KOHTUJURISTI ETTEPANEK
YVES BOT
esitatud 30. juunil 2011(1)
Kohtuasi C‑224/10
Staatsanwaltschaft Baden-Baden
versus
Leo Apelt
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Baden-Baden (Saksamaa))
Direktiiv 91/439/EMÜ – Juhilubade vastastikune tunnustamine – Ühes liikmesriigis välja antud juhiloa äravõtmine ning B‑ ja D‑kategooria juhtimisõigust hõlmava juhiloa väljaandmine teise liikmesriigi poolt – Elukohaliikmesriigi keeldumine tunnustamisest – Kehtiva B‑kategooria juhiloa nõutavus D‑kategooria juhiloa väljaandmise hetkel
1. Jällegi peab Euroopa Kohus tõlgendama nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439/EMÜ juhilubade kohta,(2) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1882/2003.(3)
2. Konkreetselt palub Landgericht Baden-Baden (Saksamaa) Euroopa Kohtul tõlgendada direktiivi 91/439 artikli 5 lõike 1 punkti a, milles on nähtud ette, et D‑kategooria juhiluba väljastatakse ainult isikule, kellel on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid.
3. Käesolevas kohtuasjas andsid Tšehhi ametiasutused põhikohtuasja kostjale välja B‑kategooria juhiloa, samal ajal kui Saksamaa territooriumil oli tema suhtes algatatud juhtimisoskuse kontrollimise menetlus enne selle juhiloa väljaandmist toime pandud liikluseeskirjade rikkumise tõttu. Pärast seda, kui tema Saksamaal välja antud juhiluba temalt ära võeti ja aegus meede, millega tal keelati taotleda uut juhiluba, sai põhikohtuasja kostja samadelt Tšehhi ametiasutustelt D‑kategooria juhiloa.
4. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib seega Euroopa Kohtult sisuliselt, kas lähtudes direktiivist 91/439 ja eelkõige juhilubade vastastikuse tunnustamise põhimõttest, on Saksamaa ametiasutustel kohustus tunnustada nõnda välja antud B‑ ja D‑kategooria juhilubade kehtivust.
5. See kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse teha otsus B‑ ja D‑kategooria juhilubade vastastikuse mõju kohta ning eelkõige otsustada, kas B‑kategooria juhiloa mittetunnustamine toob kaasa D‑kategooria juhiloa mittetunnustamise.
6. Ma selgitan käesolevas ettepanekus, miks ma arvan, et liikmesriigil on õigus keelduda tunnustamast teises liikmesriigis välja antud B‑ ja D‑kategooria juhtimisõigust hõlmava juhiloa kehtivust, kui selle omaniku suhtes on esimese liikmesriigi territooriumil võetud pärast B‑kategooria juhiloa väljaandmist juhtimisõiguse äravõtmise meede, millega isikut karistatakse B‑kategooria juhiloa väljaandmisele eelneva rikkumise eest. Asjaolu, et D‑kategooria juhiluba anti välja pärast ajavahemikku, mille jooksul oli isikul lisaks sellele juhtimisõiguse äravõtmise meetmele keelatud taotleda uut juhiluba, ei ole seejuures oluline.
I. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
1. Direktiiv 91/439
7. Eesmärgiga lihtsustada isikute liikumist Euroopa ühenduse sees või nende elama asumist teise liikmesriiki kui riik, kus nad juhiloa omandasid, kehtestati direktiiviga 91/439 juhilubade vastastikuse tunnustamise põhimõte.(4)
8. Ühtlasi on direktiivis ette nähtud juhilubade väljastamise miinimumnõuete eesmärk parandada liiklusohutust Euroopa Liidu territooriumil.(5)
9. Direktiivi 91/439 artikli 5 lõike 1 punkt a on sõnastatud järgmiselt:
„Juhiluba väljastatakse järgmistel tingimustel:
a) C‑ ja D‑kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid;
[...]”.
10. Selle direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis b on sätestatud:
„Lisaks väljastatakse juhiluba ainult neile juhiloa taotlejatele:
[...]
b) kelle peamine elukoht on juhiloa väljastava liikmesriigi territooriumil või kes suudab tõendada, et ta on seal õppinud vähemalt kuus kuud [(6)].”
11. Direktiivi 91/439 artikli 7 lõike 5 kohaselt võib igal isikul olla ainult üks juhiluba.
12. Selle direktiivi artikli 8 lõige 2 näeb ette, et teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriik võib tema suhtes kohaldada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid.
13. Kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 4 esimese lõigu alusel võib liikmesriik samuti keelduda teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivuse tunnustamisest sellise isiku puhul, kelle suhtes tema territooriumil kohaldatakse mõnda eespool nimetatud meedet.
2. Direktiiv 2006/126/EÜ
14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/126/EÜ juhilubade kohta(7) sõnastati direktiiv 91/439 uuesti ja seda muudeti palju.(8)
15. Direktiivi 2006/126 artikli 11 lõike 4 teises lõigus on nähtud ette, et liikmesriik keeldub tunnustamast ükskõik millise teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivust sellise isiku puhul, kelle juhiluba on esimese liikmesriigi territooriumil piiratud, peatatud või ära võetud.
16. Selle direktiivi artikli 17 esimese lõigu kohaselt tunnistatakse direktiiv 91/439 kehtetuks alates 2013. aasta 19. jaanuarist.
17. Direktiivi 2006/126 artikli 18 teises lõigus on nähtud ette, et selle artikli 11 lõiget 4 kohaldatakse alates 2009. aasta 19. jaanuarist.
B. Siseriiklik õigus
18. Verordnung über die Zulassung von Personen zum Straβenverkehr (määrus isikute liiklusesse lubamise kohta) sätestab § 28 lõike 1 esimeses lauses, et Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigis väljastatud kehtiva juhiloa omanikud, kelle alaline elukoht on selle määruse § 7 lõike 1 või 2 tähenduses Saksamaal, võivad – välja arvatud kõnealuse § 28 lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel – oma juhiloast tulenevate õiguste piires juhtida sõidukit selles riigis.
19. Selle määruse § 28 lõike 4 kohaselt ei kehti lõikes 1 viidatud õigus Euroopa Liidu ega EMP juhilubade omanike suhtes, kellelt kohus on Saksamaa territooriumil juhtimisõiguse ajutiselt või lõplikult ära võtnud või kellelt ametiasutus on juhtimisõiguse Saksamaa territooriumil viivitamatult täitmisele kuuluva või lõpliku otsusega ära võtnud.
20. Straßenverkehrsgesetz’i (liiklusseadus) § 21 lõike 1 punkti 1 kohaselt karistatakse isikut, kes juhib sõidukit, ilma et tal oleks selleks nõutavat juhtimisõigust, või kellele on sõiduki juhtimine keelatud karistusseadustiku § 44 või käesoleva seaduse § 25 alusel, kuni üheaastase vangistuse või rahatrahviga.
II. Põhikohtuasja faktilised asjaolud
21. Saksamaa kodanik L. Apelt sai 14. detsembril 1998 Saksamaa 1a., 1b., 3., 4. ja 5. kategooria juhiloa.(9)
22. Saksamaa ametiasutused tuvastasid 23. jaanuaril 2006 liikluskontrolli käigus, et L. Apelt juhtis sõidukit alkoholijoobes. Järgmisel päeval, 24. jaanuaril 2006 võeti tema juhiluba temalt ära.
23. Amtsgericht Osterholz-Sharmbeck mõistis 31. mai 2006. aasta kriminaalasjas antud määrusega, mis jõustus 2. juunil 2006, L. Apeltile sõiduki joobes juhtimise eest trahvi. Temalt võeti ära ka juhtimisõigus ja tal keelati taotleda uuesti juhiluba kuni 2006. aasta 29. novembrini.
24. Veel enne tema juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, s.o 1. märtsil 2006 andsid Tšehhi ametiasutused L. Apeltile välja B‑kategooria juhiloa, millel on märgitud tema elukoha aadress Saksamaal.
25. 30. aprillil 2007 andsid Tšehhi ametiasutused L. Apeltile välja D‑kategooria juhiloa, millel on märgitud tema elukoha aadress Tšehhi Vabariigis ja B‑kategooria juhiloa väljaandmise kuupäev.
26. 11. juulil 2009 toimunud liikluskontrolli käigus esitas L. Apelt, kes juhtis seekord bussi Saksamaa territooriumil, ametiasutustele oma D‑kategooria juhiloa, mille olid välja andnud Tšehhi ametiasutused. Selle kontrolli tulemusena taotles Staatsanwaltschaft Baden-Baden Amtsgericht Achernilt, et L. Apelt mõistetaks süüdi sõiduki tahtlikus juhtimises ilma juhtimisõiguseta.
