Liidetud kohtuasjad C‑422/09, C‑425/09 ja C‑426/09
Vassiliki Stylianou Vandorou jt
versus
Ypourgos Ethnikis Paideias kai Thriskevmaton
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias)
EÜ artiklid 39 ja 43 – Direktiiv 89/48/EMÜ – Diplomite tunnustamine – Mõiste „töökogemus”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Töötajad – Diplomite ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine – Direktiiv 89/48 – Reguleeritud kutseala – Töökogemus – Mõiste
(EÜ artiklid 39 ja 43; nõukogu direktiiv 89/48, artikli 1 punkt e ja artikli 4 lõike 1 punkt b)
Siseriiklik ametiasutus, kes vastutab teises liikmesriigis saadud kutsealase kvalifikatsiooni tunnustamise eest, peab olukorras, kui ta määrab võimalikud kompensatsioonimeetmed, mis peavad ületama olulised erinevused taotleja saadud koolituse ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutud koolituse vahel, EÜ artiklite 39 ja 43 alusel arvesse võtma mis tahes töökogemust, mis võib täielikult või osaliselt korvata viidatud erinevused.
Ehkki kogemuseks, mille taotlejad omandasid enne diplomi saamist, mis annab neile õiguse tegutseda oma kutsealal mingis liikmesriigis, ei saa lugeda reguleeritud kutsealal tegutsemist ja ehkki direktiivi 89/48 vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta artikli 4 lõike 1 punkti b teisest lõigust ei tulene mingit kohustust võtta arvesse praktilist kogemust sama direktiivi artikli 1 punkti e tähenduses, peavad siiski liidu õiguse rakendamiseks võetud meetmed olema kooskõlas selle õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega. Sellega seoses võidakse EÜ artiklitega 39 ja 43 tagatud põhivabaduste tõhusat teostamist põhjendamatult piirata, kui siseriiklikud pädevad ametiasutused, kes vastutavad teises liikmesriigis saadud kutsealaste kraadide tunnustamise eest, jätavad arvestamata sellise taotleja juba omandatud asjassepuutuvad teadmised ja kvalifikatsiooni, kes taotleb luba tegutseda riigi territooriumil kutsealaga, millele juurdepääs on siseriiklike õigusnormide alusel sõltuv diplomi või kutsealase kvalifikatsiooni olemasolust. Praktilisele kogemusele, mis on kasulik sellele kutsealale, millele juurdepääsu taotletakse, omistatava täpse väärtuse peab pädev ametiasutus kindlaks määrama lähtuvalt kõnealuse isiku konkreetsetest tööülesannetest, nende ülesannete käigus omandatud ja rakendatud teadmistest ning talle pandud vastutusest ja võimaldatud sõltumatusest.
(vt punktid 61, 64–66, 69, 72 ja resolutsioon)
EUROOPA KOHTU OTSUS (kaheksas koda)
2. detsember 2010(*)
EÜ artiklid 39 ja 43 – Direktiiv 89/48/EMÜ – Diplomite tunnustamine – Mõiste „töökogemus”
Liidetud kohtuasjades C‑422/09, C‑425/09 ja C‑426/09,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Symvoulio tis Epikrateias’e (Kreeka) 12. mai 2009. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 28. oktoobril 2009, menetlustes
Vassiliki Stylianou Vandorou (C‑422/09),
Vassilios Alexandrou Giankoulis (C‑425/09),
Ioannis Georgiou Askoxilakis (C‑426/09)
versus
Ypourgos Ethnikis Paideias kai Thriskevmaton,
EUROOPA KOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees K. Schiemann (ettekandja), kohtunikud L. Bay Larsen ja C. Toader,
kohtujurist: P. Mengozzi,
kohtusekretär: ametnik K. Malacek,
arvestades kirjalikus menetluses ja 23. septembri 2010. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
– Kreeka valitsus, esindaja: E. Skandalou,
– Euroopa Komisjon, esindajad: G. Zavvos ja H. Støvlbæk,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlused käsitlevad seda, kuidas tõlgendada nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/48/EMÜ vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta (EÜT 1989, L 19, lk 16; ELT eriväljaanne 05/01, lk 337), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2001. aasta direktiiviga 2001/19/EÜ (EÜT L 206, lk 1, edaspidi „direktiiv 89/48”), artikli 1 punkti e ja artikli 4 lõike 1 punkti b.
2 Need taotlused esitati ühelt poolt V. Vandorou, V. Giankoulise ja I. Askoxilakise ja teiselt poolt Ypourgos Ethnikis Paideias kai Thriskevmatoni (riiklik haridus- ja religiooniminister) vahelistes vaidlustes, mis puudutasid Symvoulio Anagnorisis Epangelmatikis Isotimias Titlon Tritovathmias Ekpaidefsise (kõrgharidusdiplomite vastastikuse tunnustamise nõukogu, edaspidi „Saeitte”) teatud otsuseid. Nende otsustega kehtestas Saeitte kompensatsioonimeetmed selleks, et põhikohtuasja kaebuse esitajad saaksid tegeleda Kreekas oma kutsealal, millel neil on õigus teistes liikmesriikides tegutseda; need meetmed olid sobivustest või kohanemisaeg.
