Kohtuasi C‑464/09 P

Holland Malt BV

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Põllumajandussektorile antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised – Punkt 4.2.5 – Linnaseturg – Tavapäraste turuväljundite puudumine – Ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abimeede

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kehtestatud suuniste mõju

(EÜ artikli 87 lõige 3)

2.        Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mille suhtes võib kohaldada EÜ artikli 87 lõike 3 punktis c ette nähtud erandit – Investeerimisabi põllumajandussektoris

(EÜ artikkel 33, EÜ artikli 36 esimene lõik ja EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2000/C 28/02)

1.        Komisjonil on EÜ artikli 87 lõike 3 kohaldamisel laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mida tuleb anda ühenduse kontekstis. Käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisega teada andes, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, piirab komisjon oma kaalutlusõigust ega saa neist normidest kõrvale kalduda, ilma et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse. Sellest tuleneb, et raamprogrammid ja teatised, mida komisjon riigiabi valdkonnas vastu võtab, on talle kohustuslikud tingimusel, et need ei kaldu kõrvale asutamislepingus sätestatud õigusnormidest.

(vt punktid 46 ja 47)

2.        Komisjon võib leida, et meede, mis on suunatud piirkonna või tegevuse arendamiseks, on ühisturuga kokkusobimatu, kui see on antud sellises sektoris, nagu seda on põllumajandustoodete töötlemine, kus igasugune tootmise suurenemine tavapäraste turuväljundite puudumisel mõjutab ühendusesisest kaubandust ühiste huvidega vastuolus oleval määral, sõltumata selle positiivsetest tagajärgedest asjaomasele piirkonnale või tegevusele.

Nimelt tuleb EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c tõlgendada põhimõtteliselt selliselt, et kui abi antakse ülemäärase tootmismahuga turul, siis mõjutab see kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral.

Asjaolu, et abi toob piirkonnale või asjaomasele majandussektorile kaasa positiivsed tagajärjed, ei tähenda ilmtingimata seda, et selle abi peab tunnistama ühisturuga kokkusobivaks. Nimelt nähtub EÜ artikli 87 lõike 3 punktist c, et kui abimeede mõjutab kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, ei saa seda ühisturuga kokkusobivaks tunnistada sõltumata temaga kaasnevatest võimalikest positiivsetest tagajärgedest. Seetõttu peab komisjon hinnangu andmisel sellele, mil moel mõjutab abimeede kaubandust, võtma arvesse kõiki asjassepuutuvat meedet ja turgu iseloomustavaid asjaolusid.

Sellest esmase õiguse tõlgendusest tuleks lähtuda ka põllumajandussektorile antava abi puhul. Nimelt nähtub EÜ artikli 36 esimesest lõigust, mis tunnustab põllumajanduspoliitika ülemuslikkust võrreldes asutamislepingu konkurentsi valdkonna eesmärkidega, et asutamislepingu sätete võimalikuks kohaldamiseks selles valdkonnas tuleb võtta arvesse EÜ artiklis 33 sätestatud eesmärke, milleks on ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid. Seega peab komisjon hinnangu andmisel mainitud sektoris antava riigiabi kokkusobivusele võtma arvesse selle poliitika nõudeid, mis vastavad nõuetele, mis kehtivad ühisturul tervikuna. Nende nõuete hulgas esineb tootmise kontroll.

Sellest tuleneb, et põllumajandussektorile antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punktis 4.2.5 esinevad käitumisreeglid, millest lähtuvalt komisjon leiab ühisturuga kokkusobimatu olevat abi, mis on seotud põllumajandustoodete töötlemise ja tootmisega, kui seda antakse olukorras, kus tavapärased turuväljundid puuduvad, on kooskõlas esmase õiguse sätetega ja eelkõige EÜ artikli 87 lõike 3 punktiga c, mida kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke silmas pidades.

(vt punktid 48–53)

EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)

2. detsember 2010(*)

Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Põllumajandussektorile antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised – Punkt 4.2.5 – Linnaseturg – Tavapäraste turuväljundite puudumine – Ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abimeede

Kohtuasjas C‑464/09 P,

mille ese on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 25. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus

Holland Malt BV, asukoht Lieshout (Madalmaad), esindajad: advokaadid O. Brouwer, A. Stoffer ja P. Schepens,

apellatsioonkaebuse esitaja,

teised menetlusosalised:

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn ja A. Stobiecka‑Kuik, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja esimese astme kohtus

Madalmaade Kuningriik, esindajad: C. Wissels ja Y. de Vries,

menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,

EUROOPA KOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja esimees J.‑C. Bonichot, kohtunikud K. Schiemann, L. Bay Larsen, C. Toader (ettekandja) ja A. Prechal,

kohtujurist: J. Mazák,

kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,

arvestades kirjalikus menetluses ja 15. septembri 2010. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Holland Malt BV (edaspidi „Holland Malt”) palub oma apellatsioonkaebusega tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu (edaspidi Üldkohus) 9. septembri 2009. aasta otsuse kohtuasjas T‑369/06: Holland Malt vs. komisjon (EKL 2009, lk II‑3313, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega jäeti rahuldamata tema hagi, milles ta palus tühistada komisjoni 26. septembri 2006. aasta otsuse 2007/59/EÜ, milles käsitletakse Madalmaade poolt Holland Malt BV‑le antud riigiabi (ELT 2007, L 32, lk 76, edaspidi „vaidlusalune otsus”).