27. Amtsgericht Achern jättis selle taotluse 30. detsembri 2009. aasta otsusega rahuldamata põhjendusel, et L. Apeltile Tšehhi Vabariigis antud D‑kategooria sõidukite juhtimise õigus kehtib ka Saksamaal. Ta märkis eelkõige, et Saksamaa ametiasutustel ei ole õigust kontrollida, kas direktiivis 91/439 ette nähtud juhiloa väljaandmise nõuded on täidetud. Lisaks märkis Amtsgericht Achern, et D‑kategooria juhiluba anti L. Apeltile välja pärast perioodi, mil tal oli keelatud taotleda uut juhiluba. Selle kohtu arvates on see juhiluba seega kehtiv.
28. Staatsanwaltschaft Baden-Baden kaebas selle kohtuotsuse eelotsusetaotluse esitanud kohtusse edasi.
III. Eelotsuse küsimused
29. Et Landgericht Baden-Badenil oli kahtlusi direktiivi 91/439 mõne sätte tõlgendamise osas, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas liikmesriik võib – võttes arvesse direktiivi 91/439[...] artikli 5 lõike 1 punkti a, mille kohaselt väljastatakse D‑kategooria juhiluba ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid – kooskõlas sama direktiivi artikliga 1 ja artikli 8 lõigetega 2 ja 4, keelduda tunnustamast teises liikmesriigis väljastatud B‑ ja D‑kategooria juhtimisõigust hõlmavat juhiluba – eriti D‑kategooria osas –, kui selle juhiloa omanikule anti B‑kategooria juhtimisõigus enne esimesena nimetatud liikmesriigis juhtimisõiguse kohtuotsusega äravõtmist, kuid D‑kategooria juhtimisõigus anti siiski alles pärast juhtimisõiguse kohtuotsusega äravõtmist ning sama otsusega määratud uue juhiloa taotlemise keeluaja möödumist?
2. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav:
Kas esimesena nimetatud liikmesriik võib keelduda nimetatud juhiluba tunnustamast – eriti D‑kategooria osas –, tuginedes direktiivi 2006/126[...] artikli 11 lõikele 4, mille kohaselt keeldub liikmesriik tunnustamast teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivust sellise isiku puhul, kelle juhiluba on esimese liikmesriigi territooriumil ära võetud, kui B‑kategooria juhtimisõigus anti 1. märtsil 2006 ja D‑kategooria juhtimisõigus 30. aprillil 2007 ning juhiluba väljastati viimati nimetatud päeval?”
IV. Kohtujuristi analüüs
30. Enne eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste analüüsimist on minu arvates vaja meenutada süsteemi, mille liidu seadusandja on juhilubade väljaandmise valdkonnas kehtestatud.
A. Direktiiviga 91/439 kehtestatud süsteem
31. Direktiivi 91/439 eesmärk on ühtlustada juhiloa väljaandmise tingimused maanteeliikluse turvalisuse parandamiseks ning selliste isikute liikumise hõlbustamiseks, kes asuvad elama muus liikmesriigis kui selles, kus nad juhiloa omandasid.(10)
32. Selleks on liidu seadusandja kehtestanud juhiloa kategooriad ja alamkategooriad. Nt B‑kategooria juhiluba võimaldab juhtida sõidukeid, kus on peale juhiistme kuni kaheksa istekohta, ja D‑kategooria juhiluba võimaldab juhtida reisijateveoks mõeldud sõidukeid, kus on peale juhiistme rohkem kui kaheksa istekohta.(11)
33. Niisugune kategooriatesse ja alamkategooriatesse jaotamine võimaldab kohandada igaühe puhul miinimumnõuded, mis peavad olema juhiloa väljaandmiseks täidetud.
34. Nõnda peab direktiivi 91/439 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt D‑kategooria juhiloa väljaandmiseks olema täidetud nõue, et sõidukijuhil on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid. Isik, kes taotleb D‑kategooria juhiluba, peab kõigepealt tõendama, et tal on õigus juhtida B‑kategooriasse kuuluvaid sõidukeid, st et ta on tunnistatud võimeliseks neid sõidukeid juhtima. Minu arvates on seda võimalik tõendada üksnes B‑kategooria juhiloa omandamisega, mis ainsana tagab, et miinimumnõuded on täidetud.