Õiguslik raamistik
Liidu õigusnormid
3 Direktiivi 89/48 põhjendustest 3 ja 4 ilmneb, et selle eesmärk on võtta kasutusele diplomite tunnustamise üldsüsteem, mis peaks kergendama Euroopa kodanikel selliste kutsealadega tegelemist, mille jaoks on vastuvõtvas liikmesriigis vaja läbida keskharidusjärgne koolitus, kui nad on saanud muus liikmesriigis sellise tegevuse jaoks vajaliku diplomi pärast vähemalt kolm aastat kestnud õpinguid.
4 Direktiivi 89/48 artiklis 1 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisted:
a) diplom – diplom, tunnistus või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument või selliste diplomite, tunnistuste või muude tõendite kogum:
– mille on liikmesriigis välja andnud riigi õigus- ja haldusnormide kohaselt määratud pädev asutus,
– mis näitab, et selle omanik on edukalt lõpetanud keskharidusjärgse koolituse kestusega vähemalt kolm aastat või samaväärse kestusega osalise ajaga kursused ülikoolis või kõrgkoolis või muus sama tasemega asutuses, ning vajaduse korral seda, et asjaomane isik on edukalt läbinud tööalase koolituse, mida nõutakse lisaks keskharidusjärgsele koolitusele, ja
– mis näitab, et selle valdajal on asjaomases liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegevuse alustamiseks või tegutsemiseks vajalik kutsealane kvalifikatsioon,
tingimusel, et haridus ja koolitus, mille kohta diplom, tunnistus või muu kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud, on omandatud valdavalt ühenduses või et sellise dokumendi valdajal on kolmeaastane töökogemus, mida kinnitab liikmesriik, mis on tunnustanud kolmanda riigi diplomit, tunnistust või muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.
[…]
[…]
c) reguleeritud kutseala – reguleeritud kutsealane tegevus või tegevuste hulk, mis moodustab liikmesriigis asjaomase kutseala;
d) reguleeritud kutsealane tegevus – kutsealane tegevus, kuivõrd sellise tegevusega tegelema hakkamine või tegelemine või üks tegelemise moodustest liikmesriigis eeldab otseselt või kaudselt õigusnormidest tulenevalt diplomi olemasolu. Reguleeritud kutsealase tegevusega tegelemise moodused seisnevad eelkõige järgmises:
– kutsealaga tegelemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on lubatud vaid neil, kellel on õigusnormidele vastav diplom,
– tervishoiuga seotud kutsealaga tegelemine, kui sellise tegevuse tasustamine ja/või hüvitamine eeldab siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi kohaselt diplomi olemasolu.
[…]
e) töökogemus – tegelik ja õiguspärane tegelemine asjaomase kutsealaga mõnes liikmesriigis;
f) kohanemisaeg – reguleeritud kutsealaga tegelemine vastuvõtvas liikmesriigis kõnealuse kutseala kvalifitseeritud esindaja järelevalve all; sellise juhendatava tegevusega võib kaasneda täiendav koolitus. Juhendatavat tegevust tuleb hinnata. […]
g) sobivustest – vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse koostatud test, mis piirdub taotleja kutsealaste teadmiste kontrollimisega ja mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal kõnealuses liikmesriigis.
Selle testi sooritamiseks koostavad pädevad asutused liikmesriigis nõutava koolituse ja taotleja läbitud koolituse võrdluse põhjal nimekirja teemadest, mida diplom või muu taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument ei hõlma.
Sobivustesti puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud töötaja päritoluliikmesriigis või liikmesriigis, kust ta tuleb. Test hõlmab loetelust valitud teemasid, mille tundmine on oluline, et vastuvõtvas liikmesriigis asjaomase kutsealaga tegelda. Test võib käsitleda ka kutsealaseid teadmisi, mida vastuvõtvas liikmesriigis kõnealuse tegevuse suhtes kohaldatakse. Sobivustesti üksikasjaliku kasutamise määravad kindlaks asjaomase liikmesriigi pädevad asutused, võttes nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigust.
[…]”.
5 Direktiivi 89/48 artikli 2 esimese lõigu alusel kohaldatakse seda kõigi liikmesriikide kodanike suhtes, kes soovivad vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda reguleeritud kutsealal füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana.
6 Direktiivi 89/48 artikli 3 esimese lõigu punktis a on sätestatud:
„Kui vastuvõtvas liikmesriigis eeldab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või tegutsemine diplomi olemasolu, ei või pädev asutus ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu keelduda andmast liikmesriigi kodanikule luba asuda tegutsema või tegutseda sellel kutsealal samadel tingimustel, mis kehtivad selle riigi oma kodanike suhtes:
a) kui taotlejal on diplom, mida muus liikmesriigis nõutakse kõnealusel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks tolle riigi territooriumil ja see diplom on talle antud liikmesriigis […]”.
