raames, milles parlament ei osale. Nimelt kehtib põhiõiguste järgimise kohustus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 kohaselt kõikide liidu institutsioonide, organite ja asutuste suhtes. Peale selle, nii ELTL artikli 75 kui ka artikli 215 lõike 3 sõnastuse kohaselt sisaldavad mõlemas artiklis osutatud õigusaktid vajalikke õiguslikke tagatisi käsitlevaid sätteid.
(vt punktid 81, 83 ja 84)
ELTL artikkel 215 nõuab üksnes komisjoni ja kõrge esindaja ühist ettepanekut ning ei näe ette, et kõrge esindaja peaks esitama eraldi seletuskirja või täiendama komisjoni ettepaneku seletuskirja.
(vt punkt 105)
Kooskõlas protokolli (nr 36) üleminekusätete kohta artikliga 9 säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt Euroopa Liidu lepingu alusel enne Lissaboni lepingu jõustumist vastuvõetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni aluslepingute alusel.
Niisugune on olukord ühise seisukoha 2002/402 puhul, mis käsitleb Osama bin Ladeni, organisatsiooni Al-Qaida, Talibani ja teiste nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiranguid, mille õiguslik toime säilis pärast Lissaboni lepingu jõustumist kuni selle kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni.
Seega asjaolu, et EL lepingus ei ole enam ette nähtud ühiseid seisukohti, vaid on ette nähtud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvad otsused, ei muuda kehtetuks enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud ühiseid seisukohti, kuna vastasel juhul kaotaks protokolli (nr 36) artikkel 9 suure osa oma kasulikust mõjust. Isegi kui neid kahte kategooriasse kuuluvaid õigusakte ümbritsev õiguslik raamistik ei ole samasugune, võib ühiseid seisukohti, mida ei ole pärast Lissaboni lepingu jõustumist kehtetuks tunnistatud, tühistatud või muudetud, pidada ELTL artikli 215 rakendamisel vastavaks EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastu võetud otsustele, millele kõnealune artikkel viitab.
(vt punktid 107–110)