35. Juhiloa väljaandmise osas on kehtestatud ka minimaalse vanuse nõuded. See vanus varieerub sõltuvalt kategooriast, millesse juhiluba kuulub. Nt D‑kategooria juhiloa puhul on minimaalne nõutav vanus 21 aastat.(12)
36. Seejärel peab juhiloa taotleja direktiivi 91/439 artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt sooritama oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning tema tervislik seisund peab vastama teatavatele nõuetele.
37. Vastavalt selle direktiivi II ja III lisale on kõikidel juhiloa kategooriatel ühisosa.(13) Kõikide juhilubade väljaandmiseks peavad olema täidetud selle ühisosa moodustavad miinimumnõuded. Tegemist on nt oskusega valitseda sõidukit, et mitte tekitada ohtlikke olukordi ja selliste olukordade tekkimisel reageerida õigesti,(14) või siis sõidukitevahelise ohutu pikivahe, pidurdusteekonna ja teel püsimise kõige tähtsamate põhimõtete tundmine.(15)
38. Peale nende miinimumnõuete on iga kategooria puhul selle kategooria konkreetseid eksameid ja seda eelkõige D‑kategooria puhul.(16) Eksamid ja nõuded tervislikule seisundile varieeruvad sõltuvalt juhiloa kategooriast, kusjuures niisuguste kategooriate puhul nagu D‑kategooria on kehtestatud rangemad miinimumnõuded kui B‑kategooria juhiloa väljaandmise puhul.
39. Need erinevused on kergesti seletatavad. Bussi ei juhita samamoodi nagu sõiduautot või mootorratast. Manöövrid on raskemad, teelpüsimine on väga erinev. Bussijuhil on ka suurem vastutus, võttes arvesse veetavate reisijate arvu.
40. Seega kui D‑kategooria juhiloa taotleja on põhimõtteliselt juba näidanud, et ta suudab täita ühisosasse kuuluvaid miinimumnõudeid, sest tal peab olema B‑kategooria juhiluba, peab ta enne, kui talle antakse välja D‑kategooria juhiluba, sooritama veel need selle viimase kategooria konkreetsed eksamid.
41. Selles osas tuleb märkida, et direktiivis 91/439 on nähtud ette, et kui isik taotleb juhiluba ühes kategoorias ning tal on olemas mõne teise kategooria juhiluba, võib ta II lisa punktides 2–4 toodud ühissätete täitmisest vabastada.(17) Minu arvates on liidu seadusandja lähtunud põhimõttest, et kui ühine baas on omandatud, ei ole vaja sooritada uut eksamit selle baasi osas.
42. Kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 1 punkt b näeb ette, et juhiloa saamiseks peab ka alaline elukoht asuma juhiloa väljastava liikmesriigi territooriumil.
B. Eelotsuse küsimused
43. Oma esimeses eelotsuse küsimuses tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 91/439 artikli 1 lõiget 2 ja artikli 8 lõikeid 2 ja 4 koostoimes selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punktiga a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigil on õigus keelduda tunnustamast teise liikmesriigi välja antud ning B‑ ja D‑kategooria juhtimisõigust hõlmava juhiloa kehtivust, kui selle omaniku suhtes on esimese liikmesriigi territooriumil võetud pärast B‑kategooria juhiloa väljaandmist juhtimisõiguse äravõtmise meede, millega karistatakse aga enne selle juhiloa väljaandmist toime pandud rikkumise eest, ning kui D‑kategooria juhiluba anti välja pärast perioodi, mil isikul oli lisaks sellele juhtimisõiguse äravõtmise meetmele keelatud taotleda uut juhiluba.
44. See küsimus sunnib meid tegelikult analüüsima kordamööda kaht järgmist küsimust. Esiteks tuleb teha kindlaks, kas lähtudes direktiivist 91/439, on Saksamaa ametiasutustel õigus keelduda tunnustamast Tšehhi ametiasutuste välja antud B‑kategooria juhiluba. Jaatava vastuse korral tuleb teiseks välja selgitada, kuidas see mittetunnustamine mõjutab D‑kategooria juhiloa kehtivust, võttes arvesse selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punktis a kasutatud sõnastust.
45. Ma olen nagu eelotsusetaotluse esitanud kohuski(18) arvamusel, et Saksamaa ametiasutustel on õigus Tšehhi ametiasutuste välja antud B‑kategooria juhiluba mitte tunnustada.