7 Direktiivi 89/48 artiklis 4 on sätestatud:
„1. Olenemata artikli 3 sätetest võib vastuvõttev liikmesriik nõuda, et taotleja:
a) esitaks tõendid oma töökogemuse kohta, kui artikli 3 punktide a ja b kohaselt taotluse aluseks oleva koolituse kestus on vähemalt üks aasta vähem kui vastuvõtvas liikmesriigis nõutud. […]
[…]
b) läbiks kuni kolmeaastase kohanemisaja või sooritaks sobivustesti:
– kui artikli 3 punktide a ja b kohaselt läbitud koolituse käigus käsitletud teemad erinevad oluliselt teemadest, mida hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutav diplom, või
[…]
Kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb taotlejalt nõuda kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist, peab ta kõigepealt välja selgitama, kas taotleja erialase töökogemuse käigus omandatud teadmised ja oskused korvavad täielikult või osaliselt esimeses lõigus nimetatud olulised erinevused.
Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, peab ta lubama taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel. Kutsealade puhul, millega tegelemine eeldab siseriiklike õigusnormide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa, võib vastuvõttev liikmesriik erandina sellest põhimõttest ette näha kohanemisaja või sobivustesti. […]
2. Vastuvõttev liikmesriik ei tohi siiski kohaldada lõike 1 punktide a ja b sätteid kumulatiivselt.”
Siseriiklik õigus
Meetmed, millega võetakse direktiiv 89/48 siseriiklikku õigusesse üle
8 Direktiiv 89/48 on Kreeka õiguskorda üle võetud 23. juuni 2000. aasta presidendi dekreediga 165/2000 (FEK A’ 149/28.6.2000), muudetud 22. oktoobri 2001. aasta presidendi dekreediga 373/2001 (FEK A’ 251) ja 23. detsembri 2002. aasta presidendi dekreediga 385/2002 (FEK A’ 334, edaspidi „dekreet 165/2000”).
9 Dekreedi 165/2000 artikli 2 lõiked 5 ja 7, artikkel 3, artikli 4 lõike 1 punkt a ja artikkel 5 võtavad üle vastavalt eespool viidatud direktiivi 89/48 artikli 1 punktid e ja g, artikli 2 esimese lõigu, artikli 3 esimese lõigu punkti a ja artikli 4, nagu neid on eespool tsiteeritud.
10 Dekreedi 165/2000 artikkel 10 näeb ette, et haridus- ja religiooniministeeriumis luuakse kollegiaalse organina Saeitte, millele sama dekreedi artikli 11 alusel on pandud ülesandeks teha otsuseid direktiivi 89/48 kohaldamisalasse kuuluvate kõrgharidusdiplomite tunnustamise taotluste kohta.
Mehaanika- ja telekommunikatsiooniinseneri kutsealad
11 Kreekas on mehaanika- ja telekommunikatsiooniinseneri kutsealad reguleeritud ning nendel saavad tegutseda vaid isikud, kes on Techniko Epimelitirio tis Elladas’e (Kreeka tehnikakoda, edaspidi „TEE”) liikmed.
12 27. novembri ja 14. detsembri 1926. aasta presidendi dekreet, millega kodifitseeritakse TEE koosseisu reguleerivad sätted ja aktid (FEK A’ 430), muudetud seadusega 1486/1984 (FEK A’ 161) ning 30. novembri ja 12. detsembri 1991. aasta presidendi dekreediga 512/1991 (FEK A’ 190, edaspidi „TEE dekreet”), näeb artikli 2 lõikes 1 ette, et liikmesriikide kodanikud peavad end TEE liikmetena registreerima „ajahetkest, mil neile antakse Métsovo riikliku polütehnikumi, Kreeka teiste polütehniliste koolide või võrreldavate välismaiste koolide diplom pärast kutsealal tegutsemise loa saamist”.
13 Kutsealade esindajad on jagatud üheksasse valdkonda, mis on loetletud selle dekreedi artikli 2 lõikes 5; nende hulgas on esindatud mehaanikainsener, kuid puudub telekommunikatsiooniinsener.
14 TEE dekreedi artikli 2 lõike 6 alusel kuuluvad selle dekreedi artikli 2 lõikes 5 nimetamata erialad kõige lähedasema eriala alla. Vaatamata sellele on TEE liikmel, kelle eriala on niiviisi kvalifitseeritud, kvalifikatsiooni või ainult vastavate kehtivate õigusnormidega määratletud kutsealal tegutsemise loal märgitud erialaga seotud kutsealased õigused.
15 TEE dekreedi artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et TEE korraldab eksameid, annab lube tegutseda inseneri kutsealal vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja peab inseneride registrit.
16 30. ja 31. detsembri 1981. aasta seaduse 1225/1981 (FEK B’ 713) artiklid 1 ja 4 näevad selles kontekstis ette, et TEE on pädev väljastama Kreeka kõrgkoolides ja võrreldavates välismaistes kõrgkoolides inseneridiplomi saanutele Kreekas sellel kutsealal tegutsemise luba. Selle seaduse artikli 1 lõike 3 kohaselt kehtib sama ka inseneride puhul, kellel on välismaiste kõrgkoolide inseneridiplom erialadel, mis ei vasta siseriiklike kõrgkoolide inseneridiplomi omanike erialadele.