 Õiguslik raamistik

2        Põllumajandussektorile antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (EÜT 2000, C 28, lk 2; edaspidi „suunised”) osas „Üldpõhimõtted” sisalduv punkt 3.2. sätestab:

„Kuigi [EÜ] artiklid 87–89 on ühise turukorralduse alla kuuluvates sektorites täielikult kohaldatavad, jääb nende kohaldamine siiski teisejärguliseks nende sätete suhtes, mis on kehtestatud asjaomaste määrustega. Teisisõnu on [EÜ] artiklite 87–89 sätted liikmesriikidele sekundaarsed nende määruste suhtes, millega sätestatakse vastava sektori turukorraldus. Sellest järeldub, et komisjon ei saa mingil juhul heaks kiita sellise abi andmist, mis ei ole kooskõlas ühist turukorraldust reguleerivate sätetega või mis häiriks ühise turukorralduse nõuetekohast toimimist.”

3        Suuniste osas „Investeeringutoetused” sisalduv punkt 4.2.5 sätestab:

„Keelatud on anda toetust [põllumajandustoodete töötlemisega ja turustamisega seotud investeerimisprojektidele] juhul, kui ei ole piisavalt tõendeid kõnealuste toodete tavapäraste turuväljundite olemasolu kohta. Niisuguste tõendite asjakohasuse hindamisel tuleb lähtuda nõuetekohasest tasemest, arvestades asjassepuutuvaid tooteid, investeeringute liiki ning olemasolevaid ja eeldatavaid tootmismahtusid. Seoses sellega tuleb arvesse võtta kõiki tootmise suhtes kehtivaid kitsendusi või kõiki ühise turukorralduse raames ette nähtud võimalikke piiranguid ühenduse toetuste andmisele. Eelkõige ei tohi ühtegi abi anda nii, et seejuures rikutaks mõnda ühise turukorralduse raames ettenähtud keeldu või piirangut [...]

[...]”

4        Lõpuks sätestab selle sama suuniste osa punkt 4.2.6:

„Abi andmisest investeeringuteks, mille abikõlblikud kulud ületavad 25 miljonit eurot või mille tegelik abisumma ületab 12 miljonit eurot, tuleb komisjoni eraldi teavitada kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.”

 Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus

5        Holland Malt on õlletootja Bavaria NV, kes toodab õlut ja alkoholivabu jooke, ja Agrifirm’i, st Saksamaa ja Madalmaade põhjaosa teraviljatootjaid ühendava kooperatiivi, ajutine ühendus. Talle kuulub patent, mille alusel on tal lubatud toota ja müüa HTST („High Temperature, Short Time”) linnaseid.

6        Madalmaade Kuningriik võttis vastu piirkondliku investeerimiskava „Regionale investeringsprojecten 2000”. Komisjon kiitis selle kava oma 17. augusti 2000. aasta otsusega heaks ning oma 18. veebruari 2000. aasta otsusega kiitis ta heaks ka selle muudatuse, mille kohaselt hakati kava kohaldama EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkondade suhtes.

7        Madalmaade Kuningriik andis Holland Maltile piirkondliku investeerimiskava raames investeerimistoetust summas 7 425 000 eurot. See toetus oli mõeldud linnasetootmistehase ehitamiseks Eemshavenisse (Madalmaad). Toetuse maksmine sõltus tingimusest, et investeering tuleb teostada enne 1. juulit 2005. Ometi peatati toetuse tegelik väljamaksmine komisjonilt heakskiidu saamiseni.

8        Madalmaad teatasid 31. märtsi 2004. aasta kirjaga komisjonile abimeetmest vastavalt EÜ artikli 88 lõikele 3 ja suuniste punktile 4.2.6. 5. mail 2005 algatas komisjon EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse. Kuna nimetatud menetluse algatamine lükkas toetuse maksmise hilisemaks kui Madalmaade Kuningriigi poolt algselt kindlaksmääratud tähtaeg, taotles apellant nimetatud tähtaja pikendamist seniks, kuni komisjon on nimetatud toetuse kohta otsuse vastu võtnud.

9        Komisjon võttis 26. septembril 2006 vastu vaidlusaluse otsuse, milles järeldas, et nimetatud meede, mis puudutab investeeringuid, mille eesmärk on parandada Holland Malti toodete kvaliteeti ja suurendada tema tootmisvõimsust, kujutab endast riigiabi EÜ artikli 87 lõike 1 mõttes. Edasi uuris komisjon, kas selle meetme saaks tunnistada ühisturuga kokkusobivaks EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

10      Sellega seoses tuvastas komisjon, et HTST linnasel või preemium‑klassi linnasel ei ole tavalisest linnasest eraldiseisvat turgu. Lisaks märkis ta, et võttes arvesse ülemaailmse ja ühenduse linnaseturu liigset tootmismahtu ei ole midagi, mis tõendaks, et nimetatud toote turul on võimalik leida tavapäraseid väljundeid suuniste punkti 4.2.5 tähenduses. Samas, kuigi komisjon möönis vaidlusaluse otsuse põhjenduste punktis 93 abi olulisust piirkonna arengule, leidis ta sama otsuse põhjenduste punktis 94, et toetus ei vasta siiski ühele suunistes kindlaks määratud olulisele tingimusele.

