29.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 319/5


Euroopa Kohtu (esimene koda) 15. septembri 2011. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Land Hessen versus Franz Mücksch OHG

(Kohtuasi C-53/10) (1)

(Keskkond - Direktiiv 96/82/EÜ - Ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamine - Vältimine - Vajalikud kaugused üldkasutatavate alade ja käitiste vahel, kus leidub suures koguses ohtlikke aineid)

2011/C 319/08

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Land Hessen

Kostja: Franz Mücksch OHG

Menetluses osales: Merck KGaA

Ese

Eelotsusetaotlus — Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) — Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (EÜT 1997, L 10, lk 13; ELT eriväljaanne 05/02, lk 410), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2008, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ seoses kontrolliga regulatiivmenetlusega (ELT L 311, lk 1) artikli 12 lõike 1 tõlgendamine — Suurõnnetuste ärahoidmine — Liikmesriigi kohustuse ulatus tagada, et maakorralduse ja maakasutuse põhimõtetes võetakse arvesse vajadust säilitada pikemas perspektiivis vajalik kaugus üldkasutatavate hoonete ja ohtlikke aineid sisaldavate käitiste vahel — Aianduskeskuse rajamine sellise käitise lähedusse — Mitmete teiste kaubanduspindade olemasolu samas ohualas

Resolutsioon

1.

Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiiviga 2003/105/EÜ) artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriikide kohustus tagada, et võetakse arvesse vajadust säilitada pikemas perspektiivis nimetatud direktiiviga hõlmatud käitiste ning üldkasutatavate hoonete vahel vajalik kaugus, on suunatud ka sellisele avalikule ametiasutusele nagu Darmstadti linn (Saksamaa), kes vastutab ehituslubade väljastamise eest, ning seda isegi siis, kui ta teostab seda õigust piiratud pädevuse alusel.

2.

Direktiivi 96/82 (muudetud direktiiviga 2003/105) artikli 12 lõikes 1 sätestatud kohustus võtta arvesse vajadust säilitada pikemas perspektiivis nimetatud direktiiviga hõlmatud käitiste ning üldkasutatavate hoonete vahel vajalik kaugus, ei kohusta siseriiklikke pädevaid asutusi sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, keelama üldkasutatava hoone rajamist. Seevastu on sellise kohustusega vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis sätestavad, et sellise hoone rajamiseks tuleb väljastada luba ilma, et planeerimise või üksikotsuse tegemise etapis tuleks hinnata riske, mis seonduvad hoone rajamisega vajaliku kauguse ulatuse piiridesse.


(1)  ELT C 113, 1.5.2010.