17 Seaduse 1225/1981 alusel võtsid riigihangete minister ning haridus- ja religiooniminister 14. septembril ja 5. oktoobril 1984 vastu ministeeriumidevahelise dekreedi ED 5/4/339, mis määratles menetluse, mida TEE kasutab, väljastamaks luba tegutseda inseneri kutsealal.
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
Kohtuasi C‑422/09 (V. Vandorou)
18 V. Vandorou oli London University Guildhall’is (Londoni Guildhall’i ülikool) (Ühendkuningriik) kuulanud kraadiõppe loenguid ja sooritanud eksamid ajavahemikus 1994. aasta septembrist kuni 1997. aasa veebruarini ning saanud kraadi „Master of Business Administration”. Oma õpingute ajal töötas ta Ühendkuningriigis ja eelkõige äriühingus Elf Oil Ltd (edaspidi „Elf Oil”).
19 V. Vandorou registreeris end 15. augustil 1997. aastal Association of Chartered Certified Accountants’is (Ühendkuningriigi vannutatud audiitorite koda, edaspidi „ACCA”). Ta sooritas rea eksameid ja läbis kutsealase praktika, mis on raamatupidamise ja audiitorkontrolli valdkonnas nõutud ja tunnustatud, ning sai seejärel 17. aprillil 2000 selle kutseorganisatsiooni ametlikuks liikmeks ning omandas kutsenimetuse Chartered Certified Accountant (vannutatud audiitor/raamatupidaja). Nende kahe kuupäeva vahel töötas V. Vandorou Kreekas audiitorkontrolliga tegutsevas aktsiaseltsis Pricewaterhouse Coopers (edaspidi „Pricewaterhouse Coopers”).
20 V. Vandorou esitas 10. aprillil 2002 Saeittele taotluse, et tunnustataks tema õigust tegutseda Kreekas raamatupidaja-maksunõustaja kutsealal.
21 Ta esitas tõendid selle kohta, et tal oli õigus tegeleda Ühendkuningriigis kutsealal „Chartered Certified Accountant” ning kirjeldas selle kutsealaga hõlmatud tegevust. Lisaks viitas ta oma töökogemusele, mille ta oli saanud äriühingutes Elf Oil ja Pricewaterhouse Coopers ning esitas nende äriühingute väljastatud vastavad tõendid.
22 Saeitte tuvastas 23. märtsi 2004. aasta aktis nr 80 (edaspidi „esimene vaidlustatud akt”) kõigepealt, et raamatupidaja elukutse on reguleeritud nii Kreekas kui ka Ühendkuningriigis ja et V. Vandorout kui isikut, kellel on kutsenimetus „Chartered Certified Accountant”, mille andis talle Ühendkuningriigi kutseorganisatsioon ACCA, loetakse diplomeeritud raamatupidajaks direktiivi 89/48 ja dekreedi 165/2000 tähenduses. Seejärel leidis Saeitte, et V. Vandorou suhtes tuleb võtta kompensatsioonimeetmed „oluliste erinevuste tõttu tema õppekavas, võrreldes raamatupidajate koolitusega Kreekas”. Seetõttu otsustati moodustada kolmeliikmeline komisjon, et täpsustada, millised meetmed tuleks kaebuse esitaja puhul võtta.
23 Selle kolmeliikmelise komisjoni otsuse põhjal võttis Saeitte seejärel 25. oktoobril 2004 vastu akti nr 89 (edaspidi „teine vaidlustatud akt”), millega V. Vandorou suhtes võeti kompensatsioonimeede, et ta saaks tegutseda Kreekas raamatupidaja-maksunõustajana, kohustades teda sooritama sobivustesti Kreeka õiguse ja eelkõige äriühingu-, kaubandus-, töö- ja maksuõiguse alal, kuna raamatupidaja-maksunõustaja kutseala nõuab täpseid teadmisi siseriikliku õiguse kohta. Tuginedes dekreedi 165/2000 artiklile 5, millega võetakse üle direktiivi 89/48 artikli 4 lõike 1 punkti b kolmas lõik, täpsustas Saeitte, et V. Vandorou ei saanud valida sobivustesti ja kohanemisaja vahel, kuna raamatupidaja-maksunõustaja kutseala oli selline, „millel tegutsemiseks on tarvis põhjalikult tunda siseriiklikku õigust ning mille oluline ja püsiv osa on siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine”.
24 Lõpuks leidis Saeitte, et kuigi V. Vandorou omandas töökogemuse Kreekas seoses töötamisega Pricewaterhouse Coopersis, ei saanud seda siiski arvesse võtta. Nimelt ei ole dekreedi 165/2000 artikli 2 lõikes 5 esitatud tingimused, mis direktiivi 89/48 artikli 1 punkti e peegeldades määratleb, et „töökogemus” on „tegelik ja õiguspärane tegelemine asjaomase kutsealaga mõnes liikmesriigis”, täidetud, kuna V. Vandoroul ei olnud luba tegutseda Kreekas raamatupidajana ajal, kui ta omandas kõnealuse töökogemuse.
25 V. Vandorou esitas seejärel Symvoulio tis Epikrateiasele kaks kaebust vastavalt esimese ja teise vaidlustatud akti peale.