11      Sel põhjusel tunnistas komisjon vaidlusaluse otsuse artiklis 1, et kõne all olev riigiabi ei ole ühisturuga kokkusobiv. Sama otsuse artikli 2 kohaselt on Madalmaade Kuningriik kohustatud selle abi tühistama ning nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt peab ta nõudma abisaajalt ebaseaduslikult antud abi tagasi. Sama otsuse artikli 4 kohaselt peab Madalmaade Kuningriik teatama komisjonile otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

 Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus

12      Holland Malt esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. detsembril 2006 ning milles ta palus vaidlusaluse otsuse tühistada.

13      Madalmaade Kuningriik esitas Üldkohtu kantseleisse 6. aprillil 2007 saabunud dokumendiga taotluse astuda menetlusse apellandi – st esimeses kohtuastmes hageja – nõuete toetuseks. Üldkohtu kolmanda koja esimees rahuldas 12. juuni 2007. aasta määrusega selle menetlusse astumise taotluse.

14      Holland Malt tugines oma hagi toetuseks neljale väitele, mis põhinevad vastavalt EÜ artikli 87 lõike 1 ja lõike 3 punkti c, hea halduse põhimõtte ning EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumisel.

15      Teise väite teine osa, mis käsitleb EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c rikkumist, tugines asjaolule, et komisjon ei ole adekvaatselt kaalunud ühelt poolt abi positiivseid tagajärgi ja teiselt poolt selle mõju ühendusesisestele kaubandustingimustele.

16      Selle teise osaga heitis apellant komisjonile sisuliselt ette seda, et komisjon tugines vaidlusaluses otsuses üksnes suuniste punktile 4.2.5 ilma, et ta oleks kaalunud ühelt poolt kõne all oleva toetuse positiivseid tagajärgi ning teiselt poolt selle võimalikku negatiivset mõju Euroopa Ühenduse sisestele kaubandustingimustele ning rikkus sellega EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c.

17      Ta leiab, et asjaolu, et suunised põhinevad EÜ artikli 87 lõikel 3, viitab tingimata sellele, et komisjonil ei ole õigust piirata oma kaalutluspädevust nii, et ta kasutab seda üksnes suunistega ettenähtud kriteeriumide osas. Eelkõige peab ta suuniste punkti 4.2.5 tõlgendama asutamiselepingus sätestatud üldisest kriteeriumist lähtuvalt selliselt, et ühisturuga tunnistataks kokkusobimatuks üksnes need abimeetmed, mis mõjutavad kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral.

18      Holland Malti sõnul ei ole komisjon vaidlusaluses otsuses hinnanud, kas kõne all oleva toetusega antavaid eeliseid arvesse võttes on selle mõju tõepoolest ühiste huvidega EÜ artikli 87 lõike 3 tähenduses vastuolus, vaid piirdus ainult sellega, et välistas selle toetuse kokkusobivuse ühisturuga põhjusel, et väidetavalt puuduvad kõnealusel tootel tavapärased turuväljundid. Komisjon oleks pidanud vastupidi esiteks leidma, et kõnealune investeering avaldas olulist positiivset mõju ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ja eelkõige maaelu arendamisele piirkonnas, mida nimetatud toetus puudutas, ning teiseks, et apellant otsustas alles pärast toetuse andmist teha kulutusi tehase avamiseks Eemshavenis – see on piirkond, mis on oma majanduslikus arengus maas ‑, selle asemel, et avada see mõnes muus Madalmaade piirkonnas, mis on majanduslikult sobivam.

19      Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega hagi rahuldamata ja mõistis komisjoni kohtukulud välja apellandilt, kes ühtlasi kandis ka iseenda kohtukulud.

20      Mis puudutab teise väite teist osa, siis leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 166–180, et vaidlusalune otsus võeti vastu nii EÜ artikli 87 lõigete 1 ja 3 alusel kui ka suuniste alusel, eelkõige selle punkti 4.2 alusel.

21      Ta meenutas, et kui komisjon on suunised vastu võtnud, siis on need vastavalt Euroopa Kohtu praktikale talle kohustuslikud ning liidu kohus peab kontrollima, et institutsioon järgiks eeskirju, mille ta ise endale on kehtestanud. Ta märkis, et käesoleval juhul tuleneb suuniste punktist 3.7, et kõnealuse abimeetme positiivset mõju saab võtta arvesse üksnes suunistes kehtestatud kriteeriumite kohaldamise raames.