46. Selle kohtu esitatud täpsustustest selgub, et L. Apelt pani 23. jaanuaril 2006 Saksamaa territooriumil toime liikluseeskirjade rikkumise. Politseiasutused võtsid juba järgmisel päeval talle Saksamaal antud juhiloa temalt ära. Amtsgericht Osterholz-Sharmbeck võttis 31. mail 2006 tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmise meetme ning keelas tal taotleda uut juhiluba kuni 2006. aasta 29. novembrini. Need meetmed jõustusid 2. juunil 2006.
47. Sel ajal, kui L. Apeltilt oli ajutiselt ära võetud tema Saksamaal välja antud juhiluba ja neid meetmeid polnud veel võetud, andsid Tšehhi ametiasutused talle 1. märtsil 2006 välja B‑kategooria juhiloa.
48. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saa niisugusel juhul asuda seisukohale, et direktiiviga 91/439 kohustatakse Saksamaa ametiasutusi tunnustama Tšehhi ametiasutuste välja antud juhiloa kehtivust.(19)
49. Kui isikult on pärast juhiloa kehtivuse peatamist karistusena samade asjaolude eest võetud ära juhtimisõigus, on nii liikmesriigi pädevad ametiasutused kui ka kohtud direktiivi 91/439 artikli 8 lõike 4 alusel kohustatud eranditult ja kategooriliselt keelduma tunnustamast niisuguse juhiloa kehtivust, mille see isik – kelle juhiloa kehtivus on selles liikmesriigis peatatud – on omandanud mõnes teises liikmesriigis. Seejuures ei oma asjaolu, et otsus juhtimisõiguse äravõtmiseks on tehtud pärast uue juhiloa väljastamise kuupäeva, tähtsust juhul, kui seda meedet õigustavad asjaolud olid olemas ka sel kuupäeval.(20)
50. Esitatud põhjendustest lähtudes arvan seega, et käesolevas kohtuasjas on Saksamaa ametiasutustel õigus keelduda tunnustamast B‑kategooria juhiluba, mille Tšehhi ametiasutused L. Apeltile välja andsid.
51. See öeldud, tuleb nüüd välja selgitada, kas Saksamaa ametiasutustel on õigus keelduda tunnustamast ka D‑kategooria juhiluba, mille Tšehhi ametiasutused andsid välja pärast perioodi, mil isikul oli keelatud taotleda uut juhiluba, sest direktiivi 91/439 artikli 5 lõike 1 punktis a on sätestatud, et D‑kategooria juhiloa võib välja anda üksnes sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid.
52. Teiste sõnadega, kas B‑kategooria juhiloa mittetunnustamine võib mõjutada Tšehhi ametiasutuste välja antud D‑kategooria juhiloa kehtivust ning takistada L. Apeltil seega seda viimast luba kasutamast?
53. Euroopa Komisjon leiab, et Saksamaa ametiasutused peavad Tšehhi ametiasutuste välja antud D‑kategooria juhiluba tunnustama seetõttu, et vastupidi B‑kategooria juhiloale anti see luba välja pärast perioodi, mil isikul oli keelatud taotleda uut juhiluba, ja sellel on märgitud elukoht Tšehhi Vabariigi territooriumil.
54. Ta arvab lisaks, et kuigi D‑kategooria juhiloa saab tõesti välja anda ainult sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid, siis lähtudes ainult Tšehhi õigusest oli L. Apeltil hetkel, mil talle anti välja D‑kategooria juhiluba, juba õigus juhtida B‑kategooriasse kuuluvaid sõidukeid.
55. Ma saan aru, et komisjon arvab, et kuigi B‑kategooria juhiluba anti välja nõudeid rikkudes ja liikmesriigil on õigus seda luba mitte tunnustada, tuleb D‑kategooria juhiluba tunnustada, sest selle omanik sooritas teooriaeksami ning oskuste ja käitumise eksamid, mis on igal juhul vähemalt sama ranged kui need, mis tuleb sooritada B‑kategooria juhiloa taotlemise korral, nii et kõik vajalikud kontrollimised viidi läbi. B‑kategooria juhiloa mittetunnustamine ei mõjuta seega kuidagi D‑kategooria juhiloa tunnustamist.
56. Mina seda arvamust ei jaga ja seda järgmistel põhjustel.
57. Nägime, et D‑kategooria juhiluba antakse välja eelkõige sellel tingimusel, et sõidukijuhil on juba õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid, et ta sooritab oskuste ja käitumise eksamid ja teooriaeksami, tema tervislik seisund vastab teatavatele nõuetele ja tal on alaline elukoht juhiloa välja andva liikmesriigi territooriumil.
