4.4.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 82/18


2. veebruaril 2009 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-47/09)

(2009/C 82/33)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: F. Clotuche-Duvieusart ja D. Nardi)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik on näinud ette võimaluse täiendada šokolaaditoodete, mis ei sisalda muid taimseid rasvu kui kakaovõi, müüginimetust omadussõnaga puro või väljendiga cioccolato puro, siis on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 2000/36/EÜ (1) artiklist 3 koostoimes direktiivi 2000/13/EÜ (2) artikli 2 lõikega 1 ning direktiivi 2000/36 artikli 3 lõikest 5 tulenevaid kohustusi;

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Direktiividega, mis käsitlevad märgistamist (direktiiv 2000/13) ja šokolaaditooteid (direktiiv 2000/36), on märgistamine ja eelkõige šokolaaditoodete müüginimetused ühenduses täielikult ühtlustatud, et tagada tarbijale õige info saamine. Direktiiv 2000/36 sätestab, et kuni 5 % teatavaid taimseid rasvu sisaldavate toodete müüginimetused tuleb säilitada muutumatuna, kuid nende märgistus peab sisaldama rasvases kirjas spetsiaalset selgitust „sisaldab lisaks kakaovõile muid taimseid rasvu”.

Hagi esemeks olevad Itaalia õigusnormid, mis lubavad lisada üksnes sellist taimset rasva nagu kakaovõid sisaldavate toodete müüginimetusele väljendi puro, muudavad ühenduse tasandil ühtlustatud mõisteid ega ole nende mõistetega kooskõlas. Võttes arvesse, et puro tähendab itaalia keeles muutumatut, veatut ja seega midagi autentset, panevad tarbija arvama, et need tooted, mis müüginimetuste osas direktiivi ja selles toodud tingimusi järgides sisaldavad muid taimseid rasvu kui kakaovõid, ei ole puhtad, st neid on muudetud, segatud ja need ei ole autentsed. Ja seda tingituna vaid asjaolust, et need sisaldavad sellist liiki ja koguses taimseid rasvu, mis on õigusnormide kohaselt lubatud, ilma et sellega muudetaks nende müüginimetust.

Peale selle kujutab sõna puro endast omadussõna, mille kasutamine müüginimetuses allub teatavatele tingimustele. Iseäranis sätestab direktiivi 2000/36 artikli 3 lõige 5, et kvaliteeti selgitavat kirjeldust võib kasutada vastavalt kakaokuivaine miinimumkogusele, mis ületab nende nimetuste jaoks ette nähtud kogused, mis selliseid kirjeldusi ei sisalda. Itaalia õigusnormid väljendi puro kasutamise kohta nõuavad aga taimse rasvana üksnes kakaovõi olemasolu, ilma et oleks vajalik järgida kakaokuivaine üldkoguse lubatud miinimumsisaldust. Sellega rikutakse otseselt direktiivi artikli 3 lõiget 5 ning eksitatakse tarbijat.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/36/EÜ inimtoiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta (EÜT L 197, lk 19; ELT eriväljaanne 13/25, lk 431).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, lk 29; ELT eriväljaanne 15/05, lk 75).