22      Seoses sellega leidis ta, et vastavalt suuniste punktile 4.2.5 oleks komisjon pidanud pärast seda, kui oli tuvastanud, et kõnealune abi kuulub suuniste kohaldamisalasse, kõigepealt uurima, kas on piisavalt tõendeid kõnealuste toodete tavapäraste turuväljundite kohta. Üldkohus leidis, et kuna antud juhul ei olnud see eeltingimus täidetud, siis ei oleks komisjon saanud kõnealust abi heaks kiita ilma, et ta oleks rikkunud tema enda kehtestatud suuniseid, nii et selle abi eesmärkide ja positiivse mõju uurimine oli liigne.

23      Lisaks leidis ta, et vastuvõetavaks ei saa pidada apellandi väidet, et suuniste kohaldamata jätmine ja EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c otsene kohaldamine tähendab seda, et meetme ühisturuga kokkusobivaks tunnistamiseks peab võtma arvesse kõnealuse abi eesmärke ja positiivset mõju. Sellega seoses meenutas ta, et 24. veebruari 1987. aasta otsuse kohaselt kohtuasjas 310/85: Deufil vs. komisjon (EKL 1987, lk 901, punkt 18) annab EÜ artikli 87 lõige 3 komisjonile kaalutluspädevuse, mille kasutamisel tuleb anda majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid ühenduse kontekstist lähtuvalt ning komisjon ei ole ületanud talle kuuluva kaalutlusõiguse piire, kui järeldab, et niisuguse investeerimisabi andmine, mis suurendab tootmisvõimsust sektoris, mille tootmismaht on juba niigi ülemäära suur, mõjutab kaubavahetust ühiste huvidega vastuolus oleval määral ning et niisugune abi ei aita kaasa asjassepuutuva piirkonna majanduslikule arengule.

24      Üldkohus lisas, et seda järeldust ei sea kahtluse alla apellandi argument, mille kohaselt hüvitati vaidlusaluse abiga üksnes majanduslike tingimuste ebasoodsust, mis kaasneb valikuga avada tehas majanduslikult vähem arenenud piirkonnas.

 Poolte nõuded Euroopa Kohtus

25      Holland Malt palub Euroopa Kohtul:

–      tühistada vaidlustatud kohtuotsuse punktid 168–180;

–        saata asi tagasi Üldkohtule või tühistada vaidlusalune otsus ning

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

26      Komisjon palub Euroopa Kohtul:

–      jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

–        mõista kohtukulud välja Holland Maltilt.

27      Madalmaade Kuningriik on samal seisukohal kui apellant, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada ja kohtukulud mõista välja komisjonilt.

 Apellatsioonkaebus

28      Holland Malt esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks kaks väidet, mis puudutavad Üldkohtu hinnangut esimeses astmes esitatud hagiavalduse teise väite teise osa kohta.

29      Esimene väide tugineb õigusnormi rikkumisele ning põhjenduste vastuolulisusele ja ebapiisavusele EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c ning suuniste tõlgendamisel ja kohaldamisel. Teine väide tugineb menetlusnormi rikkumisele seoses apellandi argumentide väära tõlgendamise ning esitamisega.

 Esimene väide, mis tugineb õigusnormi rikkumisele ning põhjenduste vastuolulisusele ja ebapiisavusele EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c ning suuniste tõlgendamisel ja kohaldamisel

 Poolte argumendid

30      Holland Malt esitab oma esimese väite raames kolm etteheidet, mis tuginevad vastavalt õigusnormi rikkumisele EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c tõlgendamisel ja kohaldamisel, õigusnormi rikkumisele suuniste tõlgendamisel ja kohaldamisel ning nende tõlgendamise ja kohaldamise kohta antud põhjenduste vastuolulisusele ja ebapiisavusele.

–       Esimese väite esimene osa

31      Apellant väidab, et Üldkohus rikkus EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c tõlgendamisel ja kohaldamisel õigusnormi, kuna ta järeldas eespool viidatud kohtuotsuse Deufil vs. komisjon põhjal, et komisjon ei pea hindamisel, kas toetus on ühisturuga kokkusobiv, võtma arvesse selle toetuse positiivseid tagajärgi, kuna see toetus toob kaasa tootmismahu suurenemise sektoris, kus tootmismaht on juba niigi ülemäära suur.

32      Sellega seoses märgib ta, et käesolev kohtuasi puudutab meedet, mis erineb sellest, mis on käsitlusel kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud otsus Deufil vs. komisjon. Nimelt ei olnud selles kohtuasjas toetust antud üldistes huvides, samas kui vaidlusaluses otsuses tunnistas komisjon, et Holland Malti projekt on piirkondliku arengu jaoks oluline. Lisaks oli kohtuasjas, milles see otsus tehti, ülejääk turul suur juba tootmisvõimsuse rakendusastme 72% ja 64% juures, samas kui käesoleval juhul ületab tootmisvõimsuse rakendusaste 90%.

33      Madalmaade Kuningriik jagab apellandi seisukohta, mille kohaselt leidis Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud sellega, et ei võtnud arvesse kõnealuse abi positiivset mõju, EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c. Samuti nõustub ta kriitikaga, mis puudutab Üldkohtu poolt eespool viidatud kohtuotsusele Deufil vs. komisjon antud tõlgendust. See liikmesriik leiab, et kuna komisjon pidi selleks, et tagada nimetatud sätte nõuetekohane kohaldamine ja selle täielik õigusmõju, kaaluma nii kõnealuse abi positiivseid kui negatiivseid tagajärgi, polnud tal õigust piirduda üksnes sedastusega, et puuduvad tõendid tavapäraste turuväljundite olemasolu kohta linnaseturul.