58. Selgelt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb direktiivi 91/439 artikli 1 lõige 2 ette liikmesriikide väljastatud juhilubade vastastikuse tunnustamise ilma ühegi formaalsuseta.(21) Nii et kui liikmesriigi ametiasutused on andnud vastavalt selle direktiivi artikli 1 lõikele 1 välja juhiloa, ei ole teistel liikmesriikidel õigust kontrollida, kas selles direktiivis ette nähtud väljaandmise nõuded on täidetud, sest niisuguse juhiloa valdamist tuleb pidada tõendiks, et selle loa omanik vastas selle väljaandmise päeval nendele nõuetele.(22)
59. Seda vastastikuse tunnustamise põhimõtet on siiski pehmendatud. Euroopa Kohus sedastas oma 26. juuni 2008. aasta otsustes Wiedemann ja Funk(23) ning Zerche jt,(24) et liikmesriigil on õigus keelduda oma territooriumil tunnustamast niisugusest juhiloast tulenevat juhtimisõigust, mille teine liikmesriik on väljastanud hiljem, juhul kui juhiloale kantud märgete või muu väljastanud liikmesriigilt saadud vaieldamatu teabe alusel on võimalik kindlaks teha, et juhiloa väljastamise ajal ei olnud sellise juhiloa omaniku alaline elukoht, kellelt on esimeses liikmesriigis varasem juhiluba ära võetud, väljastava liikmesriigi territooriumil.(25)
60. Euroopa Kohus on oma otsustes leidnud, et elukohanõudel on eriline tähtsus, sest see peab olema täidetud, et kontrollida juhtimisoskuse nõude täidetust, ning see on eeltingimus, mis võimaldab kontrollida, kas taotleja puhul on täidetud teised direktiiviga 91/439 kehtestatud nõuded.(26) Nii et kui väljastav liikmesriik ei ole ilmselgelt elukohanõuet järginud, ei ole juhilubade vastastikuse tunnustamise põhimõte küsimuse all.(27)
61. Ma arvan, et nagu elukohanõudel nii on ka direktiivi 91/439 artikli 5 lõike 1 punktis a kehtestatud nõudel eriline tähtsus ning kui on tõendatud, et see nõue ei ole täidetud, on liikmesriigil õigus keelduda teise liikmesriigi välja antud juhiloa tunnustamisest.
62. Nägime, et B‑kategooria juhiloa omandamine on esimene nendest miinimumnõuetest, mis peavad olema täidetud, et saada D‑kategooria juhiluba. Minu meelest lähtub liidu seadusandja põhimõttest, et B‑kategooria juhiluba kujutab endast eelnevat hädavajalikku baasi D‑kategooria juhiloa saamiseks.(28)
63. Näib täiesti mõistetav, et enne, kui isik väidab, et suudab juhtida sõidukit, mis kuulub busside kategooriasse, peab ta oskama juhtida madalama kategooria sõidukeid. D‑kategooria juhiluba on teatavas mõttes B‑kategooria juhiloa laiend, mis annab õiguse juhtida kõrgemasse kategooriasse kuuluvaid sõidukeid.
64. B‑kategooria juhiloa omandamine kujutab endast siin seega baasi, mis tagab, et direktiiviga 91/439 väljaandvale liikmesriigile kehtestatud miinimumnõuded on täidetud ning selle juhiloa omanikul on juhtimisoskus ja ta ei ole ohtlik.
65. Juhul, mis on meile käesolevas kohtuasjas hindamiseks esitatud, on selle baasiga, milleks on B‑kategooria juhiluba, seotud rikkumised. Nagu nägime, andsid B‑kategooria juhiloa välja Tšehhi ametiasutused, samal ajal kui see juhiluba tõendab, et elukohanõuet ei järgitud, ning samal ajal kui selle omaniku suhtes võeti ajutine meede, millega temalt võeti esimene juhiluba ohtliku juhtimise tõttu ära. Meenutan selles osas, et elukohal on eriline tähtsus, sest see võimaldab kontrollida, kas taotleja puhul on täidetud teised direktiiviga 91/439 kehtestatud nõuded.
66. On seega täiesti mõistlik arvata, et Tšehhi ametiasutused ei olnud B‑kategooria juhiloa väljaandmise ajal võimelised kontrollima, kas L. Apeltil, kelle suhtes oli võetud meede, millega temalt võeti Saksamaa territooriumil juhtimisõigus ära, on kõik juhtimiseks vajalikud oskused ja teadmised ning ega ta ei kujuta endast liikluses ohtu, võttes arvesse tema varasemat käitumist.
