30.1.2010

Euroopa Liidu Teataja

C 24/34

Itaalia Vabariigi 20. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 4. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas T-211/05: Itaalia Vabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon

(Kohtuasi C-458/09 P)

2010/C 24/63

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Itaalia Vabariik (esindaja: G. Palmieri)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

—	Rahuldada kõnesolev apellatsioonkaebus;

—

tühistada Esimese Astme Kohtu 4. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-211/05: Itaalia Vabariik vs. komisjon, teatavaks tehtud 4. septembri 2009. aasta tähtkirjaga nr 405966 (kättesaamise kuupäev 8. september 2009), ja sellest tulenevalt tühistada 16. märtsi 2005. aasta otsus K(2005)591 abikava C8/2004 (ex NN 164/2003) kohta, mida Itaalia rakendas börsil hiljuti noteeritud äriühingute kasuks [teatavaks tehtud numbri K(2005) 591 all].

Väited ja peamised argumendid

. Rikuti määruse nr 659/99 (1) (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikleid 10 ja 13; EÜ artikli 88 lõiget 2 ning võistlevuse põhimõtet. Ilmne viga dokumentide hindamisel.

Esimese Astme Kohus leidis, et teatised, mille komisjon 2003. aasta oktoobris ja detsembris Itaaliale saatis, kujutasid endast tegelikku kohtueelset arutelu dekreetseadusega 326/2003 kehtestatud meetmete üle. Esimese Astme Kohus ei pidanud neid teatisi üksnes üldsõnalisteks taotlusteks ja kinnituseks, et „ei saa välistada” võimalust, et meetmed kujutasid endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi.

. Võistlevuse põhimõtte rikkumine.

Ametliku uurimismenetluse alustamise otsuses leidis komisjon, et võetud meetmed olid valikulised, sest ettenähtud maksusoodustused ei laienenud äriühingutele, mille asukoht oli väljaspool Itaaliat. Samas märkis komisjon lõppotsuses, et meetmed olid valikulised, sest maksusoodustusest said Itaalias asuvad äriühingud — soodustuste kohaldamise tõttu viimaste poolt kogu maailmas saadud maksustatavale tulule — suuremat kasu, kui ühenduse äriühingud, kelle puhul kuulub Itaalias maksustamisele ainult selles liikmesriigis saadud tulu. Komisjon ei ole hoiatanud Itaalia valitsust sellisest muudatusest lähenemisviisis ega andnud talle võimalust esitada selle kohta omapoolseid märkusi. Esimese Astme Kohus tegi vea, pidades komisjoni tegevust õiguspäraseks.

. EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine

Igal juhul ei saa pidada valikuliseks kõnesoleva taolist maksusoodustust, mida kohaldatakse kõigile (Itaalia ja ühenduse) äriühingutele, mis täidavad Euroopa Liidu reguleeritud turul noteerimiseks vajalikud tingimused. Asjaolu, et Itaalia äriühingud saavad suuremat kasu, tuleneb maksusüsteemist, mis näeb ette residentsusest lähtuva maksustamise; ainuüksi see, et meetmega ühtmoodi hõlmatud äriühingud saavad soodustust erinevas ulatuses, ei muuda seda meedet valikuliseks. Esimese Astme Kohus tegi vea, leides, et sellist erinevust võib käsitada valikulisusena.

. EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine. Põhjenduse puudumine

Esimese Astme Kohus tegi vea, leides, et meede on valikuline, kuna see ei laiene kõigile äriühingutele. Tegelikult laieneb see kõigile äriühingutele, kes täidavad reguleeritud turul noteerimiseks vajalikud tingimused. Lisaks tähendab noteerimisotsus hoomatavat struktuurilist koormust, mida ei kanna äriühingud, mis noteerimisel ei osale. Soodustust saavate äriühingute valik tehakse eelkirjeldatud objektiivsetel alustel ja soodustus on seega vastavuses ja seotud kaht eri tüüpi äriühingute erinevate struktuuriliste kuludega. Eelnevast järeldub, et meede on üldkohaldatav ega ole valikuline. Esimese Astme Kohtu põhjendused, mis puudutavad Itaalia poolt kõnealuses küsimuses esitatud tõendeid, ei ole asjakohased.

. EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine

Esimese Astme Kohus tegi vea, pidades meetmeid igal juhul valikulisteks nende lühiajalisuse tõttu, mis jättis kõrvale hiljem noteerimisotsuse vastu võtnud äriühingud. Maksusoodustuse ajutisus on selgitatav eelarve tasakaalustamise nõude ja meetmete katselise iseloomuga, mõjutamata siiski nende ülesehitust, mis on ainus kriteerium, mille alusel hinnata, kas kõnealused meetmed on või ei ole valikulised.

. EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine. Põhjenduse puudumine

Kõnealused meetmed on isegi juhul, kui neid tuleb pidada riigiabiks, EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga kokkusobivad, sest nende näol on tegemist konkreetse tegevuse teostamiseks mõeldud investeerimisabiga. Esimese Astme Kohus tegi vea, kui ta käsitas neid meetmeid tegevusabina, jättes tähelepanuta noteerimisega äriühingu ülesehitusele ja toimimisele kaasneva mõju püsiva laadi, ega leidnud, et noteeringute lisandumine reguleeritud turgudel kujutab endast ka ühenduse tasandil soodustamist väärivat tegevust. Esimese Astme Kohus oleks seega pidanud taunima asjaolu, et komisjoni kasutas kõnesolevas asjas oma kaalutlusõigust, tuginemata sealjuures faktiliste asjaolude õigele hindamisele.

(1) EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339.