34      Komisjon väidab, et kogu abi käsitlevate reeglite analüüsi lähtepunktiks on EÜ artikli 87 lõige 3, mis näeb EÜ artikli 87 lõikes 1 sätestatud keelava üldreegli suhtes ette erandid, mida tuleb tõlgendada kitsendavalt. Niisiis määravad suunised kindlaks üksnes minimaalsed kohustuslikud normid, millest tuleb põllumajandussektoris antava abi ühisturuga kokkusobivaks tunnistamisel kinni pidada. Komisjon märgib lisaks, et arvestades, et tal on EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c alusel abi hindamisel laialdane kaalutlusõigus, on tal pädevus piirata selle ulatust, võttes vastu suunised, millega ta näeb ette viisi, kuidas ta kavatseb seda sätet mingi sektori suhtes või teatud kindlat liiki abi suhtes kohaldada, arvestades et suunistes ettenähtu ei või kõrvale kalduda asutamislepingus sätestatud õigusnormidest. Komisjon väidab, et kui ta on sellised juhised mõne sektori või mingit liiki abi kohta vastu võtnud, ei saa ta neist kõrvale kalduda. Põhjus seisneb selles, et nende vastuvõtmise kaudu piirab ta oma kaalutlusõigust, mis tähendab, et suuniste vastuvõtmise järel saab ta hinnata üksnes nendes kindlaks määratud tingimusi.

35      Käesoleval juhul leiab komisjon, et ta pidi kohaldama suuniste punkti 4.2.5, kuna puudusid piisavad tõendid tavapäraste turuväljundite olemasolu kohta linnaseturul.

36      Mis puudutab argumentatsiooni eespool viidatud kohtuotsuse Deufil vs. komisjon väära tõlgendamise kohta, siis rõhutab komisjon, et selles kohtuotsuses hinnati abimeetme vastavust otseselt EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, kuna vaidlusaluse otsuse tegemise ajal ei olnud vastu võetud ühtegi dokumenti, mis oleks kuulunud kohaldamisele toote suhtes, millele abi anti. Lisaks, mis puudutab faktilisi erinevusi, millele osutas apellant seoses kohtuasjaga, milles nimetatud kohtuotsus tehti, siis väidab komisjon, et need ei ole asjakohased, kuna käesoleval juhul ei olnud suunistes mainitud mitte vajadust tõendada, et sektoris on suur ülejääk, vaid üksnes vajadust tõendada tavapäraste turuväljundite olemasolu.

–       Esimese väite teine osa

37      Holland Malti sõnul ei ole Üldkohtu poolt suunistele antud tõlgendus korrektne osas, milles see seab eeltingimuse komisjoni hinnangule, kas abi on ühisturuga kokkusobiv. Nimelt leidis Üldkohus, et kui suuniste punktis 4.2.5 sätestatud tingimus ei ole täidetud, ei saa suuniste kohaldamisalasse kuuluvat abi heaks kiita lähtuvalt kriteeriumist, et kaaluda tuleb selle negatiivseid ja positiivseid tagajärgi, nagu on sätestatud EÜ artikli 87 lõike 3 punktis c. Seevastu EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c ei sisalda tingimust, mille kohaselt peavad selleks, et komisjon saaks võtta arvesse abi positiivseid tagajärgi, olema olemas tavapärased turuväljundid.

38      Madalmaade Kuningriik on apellandiga samal seisukohal. Ta kinnitab, et isegi kui Üldkohus leidis, et suuniseid ei saa vaadelda üksnes lähtuvalt nende sõnastusest, vaid neid tuleb tõlgendada EÜ artiklist 87 ja selles sättes osutatud eesmärgist lähtudes, siis tegelikkuses analüüsis Üldkohus neid üksnes nende sõnastusest lähtuvalt. Üldkohtu poolt kasutatud suuniste tõlgenduse tulemusena piirataks EÜ artiklis 87 sätestatud hindamist selliselt, et see piirdub üksnes küsimusega, kas esinevad tavapärased turuväljundid või mitte. Nii kitsas tõlgendus, mis põhineb üksnes suuniste grammatilisel tõlgendamisel, on väär ning kahjustab EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c nõuetekohast kohaldamist ja täielikku õigusmõju.

39      Komisjon leiab, et Üldkohtu järeldustes ei ole rikutud ühtegi õigusnormi. Nimelt on EÜ artikli 87 lõike 3 punktis c ette nähtud kaalumisvajadust suunistes üldistatud ning seega juhul, kui asjassepuutuva abi suhtes kehtivad suunistes esitatud eeskirjad, ei ole muid kriteeriume vaja arvesse võtta. Komisjon ei saa võtta arvesse muid eesmärke kui need, mis on sätestatud suunistes, juhul kui need lähevad institutsiooni poolt suunistega ettenähtust kaugemale. Käesoleval juhul näeb suuniste punkt 4.2.5 üheselt ette, et keelatud on anda toetust põllumajandustoodete töötlemisega seotud investeerimisprojektidele juhul, kui ei ole piisavalt tõendeid kõnealuste toodete tavapäraste turuväljundite olemasolu kohta. Komisjoni sõnul ei ole seega võimalik tasakaalustada kõnealuse abi eeldatavat positiivset mõju ja tema mõju kaubandustingimustele, kui see tingimus ei ole täidetud.