67. Komisjon väidab, et arvestades, et D‑kategooria juhiluba anti välja pärast perioodi, mil isikul oli keelatud taotleda uut juhiluba, ning et nõuded selle juhiloa saamiseks on rangemad kui B‑kategooria juhiloa puhul, oli omanikul ammugi õigus juhtida B‑kategooria sõidukeid. Tema sõnul on nõutavad tingimused seega täidetud.
68. Nägime siiski, et liidu seadusandja on sätestanud, et kui isik taotleb juhiluba ühes kategoorias ning tal on olemas mõne teise kategooria juhiluba, võib ta direktiivi 91/439 II lisa punktides 2–4 toodud ühissätete täitmisest vabastada.(29) Käesolevas kohtuasjas tähendab see, et D‑kategooria juhiloa taotleja ei pea tegema eksameid, mis on B‑kategooria juhiloaga ühised, sest lähtutakse põhimõttest, et need eksamid sooritati juba B‑kategooria juhiloa väljaandmisel.
69. Seega on seda olulisem, et B‑kategooria juhiluba oleks antud välja, järgides rangelt nõutavaid miinimumnõudeid.
70. Kordan aga, et kui B‑kategooria juhiloa saamise nõudeid ei järgitud, ei ole mingit garantiid, et miinimumnõuded, mis on mõlema juhiloa puhul ühised, on täidetud.(30)
71. Liiklusohutuse eesmärgiga oleks seega vastuolus kohustada liikmesriiki tunnustama niisugustel tingimustel välja antud D‑kategooria juhiluba, samal ajal kui ei ole tõendatud, et väljaandev liikmesriik võis veenduda, et juhiloa omaniku puhul on täidetud miinimumnõuded.
72. Seega kui liikmesriigil on õigus mitte tunnustada direktiivi 91/439 artikli 8 lõike 4 alusel teise liikmesriigi välja antud B‑kategooria juhiloa kehtivust, leian, et tal on õigus mitte tunnustada ka esimese loa alusel välja antud D‑kategooria juhiloa kehtivust.
73. Ei ole mõeldav, et juhtimisõiguse äravõtmine puudutab sel juhul ainult B‑kategooria juhiluba, mitte busside juhtimist, kui seda juhiluba ei tunnustata selle omaniku ohtliku käitumise tõttu, milleks oli – meenutagem – juhtimine joobeseisundis.
74. Kõikidest esitatud põhjendustest lähtudes arvan seega, et direktiivi 91/439 artikli 1 lõiget 2 ja artikli 8 lõikeid 2 ja 4 koostoimes selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punktiga a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigil on õigus keelduda tunnustamast teise liikmesriigi välja antud B‑ ja D‑kategooria juhtimisõigust hõlmava juhiloa kehtivust, kui selle omaniku suhtes on esimese liikmesriigi territooriumil võetud pärast B‑kategooria juhiloa väljaandmist juhtimisõiguse äravõtmise meede, millega karistatakse aga enne selle juhiloa väljaandmist toime pandud rikkumise eest. Asjaolu, et D‑kategooria juhiluba anti välja pärast perioodi, mil isikul oli lisaks sellele juhtimisõiguse äravõtmise meetmele keelatud taotleda uut juhiluba, ei ole seejuures oluline.
75. Et ma teen ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele jaatavalt, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.
76. Igal juhul olen arvamusel, et Euroopa Kohus ei ole pädev tegema otsust selle teise küsimuse kohta.
77. Nägime, et direktiivi 2006/126 artikli 11 lõiget 4 kohaldatakse alates 2009. aasta 19. jaanuarist.(31)
78. Põhikohtuasja faktilised asjaolud leidsid aga aset 2006. aastal, mil L. Apeltilt võeti ära talle Saksamaal välja antud B‑kategooria juhiluba ning talle anti B‑kategooria juhiluba Tšehhi Vabariigis, ning 2007. aastal, mil talle anti D‑kategooria juhiluba Tšehhi Vabariigis.
79. Et faktilised asjaolud leidsid aset enne kuupäeva, mil direktiivi 2006/126 artikli 11 lõiget 4 kohaldama hakati, olen arvamusel, et Euroopa Kohus ei ole pädev teisele eelotsuse küsimusele vastama.