26 Mis puudutab esimese vaidlustatud akti peale esitatud kaebust, siis leiab Symvoulio tis Epikrateias, et kõnealune akt tuleb tühistada, kuna see ei ole piisavalt põhjendatud osas, milles V. Vandorou suhtes kehtestatakse kompensatsioonimeetmed. Nimelt piirdus Saeitte sellega, et viitas üldiselt ja ebamääraselt „olulistele erinevustele õppekavas”, kuigi ta oleks pidanud täpsustama konkreetselt V. Vandorou läbitud koolituse käigus käsitletud teemasid ja vastava Kreeka diplomiga hõlmatud teemasid, tooma välja erinevused nende teemade vahel ning tegema täielikult ja konkreetselt põhjendatud otsuse selle kohta, kui olulised need erinevused on.
27 Mis puudutas teise vaidlustatud akti peale esitatud kaebust, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle kehtivus sõltub esimese vaidlustatud akti kehtivusest ja seega peaks esimese akti tühistamine kaasa tooma ka teise akti tühistamise.
28 Siiski leiab Symvoulio tis Epikrateias, et selles kontekstis tuleb analüüsida ka tühistamisväidet, mille kohaselt teise vaidlustatud akti põhjendustes on õigusnormi rikutud, sest Saeitte leidis selle aktiga, et hinnates, kas V. Vandorou suhtes tuleb võtta kompensatsioonimeetmeid, ei ole vaja arvesse võtta töökogemust, mille ta oli omandanud Kreekas. Selle väite uurimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates vajalik, et teha täpselt kindlaks siseriikliku haldusasutuse kohustused tühistava kohtuotsuse järgimise etapis, selgitades välja küsimused, mida see asutus peab pärast vaidlustatud otsuste tühistamist analüüsima, et pakkuda V. Vandoroule – võttes arvesse ka menetlusökonoomia põhimõtet – täielikku ja tõhusat kohtulikku kaitset.
29 Selles olukorras otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi 89/48[…] artikli 4 lõike 1 punktis b […] käsitletud „töökogemus”, mida pädev siseriiklik asutus võtab arvesse, kui hindab, kas asjaomase isiku poolt selle kogemuse käigus omandatud teadmised ja oskused võivad korvata täielikult või osaliselt olulise erinevuse asjaomase isiku päritoluriigis läbitud koolituse käigus käsitletud teemade ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutava diplomiga hõlmatud teemade vahel, hõlmab ka töökogemust, millel on samaaegselt järgmised omadused:
a) asjaomane isik omandas selle pärast seda, kui oli saanud diplomi, mis võimaldab hakata tegutsema teataval reguleeritud kutsealal päritoluliikmesriigis;
b) see omandati, tegeledes vastuvõtvas liikmesriigis kutsealase tegevusega, mis ei lange küll kokku selle reguleeritud kutsealaga, millega vastuvõtvas liikmesriigis tegelemise õigust asjaomane isik direktiivi 89/48[…] alusel esitatud taotluses taotleb (kusjuures ta ei saa lisaks vastuvõtvas liikmesriigis sellel kutsealal õiguspäraselt tegutseda enne, kui see taotlus on rahuldatud), kuid on selle siseriikliku asutuse sisulise hinnangu kohaselt, kes on pädev tegema otsust taotluse kohta, siiski kutseala, mis näib olevat selle reguleeritud kutsealaga seotud, ning
c) seda peetakse siseriikliku asutuse sisulise hinnangu põhjal tänu sellele seosele sobivaks, et korvata vähemalt osaliselt olulised erinevused asjaomase isiku päritoluliikmesriigis läbitud koolituse käigus käsitletud teemade ja vastuvõtvas liikmesriigis vastava diplomiga hõlmatud teemade vahel?”
Kohtuasi C‑425/09 (V. Giankoulis)
30 V. Giankoulisel on Technologiko Ekpaideftiko Idryma de Kavála (Kavála tehnikainstituudi tehniliste rakenduste kool) (Kreeka) mehaanikaosakonna diplom ning magistrikraad „Master of Science” Cranfield’i tehnikainstituudist (Ühendkuningriik) tootmissüsteemide mehaanika valdkonnas.
31 V. Giankoulis hakkas 17. aprillil 1996 tööle äriühingus Elliniki Viomichania Alouminiou AE (edaspidi „Elliniki Viomichania Alouminiou”). Ta töötas seal kuni 31. detsembrini 1997 valukojas hooldusvaldkonna allinsenerina ja kuni 31. detsembrini 2000 valukodade mehaanilise hoolduse juhatajana.
32 V. Giankoulis on alates 12. juulist 2000 Institution of mechanical engineers’i (Ühendkuningriigi mehaanikainseneride koda) liige. Vastavalt selle koja väljastatud 8. novembri 2000. aasta tõendile on tal õigus kasutada ametinimetust „Chartered Engineer”. Ta kanti Chartered Engineers’i registrisse nii oma akadeemilise kvalifikatsiooni kui ka Kreekas omandatud töökogemuse põhjal.
33 V. Giankoulis töötab alates 1. jaanuarist 2002 Elliniki Viomichania Alouminiou valukojas hooldusvaldkonna allinsenerina.