–       Esimese väite kolmas osa

40      Apellandi sõnul on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused osas, mis puudutavad suuniste tõlgendamist ja kohaldamist, vastuolulised ja ebapiisavad. Üldkohus kinnitas nimelt selle kohtuotsuse punktides 132–133, et suuniseid ei saa vaadelda üksnes lähtudes nende sõnastusest ega tõlgendada viisil, mis vähendab EÜ artiklite 87 ja 88 ulatust või läheb vastuollu nendes sätetes osutatud eesmärkidega. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 170–172 kinnitas Üldkohus seevastu aga, et komisjon pidi võtma arvesse suuniste punktis 4.2.5 kehtestatud kriteeriume ilma, et ta neid EÜ artikli 87 lõike 3 punktist c lähtudes tõlgendaks ning seega andmata hinnangut sellele, kas kõnealune abi mõjutas kaubandustingimusi ühiste huviga vastuolus oleval moel.

41      Madalmaade Kuningriik on apellandiga samal seisukohal ja kinnitab, et vaidlustatud kohtuotsus on suuniste tõlgendamise ja kohaldamise osas ebapiisavalt põhjendatud.

42      Komisjon leiab, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused ei ole mingil viisil ei ebapiisavad ega vastuolulised. Ta märgib eelkõige, et Üldkohus meenutas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 132 õigesti, et suuniste tõlgendamisel tuleb lähtuda eesmärgist, et ei kahjustataks konkurentsi ühisturul, ning tõi selle kohtuotsuse punktides 173–177 selgelt välja, miks EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c vahetu kohaldamine ei hõlma apellandi poolt esitatud abi eesmärkide ja positiivsete tagajärgedega arvestamist. Sellega seoses märkis ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 176, et suuniste punktis 4.2.5 esinev kriteerium peegeldab EÜ artikli 87 lõike 3 punktist c tulenevat tingimust, mille kohaselt ei saa ühisturuga kokkusobivaks pidada abi, mis mõjutab kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral.

 Euroopa Kohtu hinnang

43      Esimese väite kolm osa käsitlevad suuniste ulatust ja tõlgendamist ning puudutavad hinnangut, mille Üldkohus andis esimeses astmes esitatud hagi teise väite teisele osale. Seega tuleb neid käsitleda koos.

44      Sellega seoses tuleb meenutada, et komisjon leidis suuniste punkti 4.2.5 kohaldades vaidlusaluses otsuses, et Holland Maltile antud abi ei ole ühisturuga kokkusobiv, kuna kõnealusel turul puuduvad tavapärased turuväljundid. Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuses esiteks, et kuna suuniste punktis 4.2.5 sätestatud tingimus ei ole täidetud, siis ei saanud komisjon vaidlusalust abi heaks kiita. Teiseks kinnitas ta eespool viidatud kohtuotsusele Deufil vs. komisjon tuginedes, et suuniste kohaldamata jätmine ja üksnes EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamine ei tähenda käesoleval juhul – vastupidi sellele, mida väidab apellant ‑, et komisjonil oleks kohustus võtta arvesse kõnealuse abi positiivseid tagajärgi asjaomasele piirkonnale.

45      Nende kahe põhjenduse puhul ei ole rikutud ühtegi õigusnormi.

46      Nimelt nagu nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, on komisjonil EÜ artikli 87 lõike 3 kohaldamisel laiaulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mida tuleb anda ühenduse kontekstis (vt 11. septembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑75/05 P ja C‑80/05 P: Saksamaa jt vs. Kronofrance, EKL 2008, lk I‑6619, punkt 59 ja viidatud kohtupraktika). Käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisega teada andes, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele kohaldada, piirab komisjon oma kaalutlusõigust ega saa neist normidest kõrvale kalduda, ilma et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase ootuse kaitse (vt eespool viidatud kohtuotsus Saksamaa jt vs. Kronofrance, punkt 60 ja viidatud kohtupraktika).

47      Seega on vastavalt sellele kohtupraktikale raamprogrammid ja teatised, mida komisjon riigiabi valdkonnas vastu võtab, talle kohustuslikud tingimusel, et need ei kaldu kõrvale asutamislepingus sätestatud õigusnormidest (vt 5. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑288/96: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2000, lk I‑8237, punkt 62, ja eespool viidatud kohtuotsus Saksamaa jt vs. Kronofrance, punkt 61).

48      Sellega seoses tuleb märkida, et – nagu nähtub juba eespool viidatud kohtuotsusest Deufil vs. komisjon – EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c tuleb tõlgendada põhimõtteliselt selliselt, et kui abi antakse ülemäärase tootmismahuga turul, siis mõjutab see kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral.

