3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 355/4


Euroopa Kohtu (kolmas koda) 13. oktoobri 2011. aasta otsus (Juzgado de lo Mercantil no 1 de Pontevedra — Hispaania — eelotsusetaotlus) — Aurora Sousa Rodríguez, Yago López Sousa, Rodrigo Puga Lueiro, Luis Rodríguez González, María del Mar Pato Barreiro, Manuel López Alonso, Yaiza Pato Rodríguez versus Air France

(Kohtuasi C-83/10) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õhutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Artikli 2 punkt l - Reisijatele lennu tühistamise eest antav hüvitis - Mõiste „tühistamine” - Artikkel 12 - Mõiste „lisahüvitis” - Siseriikliku õiguse alusel makstav hüvitis)

2011/C 355/06

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 1 de Pontevedra

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Aurora Sousa Rodríguez, Yago López Sousa, Rodrigo Puga Lueiro, Luis Rodríguez González, María del Mar Pato Barreiro, Manuel López Alonso, Yaiza Pato Rodríguez

Kostja: Air France

Ese

Eelotsusetaotlus — Juzgado de lo Mercantil no 1 de Pontevedra — Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10), artikli 2 punkti i ning artiklite 8, 9 ja 12 tõlgendamine — Mõiste „lennu tühistamine” — Tehnilised probleemid — Mõiste „lisahüvitis” — Õigus kahju hüvitamisele siseriikliku õiguse alusel.

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91) artikli 2 punktis l määratletud mõistet „tühistamine” tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasjaga sarnases olukorras ei peeta sellega silmas ainult seda, kui asjaomane lennuk üldse õhku ei tõuse, vaid see katab ka olukorra, kus lennuk on õhku tõusnud, kuid on seejärel mis tahes põhjusel sunnitud lähtelennujaama tagasi pöörduma, ning kus nimetatud lennuki reisijad viiakse üle teistele lendudele.

2.

Määruse nr 261/2004 artiklis 12 nimetatud mõistet „lisahüvitis” tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab siseriiklikul kohtul mõista konventsioonis või siseriiklikus õiguses ette nähtud tingimustel lennuettevõtjalt välja hüvitise õhuveolepingu rikkumisega põhjustatud mis tahes kahju, sh mittevaralise kahju eest. Küll aga ei saa mõiste „lisahüvitis” olla siseriiklikus kohtus õiguslikuks aluseks, et mõista lennuettevõtjalt välja hüvitis kulude eest, mida reisijad, kelle lend hilines või tühistati, pidid kandma seetõttu, et lennuettevõtja ei täitnud abistamis- ja hoolitsuskohustust, mis on ette nähtud määruse artiklites 8 ja 9.


(1)  ELT C 113, 1.5.2010.