34 V. Giankoulis esitas 9. märtsil 2001 taotluse Saeittele, et tunnustataks tema õigust tegutseda Kreekas mehaanikainsenerina. Peale viidatud akadeemilist haridust tõendavate dokumentide esitas ta tõendi oma töökogemuse kohta Elliniki Viomichania Alouminious.
35 Pärast mitut koosolekut, kus otsustati vaid taotluse läbivaatamine edasi lükata, leidis Saeitte 8. aprilli 2002. aasta aktis nr 42 (edaspidi „kolmas vaidlustatud akt”), et koolitus, mille V. Giankoulis läbis Kavála Technologiko Ekpaideftiko Idryma’ses, erines oluliselt vastavast koolitusest, mida pakuvad Kreeka kõrgkoolide polütehnikumid, ning tema töökogemus, mis on omandatud vaid Kreekas, ei olnud seotud mehaanikainseneri kutsealaga. Saeitte leidis ka, et nende oluliste erinevuste korvamiseks koolituses oli vaja V. Giankoulise suhtes kehtestada kompensatsioonimeetmed ja nende meetmete sisu täpsustamiseks oli vaja moodustada kolmeliikmeline komisjon.
36 Nimetatud komisjon tegi oma 12. novembri 2002. aasta protokollis ettepaneku, et V. Giankoulis sooritaks eksami või läbiks kolmeaastase kestusega kohanemisaja neljas teemas, saavutamaks õppekavade vastavuse mehaanikainseneride õpingute hulka kuuluvatel põhiteemadel, ja veel seitsmes teemas, läbimaks elektroonikainseneri kutsealal vajalikke teemasid.
37 Olles otsuse tegemise veel kahel korral edasi lükanud, võttis Saeitte 21. septembril 2004 vastu akti nr 87 (edaspidi „neljas vaidlustatud akt”) ja otsustas nõustuda eelnevalt käsitletud komisjoni aruandega üksnes osas, mis puudutas mehaanikainseneri kutsealaga seotud kompensatsioonimeetmeid. Nii võttis Saeitte V. Giankoulise suhtes kompensatsioonimeetme, mille kohaselt peab ta sooritama eksami või läbima järelevalve all kolmeaastase kohanemisaja järgmistes teemades masinaehituse valdkonnas: „termotehnika – termodünaamika põletusseadmed – külmutusseadmed – õhu konditsioneerimine – tõsteseadmed – hüdraulilised seadmed ja pumbajaamad”.
38 V. Giankoulis esitas seejärel kaebuse Symvoulio tis Epikrateiasele ning taotles eeskätt kolmanda ja neljanda vaidlustatud akti tühistamist.
39 Mis puudutab kolmanda vaidlustatud akti peale esitatud kaebust, siis leiab Symvoulio tis Epikrateias, et kõnealune akt tuleb tühistada, kuna see ei ole piisavalt põhjendatud osas, milles V. Giankoulise suhtes kehtestatakse kompensatsioonimeetmed. Nimelt piirdus Saeitte sellega, et viitas üldiselt ja ebamääraselt olulistele erinevustele V. Giankoulise koolituses, kuigi ta oleks pidanud täpsustama konkreetselt V. Giankoulise läbitud koolituse käigus käsitletud teemasid ja neid teemasid, mis moodustavad nende õpingute sisu, mille lõpul omandatakse Kreekas diplom, mis võimaldab seaduse kohaselt tegutseda Kreekas mehaanikainseneri kutsealal; tooma välja erinevused nende teemade vahel ning tegema täielikult ja konkreetselt põhjendatud otsuse selle kohta, kui olulised need erinevused on.
40 Mis puudutab neljanda vaidlustatud akti peale esitatud kaebust, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle kehtivus sõltub kolmanda vaidlustatud akti kehtivusest ja seega peaks kolmanda akti tühistamine kaasa tooma ka neljanda akti tühistamise.
41 Siiski leiab Symvoulio tis Epikrateias, et selles kontekstis tuleb analüüsida ka tühistamisväidet, mille kohaselt neljanda vaidlustatud akti põhjendustes on õigusnormi rikutud, sest nõustudes kolmeliikmelise komisjoni aruandega, leidis Saeitte kompensatsioonimeetmeid kehtestades, et ei ole vaja arvesse võtta töökogemust, mille kaebuse esitaja oli omandanud Kreekas. Selle väite uurimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates vajalik, et teha täpselt kindlaks siseriikliku haldusasutuse kohustused tühistava kohtuotsuse järgimise etapis, selgitades välja küsimused, mida see asutus peab pärast vaidlustatud otsuste tühistamist analüüsima, et pakkuda V. Giankoulisele – võttes arvesse ka menetlusökonoomia põhimõtet – täielikku ja tõhusat kohtulikku kaitset.
42 Selle väite uurimise raames on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlused, kas V. Giankoulise töökogemus, mille ta sai pärast ametinimetuse „Chartered Engineer” omandamist, kujutab endast „töökogemust”, mis tuleb arvesse võtta direktiivi 89/48 artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldamisel.