49      Lisaks ei tähenda asjaolu, et abi toob piirkonnale või asjaomasele majandussektorile kaasa positiivsed tagajärjed, ilmtingimata seda, et selle abi peab tunnistama ühisturuga kokkusobivaks. Nimelt nähtub EÜ artikli 87 lõike 3 punktist c, et kui abimeede mõjutab kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, ei saa seda ühisturuga kokkusobivaks tunnistada sõltumata temaga kaasnevatest võimalikest positiivsetest tagajärgedest. Seetõttu peab komisjon hinnangu andmisel sellele, mil moel mõjutab abimeede kaubandust, võtma arvesse kõiki asjassepuutuvat meedet ja turgu iseloomustavaid asjaolusid (vt 25. juuni 1970. aasta otsus kohtuasjas 47/69: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1970, lk 487, punktid 7–9).

50      Miski ei viita sellele, et sellest esmase õiguse tõlgendusest ei tuleks lähtuda ka põllumajandussektorile antava abi puhul. Nimelt nähtub EÜ artikli 36 esimesest lõigust, mis tunnustab põllumajanduspoliitika ülemuslikkust võrreldes asutamislepingu konkurentsi valdkonna eesmärkidega, et asutamislepingu sätete võimalikuks kohaldamiseks selles valdkonnas tuleb võtta arvesse EÜ artiklis 33 sätestatud eesmärke, milleks on ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid (vt 15. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑311/94: IJssel‑Vliet, EKL 1996, lk I‑5023, punkt 31).

51      Seega peab komisjon hinnangu andmisel mainitud sektoris antava riigiabi kokkusobivusele võtma arvesse selle poliitika nõudeid, mis vastavad nõuetele, mis kehtivad ühisturul tervikuna (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus IJssel‑Vliet, punkt 33). Nende nõuete hulgas esineb tootmise kontroll. Eelkõige sätestab ühenduse rahalise abi andmise valdkonnas nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus‑ ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, lk 80, ELT eriväljaanne 3/25, lk 391) artikkel 6 keelu, et „toetust ei anta investeeringuteks, mille eesmärgiks on suurendada sellist toodangut, millel puudub normaalne turuväljund”.

52      Käesoleval juhul kehtestas komisjon suuniste punktis 4.2.5, et ta leiab ühisturuga kokkusobimatu olevat abi, mis on seotud põllumajandustoodete töötlemise ja tootmisega, kui seda antakse olukorras, kus tavapärased turuväljundid puuduvad. Sellest punktist nähtub, et komisjoni arvates tuleb sellist meedet pidada ühiste huvidega vastuolus olevaks, võttes arvesse asjaolusid, mis iseloomustavad sektorit, mida see abi mõjutab. Lisaks nägi institutsioon suuniste punktis 4.2.5 ette ka nõude, et sellise meetme hindamise käigus peab võtma arvesse seda, milline on kõnealuse toote pakkumine turul ning samuti kõiki selle tootmise suhtes kehtivaid kitsendusi või kõiki ühise turukorralduse raames ette nähtud võimalikke piiranguid ühenduse toetuste andmisele. Seega peab komisjon turgu üksikasjalikult analüüsima.

53      Sellised käitumisreeglid on kooskõlas esmase õiguse sätetega ja eelkõige EÜ artikli 87 lõike 3 punktiga c, mida kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke silmas pidades. Nimelt on abi, mida antakse ülemäärase tootmismahuga turul, oma olemuselt tegelikkuses just selline, et mõjutab kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral. Seega võib komisjon leida, et meede, mis on suunatud piirkonna või tegevuse arendamiseks, on ühisturuga kokkusobimatu, kui see on antud sellises sektoris nagu seda on põllumajandustoodete töötlemine, kus igasugune tootmise suurenemine tavapäraste turuväljundite puudumisel mõjutab ühendusesisest kaubandust ühiste huvidega vastuolus oleval määral, sõltumata selle positiivsetest tagajärgedest asjaomasele piirkonnale või tegevusele.

54      Sellest tuleneb, et Üldkohus otsustas õigesti, et komisjon kohaldas vaidlusaluses otsuses õigesti nii suuniste punkti 4.2.5 kui ka EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c. Nimelt, kuna komisjon leidis oma äärmiselt üksikasjaliku analüüsi alusel, et linnaseturul puuduvad tavapärased turuväljundid, siis pidi ta tunnistama, et kõnealune meede on ühisturuga kokkusobimatu.

55      Lisaks ei ole see, mille poolest erinevad faktiliselt abimeetmed, mis on kõne all kohtuasjas, millest tehti eespool viidatud kohtuotsus Deufil vs. komisjon, käesolevas asjas käsitlusel olevatest abimeetmetest, millele apellant viitab, asjakohane juhul, kui tõlgendatakse EÜ artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud reegleid abi kokkusobivuse tingimuste kohta.