V. Ettepanek
80. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Landgericht Baden-Badeni esitatud küsimustele järgmiselt:
„Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/439 juhilubade kohta artikli 1 lõiget 2 ja artikli 8 lõikeid 2 ja 4 koostoimes selle direktiivi artikli 5 lõike 1 punktiga a tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigil on õigus keelduda tunnustamast teise liikmesriigi välja antud B‑ ja D‑kategooria juhtimisõigust hõlmava juhiloa kehtivust, kui selle omaniku suhtes on esimese liikmesriigi territooriumil võetud pärast B‑kategooria juhiloa väljaandmist juhtimisõiguse äravõtmise meede, millega karistatakse aga enne selle juhiloa väljaandmist toime pandud rikkumise eest.
Asjaolu, et D‑kategooria juhiluba anti välja pärast perioodi, mil isikul oli lisaks sellele juhtimisõiguse äravõtmise meetmele keelatud taotleda uut juhiluba, ei ole seejuures oluline.”
1 – Algkeel: prantsuse.
2 – EÜT L 237, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 317.
3 – ELT L 284, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 447; edaspidi „direktiiv 91/439”.
4 – Vt selle direktiivi artikkel 1.
5 – Vt sama direktiivi põhjendus 4.
6 – Selle direktiivi artikli 9 esimese lõigu kohaselt on „alaline elukoht” koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva. Kui juhiloa omanik õpib selles liikmesriigis, peab ta tõendama, et ta elab selles riigis vähemalt kuus kuud.
7 – ELT 403, lk 18.
8 – Vt direktiivi 2006/126 põhjendus 1.
9 – Need juhiloa kategooriad vastavad eelkõige A‑, A1‑ ja B‑kategooria juhilubadele [vt komisjoni 25. augusti 2008. aasta otsus 2008/766/EÜ juhilubade kategooriate vahelise samaväärsuse kohta (ELT L 270, lk 31)].
10 – Vt selle direktiivi põhjendus 1.
11 – Vt selle direktiivi artikli 3 lõige 1.
12 – Vt direktiivi 91/439 artikli 6 lõike 1 punkt c.
13 – Vt selle direktiivi II lisa I jaotise punktid 1 ja 2 ning II jaotis.
14 – Vt selle II lisa II jaotise esimese lõigu teine taane.
15 – Vt selle lisa I jaotise punkt 2.1.3.
16 – Vt direktiivi 91/439 II lisa I jaotise punktid 4 ja 8.
17 – Vt selle lisa I jaotise punkti 1 teine lõik.
18 – Vt eelotsusetaotlus (punkt 8).
19 – Vt selle kohta 20. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑1/07: Weber (EKL 2008, lk I‑8571, punktid 30 ja 31).
20 – Ibidem (punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
21 – Vt 19. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑184/10: Grasser (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 19).
22 – Ibidem (punkt 21).
23 – Liidetud kohtuasjad C‑329/06 ja C‑343/06 (EKL 2008, lk I‑4635).
24 – Liidetud kohtuasjad C‑334/06–C‑336/06 (EKL 2008, lk I‑4691).
25 – Eespool viidatud kohtuotsused Wiedemann ja Funk (punkt 73) ja Zerche jt (punkt 70).
26 – Eespool viidatud kohtuotsused Wiedemann ja Funk (punkt 69 ja 70) ja Zerche jt (punktid 66 ja 67).
27 – Vt eespool viidatud kohtuotsus Grasser (punkt 24).
28 – Märgin selles osas, et maanteeliikluse seadus, millega muudetakse ka mõningaid seadusi (liiklusseadus) (zákon o provozu na pozemních komunikacích a o změnách některých zákonů (zákon o silničním provozu) 361/2000 Sb), niisugusena, nagu seda oli muudetud põhikohtuasja faktiliste asjaolude asetleidmise hetkel, näeb § 82 lõikes 2, koosmõjus sama seaduse artikli 82 lõike 1 punktiga e ja artikli 91 lõike 1 punktiga a ette, et juhil peab selleks, et tal lubataks juhtida D‑kategooriasse kuuluvat sõidukit, kindlasti jätkuvalt olema B‑kategooria juhiluba.
29 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 41.
30 – Tšehhi zákon o silničním provozu kohaselt võib luba juhtida sõidukit, nt D‑kategooria sõidukit, piirata ja seda eelkõige juhul, kui juhil ei ole enam baaskategooriat, mis on kõrgema kategooria sõiduki juhtimise õiguse andmiseks nõutav.
31 – Vt käesoleva ettepaneku punktid 15–17.