43 Selles olukorras otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi 89/48[…] artikli 4 lõike 1 punktis b […] esinev mõiste „töökogemus” vastab mõistele „töökogemus”, mille määratlus on toodud selle direktiivi artikli 1 punktis e, ning kas seda võib mõista kui kogemust, millel on korraga järgmised omadused:
a) asjaomane isik omandas selle pärast seda, kui oli saanud diplomi, mis võimaldab hakata tegutsema teataval reguleeritud kutsealal päritoluliikmesriigis;
b) see omandati, tegutsedes kutsealal, millega tegelemise õigust direktiivi 89/48[…] alusel esitatud taotluses palutakse (vt terminid „the profession concerned”, „la profession concernée” ja „des betreffenden Berufs”, mida on kasutatud vastavalt [nimetatud] direktiivi inglis-, prantsus- ja saksakeelses versioonis), ning
c) sellele vastava kutsetegevusega tegeldi õiguspäraselt, st järgides tingimusi, mis on kehtestatud asjakohastes õigusnormides liikmesriigis, kus sellega tegeldi, nii et on välistatud, et arvesse võetakse töökogemust, mis omandati kõnesoleval kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis enne taotluse rahuldamist, sest vastuvõtvas liikmesriigis ei saa kõnesoleval kutsealal õiguspäraselt tegutseda enne taotluse rahuldamist (ilma et see piiraks mõistagi sama direktiivi artikli 5 kohaldamist, mis võimaldab teatavatel tingimustel tegutseda vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal kutseala kvalifitseeritud esindaja juhendamisel, et omandada töökogemus, mida ei ole omandatud päritoluliikmesriigis)?”
Kohtuasi C‑426/09 (I. Askoxilakis)
44 I. Askoxilakisel on Kreeta ülikooli (Kreeka) füüsikateaduskonna füüsikadiplom ning Müncheni (Saksamaa) ülikooli elektroonika- ja informaatikateaduskonna magistriastme diplom telekommunikatsiooniinseneri kutsealal. Viimane diplom annab talle õiguse tegutseda Saksamaal telekommunikatsiooniinseneri reguleeritud kutsealal.
45 I. Askoxilakis esitas 21. oktoobril 2003 Saeittele taotluse, et tunnustatakse tema õigust tegutseda telekommunikatsiooniinseneri kutsealal. Peale viidatud akadeemilist haridust tõendavate dokumentide esitas ta teadus- ja tehnoloogiainstituudi (edaspidi „TTI”) informaatikakeskuse tõendi, et ta töötas selles keskuses 1. augustist 2002 kuni 28. veebruarini 2003 selle keskuse teaduskavade raames ja alates 1. märtsist 2003 spetsialiseeritud teadustöötajana eelkõige „telekommunikatsiooni ja võrkude” laboratooriumis. Saeitte taotlusel esitas I. Askoxilakis ka TTI teise tõendi, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt tema tööülesandeid nimetatud keskuses.
46 Saeitte otsustas 21. septembri 2004. aasta aktis nr 87 (edaspidi „viies vaidlustatud akt”) kehtestada I. Askoxilakise suhtes kompensatsioonimeetmed, et korvata olulised erinevused tema koolituse ja nende teemade vahel, mida hõlmab Kreeka polütehnikumides pakutav informaatika-, telekommunikatsiooni- ja võrguinseneride koolitus. Saeitte otsustas ka moodustada kolmeliikmelise komisjoni, et täpsustada nende kompensatsioonimeetmete sisu.
47 Moodustatud komisjon tegi oma 10. veebruari 2005. aasta aruandes ettepaneku määrata sobivustest või kolmeaastane kohanemisaeg järgmistes teemades: „A. Digitaal‑, elektri‑ ja analoogvõrkude kavandamine; võrguanalüüs. B. Arvutid; personaalarvutid; funktsionaalsed arvutisüsteemid; programmeerimiskeelte kavandamine ja elluviimine; algoritmid ja keerukus; andmestruktuurid ja ‑baasid; arvutustehnoloogia; C. Telekommunikatsioon ja võrgud; signaalide konfigureerimine, edastamine, hindamine ja levitamine; traadita ühendused; Internet ja selle rakendused.”
48 Saeitte otsustas 8. märtsi 2005. aasta aktis nr 96 (edaspidi „kuues vaidlustatud akt”) võtta selle aruande vastu ja määras I. Askoxilakisele viidatud kompensatsioonimeetmed, võtmata arvesse tema töökogemust TTI-s.
49 Seejärel esitas I. Askoxilakis kaebuse eelkõige viienda ja kuuenda vaidlustatud akti peale.
50 Mis puudutab viienda vaidlustatud akti peale esitatud kaebust, siis leiab Symvoulio tis Epikrateias, et kõnealune akt tuleb tühistada, kuna see ei ole piisavalt põhjendatud osas, milles I. Askoxilakise suhtes kehtestatakse kompensatsioonimeetmed. Nimelt piirdus Saeitte sellega, et viitas üldiselt ja ebamääraselt „olulistele erinevustele”, kuigi ta oleks pidanud täpsustama konkreetselt I. Askoxilakise läbitud koolituse käigus käsitletud teemasid ja neid teemasid, mis moodustavad nende õpingute sisu, mille lõpul omandatakse Kreekas diplom, mis võimaldab seaduse kohaselt tegutseda telekommunikatsiooniinseneri kutsealal, et tuua välja erinevused nende teemade vahel, ning lõpuks tegema täielikult ja konkreetselt põhjendatud otsuse selle kohta, kui olulised need erinevused on.
