9.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/9


Euroopa Kohtu (teine koda) 12. mai 2011. aasta otsus (Marknadsdomstolen — Rootsi eelotsusetaotlus) — Konsumentombudsmannen versus Ving Sverige AB

(Kohtuasi C-122/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2005/29/EÜ - Artikli 2 punkt i ja artikli 7 lõige 4 - Ajalehes avaldatud kommertsteadaanne - Mõiste „ostukutse” - Baashind - Ostukutses esinema peav teave)

2011/C 204/17

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Marknadsdomstolen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Konsumentombudsmannen

Kostja: Ving Sverige AB

Ese

Eelotsusetaotlus — Marknadsdomstolen — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT 2005 L 149, lk 22), artikli 2 punkti i ja artikli 7 lõike 4 punkti a tõlgendamine — Ajalehes avaldatud kuulutus tarbijatele suunatud kampaaniapakkumise kohta, mis käsitleb kindlaksmääratud hinnaga reise kindlaksmääratud sihtkohta kindlaksmääratud ajavahemikus ning mille puhul on märgitud baashind — Mõiste „ostukutse” — Kohustus nimetada toote turustamisel selle toote omandused.

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 („ebaausate kaubandustavade direktiiv”)) artikli 2 punktis i sätestatud väljendit „seega võimaldab tarbijal ostu sooritada” tuleb tõlgendada nii, et ostukutse eksisteerib niipea, kui teave reklaamitava toote ja selle hinna kohta on tarbijale piisav ostuotsuse tegemiseks, ilma et oleks vaja, et kommertsteadaandega pakutakse ka tegelikku võimalust toode osta või et kommertsteadaanne esitatakse selle võimaluse kontekstis.

2.

Direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti i tuleb tõlgendada nii, et hinna nimetamise nõue võib olla täidetud, kui kommertsteadaandes sisaldub baashind, see tähendab madalaim hind, millega reklaamitavat toodet või toodete kategooriat saab osta, ning samal ajal müüakse neid ka teistes versioonides või teistsuguse sisuga ja nende hindu ei ole avaldatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas vastavalt toote olemusele ja omadustele ning kommertsteadaande edastamiseks kasutatud vahendile võimaldab selle baashinna nimetamine tarbijal tehinguotsust teha.

3.

Direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti i tuleb tõlgendada nii, et sõnaline või visuaalne viide tootele võimaldab täita toote omaduste nimetamise nõude, sealhulgas juhul, kui sama sõnalist või visuaalset viidet kasutatakse paljudes versioonides pakutava toote kohta. Arvestades toote olemust ja omadusi ning kasutatud edastamisvahendit, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus juhtumipõhiselt kindlaks määrama, kas tarbijal on piisav teave, et tehinguotsuse tegemiseks toode kindlaks teha ja seda eristada.

4.

Direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 4 punkti a tuleb tõlgendada nii, et võib olla piisav, kui on esitatud ainult teatavad toote põhiomadused ning ettevõtja viitab ülejäänu osas oma veebilehele, tingimusel et kõnealusel veebilehel on oluline teave toote põhiomaduste, hinna ja muude tingimuste kohta vastavalt direktiivi artikli 7 nõuetele. Võttes arvesse ostukutse konteksti, kasutatud kommunikatsioonivahendit ning toote olemust ja omadusi, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus juhtumipõhiselt hindama, kas üksnes teatavate toote põhiomaduste esitamine võimaldab tarbijal teadlikku tehinguotsust teha.

5.

Direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 4 punkti c tuleb tõlgendada nii, et ostukutses esinevat pelka viidet baashinnale ei loeta iseenesest eksitavaks väljajätteks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kindlaks tegema, kas baashinna esitamine on piisav selleks, et selle sättega kehtestatud hinnast teavitamise nõuded loetaks täidetuks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab eelkõige kontrollima, kas lõpphinna arvutamise viisi väljajätmine ei takista tarbijal teha teadlikku tehinguotsust ning seega ei pane tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks. Samuti peab kohus võtma arvesse kasutatud kommunikatsioonivahendi olemuslikke piiranguid, toote olemust ja omadusi ning teisi meetmeid, mida ettevõtja on tegelikult võtnud, et teave tarbijale kättesaadavaks teha.


(1)  ELT C 113, 1.5.2010.