26.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 233/11


Eelotsusetaotlus, mille esitas Cour consitutionnelle (Belgia) 31. juulil 2009 — I.B. versus Conseil des ministres

(Kohtuasi C-306/09)

2009/C 233/19

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour consitutionnelle

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: I.B.

Vastustaja: Conseil des ministres

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa vahistamismäärust, mis tehti, et täita tagaselja — ilma et süüdimõistetut oleks teavitatud kohtuistungi kuupäevast ja kohast — mõistetud karistus, mille see isik saab veel edasi kaevata, tuleb pidada mitte vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks tehtud vahistamismääruseks Euroopa Liidu Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta artikli 4 punkti 6 tähenduses, vaid kohtu alla andmiseks tehtud vahistamismääruseks sama raamotsuse artikli 5 punkti 3 tähenduses?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas sama raamotsuse artikli 4 punkti 6 ja artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda liikmesriikidel kohaldada niisuguse nende territooriumil elava isiku vahistamismääruse teinud õigusasutusele üleandmise suhtes, kelle kohta on esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel tehtud vahistamismäärus vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, tingimust, et see isik tuuakse tagasi vahistamismäärust täitvasse riiki, et ta kannaks seal vabadusekaotust või täidaks vabadust piiravat julgeolekumeedet, mis mõistetakse talle lõplikult vahistamismääruse teinud riigis?

3.

Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas nimetatud sätetega rikutakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 2 ja konkreetsemalt võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet?

4.

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas sama raamotsuse artikleid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda liikmesriigi õigusasutustel keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui on tõsist alust arvata, et selle täitmise tagajärjel rikutakse asjaomase isiku põhiõigusi niisugustena, nagu need on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikega 2?