56      Eelkõige ei tähenda Holland Malti poolt välja toodud asjaolu, et linnaseturul ei ole sellist liigset ülejääki nagu eespool viidatud kohtuasja Deufil vs. komisjon puhul, et komisjon oleks pidanud suuniste punkti 4.2.5 kohaldamata jätma. Nimelt nähtub sellest punktist, et põllumajandustoodete töötlemise sektoris tunnistatakse abimeede, mis toob kaasa pisemagi tootmise suurenemise, tulenevalt selle sektori majanduslikest näitajatest ja põllumajanduspoliitika kitsaskohtadest, ühisturuga kokkusobimatuks. Järelikult ei põhine vaidlustatud kohtuotsus vääral hinnangul kohaldatavate eeskirjade kohta, arvestades seda, kuidas Euroopa Kohus on neid tõlgendanud eespool viidatud kohtuotsuses Deufil vs. komisjon.

57      Lõpuks, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse põhjenduste väidetavat vastuolulisust, mis on esile toodud apellatsioonkaebuse esimese väite kolmandas osas, siis tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida väidab apellant, hindas Üldkohus pärast seda, kui ta oli vaidlustatud kohtuotsuse punktides 170–172 välja toonud, et komisjonil on kohustus järgida suunistes ettenähtut, vaidlusalust otsust esmase õiguse sätetest lähtudes.

58      Nimelt tuleb nentida, et vaidlusalune otsus, mis võeti vastu suuniste punkti 4.2.5 alusel, ei ole asutamiselepingu asjaomaste eeskirjadega vastuolus. Seega ei ole Üldkohtu põhjendused vastuolulised osas, mis puudutab kohtu järeldust, et vaidlusaluse otsusega, mis on kooskõlas suunistega, ei kaldutud kõrvale asutamiselepinguga sätestatud nõuetest.

59      Kuna vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused ei ole vastuolulised, siis ei ole esimese väite kolmas osa põhjendatud.

60      Eelnevast nähtub, et apellandi poolt oma apellatsioonkaebuse toetuseks esitatud esimene väide tuleb tervikuna tagasi lükata.

 Teine väide, mis tugineb menetlusnormi rikkumisele seoses apellandi argumentide väära tõlgendamise ning esitamisega

 Poolte argumendid

61      Apellant väidab, et Üldkohus kinnitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 168 vääralt, et apellant ei vaidlustanud oma märkustes menetlusse astumise avalduse kohta ei suuniste siduvust ega nende kooskõla asutamislepingu sätetega. Apellant väitis vastupidi oma vastuses, et suunised ei vasta EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c nõuetele, kui neid tõlgendatakse sellises tähenduses, et komisjonil ei ole kohustust kaaluda abi tagajärgesid. Ta kinnitas sellega seoses, et „omaenda suunise sätteid rangelt kohaldades, ületas komisjon selgelt temale EÜ artikli 87 lõike 3 punktiga c antud kaalutlusõiguse piire, selliselt nagu seda on tõlgendatud ühenduse kohtu praktikas”.

62      Apellant järeldab sellest, et selline menetlusnormide rikkumine kahjustas tema huve, kuna Üldkohus oleks pidanud uurima tema argumente, mille tulemusena oleks ta jõudnud järeldusele, et komisjon oleks pidanud kohaldama vahetult EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c.

63      Komisjon märgib esiteks, et isegi kui teine väide on põhjendatud, ei mõjuta see hinnangut Üldkohtu arutluskäigu või tema poolt sõnastatud järelduste kohta. Nimelt uuris Üldkohus küsimust, kas EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c vahetu kohaldamine oleks kohustanud komisjoni läbi viima teistsugust analüüsi kui see, mis on läbi viidud vaidlusaluses otsuses suuniste punkti 4.2.5 alusel.

64      Komisjon märgib, et apellant on sõnaselgelt teatanud – nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsusest –, et ta ei vaidlusta asjaolu, et komisjon piiras suuniste kehtestamisega oma kaalutlusõigust.

 Euroopa Kohtu hinnang

65      Seoses sellega tuleb märkida, et Üldkohus nentis tõepoolest vaidlustatud kohtuotsuse punktis 168, et apellant ei vaidlustanud oma märkustes menetlusse astumise avalduse kohta ei suuniste siduvust ega nende kooskõla asutamislepingu sätetega.

66      Üldkohus uuris siiski vaidlustatud kohtuotsuse punktides 169–177, kas vaidlusalune otsus on kooskõlas suunistega ning kas see rikub EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c. Teisisõnu püüdis Üldkohus jõuda selgusele, kas vaidlusalune otsus, mis välistab Holland Maltile antud abi kokkusobivuse ühisturuga üksnes lähtuvalt kõnealuse turgu iseloomustavast olukorrast, on vastuolus suuniste või kõnesoleva asutamiselepingu sättega.

67      Seega ei saa apellant tulemuslikult väita, et Üldkohus jättis tähelepanuta tema arutluskäigu, mille kohaselt ei kohaldanud komisjon nimetatud asutamislepingu sätet nõuetekohaselt, kuna ta tugines suunistele.

68      Sellest nähtub, et teine väide ei ole põhjendatud ning tuleb tagasi lükata.

69      Eelnevast nähtub, et mitte ühegi apellandi poolt apellatsioonkaebuse toetuseks esitatud väitega ei saa nõustuda ning seetõttu tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

70      Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Holland Malt on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud mõista välja Holland Maltilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

1.      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja Holland Malt BV‑lt.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: inglise.