20.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/23

—

Tühistada täielikult Esimese Astme Kohtu vaidlustatud kohtuotsus ning teha uus kohtuotsus, milles tunnustatakse õiguspäraseks komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus 2005/261/EÜ toetuskava kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb rakendada Gibraltari valitsuse läbiviidava ettevõtte tulumaksu reformi suhtes, (1) ja

—

mõista kohtukulud välja vastustajatelt.

1.

EÜ artikli 299 lõike 4 rikkumine arvestades sellele Euroopa Kohtu praktikas antud tõlgendusega. Esiteks ei arvestata vaidlustatud kohtuotsuses Gibraltari õigusliku staatusega vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu praktikale (23. septembri 2003. aasta kohtuotsus ja 12. septembri 2006. aasta kohtuotsus), sest selles ei märgita, et Hispaania kuningas loovutas Gibraltari Ühendkuningriigi kroonile 1713. aasta Utrechti lepingu alusel ning selle staatuse määratlemisel esineb arvukaid ebatäpsusi. Teiselt poolt on samuti rikutud EÜ artikli 299 lõiget 4 seetõttu, et Gibraltarile omistatakse võimalus olla maksude valdkonnas Ühendkuningriigist sõltumatu, millest tulenevalt lõppeb viimase vastutus esimese välissuhete eest selles valdkonnas, muutes Gibraltari de facto maksuvaldkonnas uueks liikmesriigiks.

2.

EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine, kuivõrd seda on tõlgendatud viisil, mis takistab selle kohaldamist ühenduse poolt OECD poolt tunnustatud maksuparadiiside vastases võitluses. OECD seisukohast on Gibraltari puhul tegemist maksuparadiisiga. Leides vaidlustatud kohtuotsuses, et Gibraltari ja Ühendkuningriigi ettevõtlustegevust on võimatu võrrelda, minnakse vastuollu selle organisatsiooni põhimõtetega, mille kohaselt võivad Gibraltaril üldkohaldatavad olla võivad meetmed olla kahjulikud tema liikmesriikidele, kelle hulgas on Ühendkuningriik. EÜ artikli 87 lõiget 1 tuleb tõlgendada kooskõlas OECD põhimõtetega, mistõttu nimetatud võrdlus ei ole mitte üksnes võimalik, vaid suisa vajalik.

3.

EKP 16. juuli 2004. aasta suunise rikkumine EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisel. Euroopa Keskpankade Süsteemi kohaselt kujutab Gibraltar koos 37 muu territooriumiga endast maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja rahvusvaheliste reservide statistika valdkonnas Ühendkuningriigist eraldiseisvat eksterritoriaalset finantskeskust. Vaidlustatud kohtuotsuse analüüs, mis takistab Gibraltari ja Ühendkuningriigi ettevõtlustegevuse võrdlemist, on vastuolus selle määratlusega, mille kohaselt on nimetatud võrdlus võimalik ning mis nõuab EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamist; seetõttu on rikutud ühenduse õiguse siduvat õigusnormi, mida kujutab endast EKP 16. juuli 2004. aasta suunis.

4.

EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine, sest on rikutud nõuet, mille kohaselt abi tuleb anda „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest”. Arvestades sellega, et Gibraltari puhul on tegemist territooriumiga, mis ei ole liikmesriigi osaks EÜ artikli 299 lõike 4 tähenduses, siis on kohtuotsuses sisalduv kinnitus, et EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisel on võrdlusbaas piiratud ainuüksi Gibraltari territooriumi geograafiliste piiridega, võrdsustatav Gibraltari käsitamisega liikmesriigina, sest vastasel korral ei oleks kuidagi võimalik täita nõuet, et riigiabi tuleb anda „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest”.

5.

Mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine, sest vaidlustatud kohtuotsuses kohaldati õigustamatult Assooride kohtupraktikat vastavas kohtuotsuses käsitletust erineva juhtumi suhtes. Erinevusi Assooride juhtumi ja vaidlustatud kohtuotsuses uuritud juhtumi vahel on kaks. Ühelt poolt on Assooride puhul tegemist liikmesriigi territooriumiga; Gibraltari puhul see nii ei ole. Teiselt poolt uuriti Assooride juhtumi puhul ettevõtte tulumaksumäära vähendamist, samas kui Gibraltari puhul on tegemist ettevõtte tulumaksu uue üldise süsteemiga.

6.

EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine, kuna leiti, et kõik riigiabina määratlemise tingimused ei ole täidetud piirkondliku selektiivsuse vaatepunktist. Täpsemalt on Hispaania Kuningriik seisukohal, et kohtuotsuses rikuti õigusnorme lugedes täidetuks Assooride kohtuotsuses kehtestatud poliitilise, menetlusliku ja majandusliku sõltumatuse kolm tingimust.

7.

Õigusnormi rikkumine, sest keelduti hindamast ja kohaldamast neljandat tingimust, millele Hispaania Kuningriik viitas Esimese Astme Kohtus toimunud menetluse käigus. Isegi kui asuda seisukohale, et Assooride kohtuotsuses kehtestatud kolm tingimust on täidetud, oleks tulnud nõuda ka neljanda, ühtlustamist meetme päritoluriigi maksusüsteemi raames puudutava neljanda tingimuste täitmist.

8.

EÜ artikli 87 lõike 1 rikkumine, sest leiti, et riigiabina määratlemise tingimused ei ole täidetud varalise selektiivsuse vaatepunktist. Isegi kui asuda seisukohale, et Gibraltar kujutab endast iseseisvat võrdlusbaasi, mille puhul on täidetud Assooride kohtuotsuses kehtestatud nõuded, rikuti kohtuotsuses EÜ artikli 87 lõiget 1 varalise selektiivsuse uurimisel, sest Esimese Astme Kohus ei võtnud oma analüüsis arvesse seda, et ettevõtte tulumaksu reformiga, mida Gibraltar soovib läbi viia, luuakse maksukord, mille puhul Gibraltari 29 000 äriühingust 28 798 suhtes on võimalik kohaldada maksustamisel nullmäära. Need äriühingud on meetme tõttu äärmiselt soodsas olukorras ning kuna vaidlustatud kohtuotsuses seda ei tunnistata, siis on rikutud EÜ artikli 87 lõiget 1. Lisaks sellele tuvastas komisjon tegelikult ühise maksusüsteemi olemasolu vastupidiselt kohtuotsuses väidetule.

9.

Põhjenduse puudumine kohtuotsuses, sest ei uuritud Hispaania Vabariigi viidatud neljandat tingimust.

10.

Põhiõiguse kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul rikkumine, sest asjaomane menetlus Esimese Astme Kohtus oli praktiliselt kaks korda pikem kui tavaliselt ilma et miski oleks seda õigustanud ning see asjaolu omas kohtuvaidluses olulist mõju.

11.

Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 77 punktide a ja b rikkumine, sest menetlust ei peatatud pärast poolte ärakuulamist.