Euroopa Kohtu (kolmas koda) 15. detsembri 2011. aasta otsus (Högsta förvaltningsdomstoleni (varem Regeringsrätten) — Rootsi eelotsusetaotlus) — Försäkringskassan versus Elisabeth Bergström

(Kohtuasi C-257/10) (1)

(Võõrtöötajad - Sotsiaalkindlustus - Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe isikute vaba liikumise kohta - Määrus (EMÜ) nr 1408/71 - Liikmesriigi kodanik, kes on töötanud Šveitsis - Naasmine päritoluriiki)

(2012/C 39/05)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Högsta förvaltningsdomstolen (varem Regeringsrätten)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Försäkringskassan

Kostja: Elisabeth Bergström

Ese

Eelotsusetaotlus — Högsta förvaltningsdomstolen (varem Regeringsrätten) — Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, lk 2; ELT eriväljaanne 05/01, lk 35), mida on muudetud nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 3427/89 (EÜT L 331, lk 1) artikli 3 lõike 1 ja artikli 72, ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kokkuleppe isikute vaba liikumise kohta (EÜT L 114, lk 6; tõlge eesti keelde ELT 2009, L 353, lk 71) tõlgendamine — Peretoetuste (föräldrapenning) saamise õigus — Liikmesriigi õigusnormid, mis seovad tagatud summast suurema peretoetuse saamise õiguse kindlustatusega teatud ravikindlustussüsteemis teatud kindla perioodi jooksul — Peretoetuse summa, mis määratakse kindlaks vastavalt selles liikmesriigis teenitud töisele tulule — Liikmesriigi (Rootsi) resident, kes on täitnud kogu kõrgendatud peretoetussumma määramiseks ette nähtud võrdlusperioodi kui kindlustatu teise liikmesriigi (Šveits) ravikindlustussüsteemis

Resolutsioon

Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kokkulepet isikute vaba liikumise kohta, mis allkirjastati 21. juunil 1999 Luxembourgis, artikli 8 punkti c ning nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1386/2001 muudetud redaktsiooni artiklit 72 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui liikmesriigi õigusnormid seavad niisuguse perehüvitise saamise tingimuseks, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide täitumise, peab selle liikmesriigi pädev ametiasutus sel eesmärgil arvesse võtma vastavaid perioode, mis on täielikult täitunud Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil.

Nimetatud kokkuleppe artikli 8 punkti a ning määruse nr 1408/71 artikli 3 lõiget 1, artikli 23 lõikeid 1 ja 2, artiklit 72 ning VI lisa jaotise N punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui perehüvitise summa tuleb nii nagu põhikohtuasjas kindlaks määrata haigushüvitise arvutamise eeskirjade kohaselt, tuleb see summa, mida on õigustatud saama isik, kes on kõik selle õiguse omandamiseks vajalikud töötamisperioodid täitnud teise kokkuleppeosalise territooriumil, arvutada lähtuvalt niisuguse isiku sissetulekust, kellel on huvitatud isikuga võrreldav töökogemus ja kutsekvalifikatsioon ning kes teeb riigis, kus seda hüvitist taotletakse, tema tööga võrreldavat tööd.

(1) ELT C 195, 17.7.2010.