51 Mis puudutab kuuenda vaidlustatud akti peale esitatud kaebust, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle kehtivus sõltub viienda vaidlustatud akti kehtivusest ja seega peaks viienda akti tühistamine kaasa tooma ka kuuenda akti tühistamise.
52 Siiski leiab Symvoulio tis Epikrateias, et selles kontekstis tuleb analüüsida ka tühistamisväidet, mille kohaselt kuuenda vaidlustatud akti põhjendustes on õigusnormi rikutud, sest Saeitte ei võtnud arvesse töökogemust, mille I. Askoxilakis oli omandanud. Selle väite uurimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates vajalik, et teha täpselt kindlaks siseriikliku haldusasutuse kohustused tühistava kohtuotsuse järgimise etapis, selgitades välja küsimused, mida see asutus peab pärast vaidlustatud otsuste tühistamist analüüsima, et pakkuda I. Askoxilakisele – võttes arvesse ka menetlusökonoomia põhimõtet – täielikku ja tõhusat kohtulikku kaitset.
53 Selle väite uurimise raames on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlused, kas I. Askoxilakise töökogemus TTI-s kujutab endast „töökogemust”, mis tuleb arvesse võtta direktiivi 89/48 artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldamisel.
54 Selles olukorras otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi 89/48[…] artikli 4 lõike 1 punktis b […] esinev mõiste „töökogemus” vastab mõistele „töökogemus”, mille määratlus on toodud selle direktiivi artikli 1 punktis e, ning kas seda võib mõista kui kogemust, millel on korraga järgmised omadused:
a) asjaomane isik omandas selle pärast seda, kui oli saanud diplomi, mis võimaldab hakata tegutsema teataval reguleeritud kutsealal päritoluliikmesriigis;
b) see omandati, tegutsedes kutsealal, millega tegelemise õigust direktiivi 89/48[…] alusel esitatud taotluses palutakse (vt terminid „the profession concerned”, „la profession concernée” ja „des betreffenden Berufs”, mida on kasutatud vastavalt [nimetatud] direktiivi inglis-, prantsus- ja saksakeelses versioonis), ning
c) sellele vastava kutsetegevusega tegeldi õiguspäraselt, st järgides tingimusi, mis on kehtestatud asjakohastes õigusnormides liikmesriigis, milles sellega tegeldi, nii et on välistatud, et arvesse võetakse töökogemust, mis omandati kõnesoleval kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis enne taotluse rahuldamist, sest vastuvõtvas liikmesriigis ei saa kõnesoleval kutsealal õiguspäraselt tegutseda enne taotluse rahuldamist (ilma et see piiraks mõistagi sama direktiivi artikli 5 kohaldamist, mis võimaldab teatavatel tingimustel tegutseda vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal kutseala kvalifitseeritud esindaja juhendamisel, et omandada töökogemus, mida ei ole omandatud päritoluliikmesriigis)?”
55 Euroopa Kohtu presidendi 3. veebruari 2009. aasta määrusega liideti kohtuasjad C‑422/09, C‑425/09 ja C‑426/09 kirjalikuks ja suuliseks menetlemiseks ja kohtuotsuse tegemiseks.
Eelotsuse küsimused
56 Euroopa Kohtule esitatud toimikutest ilmneb, et kõigis kolmes põhikohtuasjas soovib kaebuse esitaja tegutseda Kreekas reguleeritud kutsealal, tuginedes sellele, et tal on luba tegutseda vastaval reguleeritud kutsealal mõnes teises liikmesriigis. Kõigi kaebuse esitajate puhul tuvastas Saeitte olulisi erinevusi põhikohtuasja kaebuse esitajate saadud koolituse ja selle koolituse vahel, mis Kreekas tavaliselt vastavate kutsealadega tegelemiseks antakse; seetõttu luges see ametiasutus vajalikuks määrata kompensatsioonimeetmed, nagu on ette nähtud direktiivi 89/48 artiklis 4.
57 Määratledes nende kompensatsioonimeetmete ulatust, leidis Saeitte, et põhikohtuasjades kaebuse esitajate poolt saadud töökogemust ei saa arvesse võtta, jättes uurimata, kas see töökogemus võis täielikult või osaliselt korvata hariduses tuvastatud olulised erinevused.
58 Nende eelotsuse küsimustega, mida tuleb uurida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, mis ulatuses peab siseriiklik ametiasutus, kes vastutab teistes liikmesriikides saadud kutsealase kvalifikatsiooni tunnustamise eest, olukorras, kui ta määrab võimalikud kompensatsioonimeetmed, mis peavad ületama olulised erinevused taotleja saadud koolituse ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutud koolituse vahel, arvesse võtma töökogemust, mis võib täielikult või osaliselt korvata viidatud erinevused.
59 Sellega seoses tuleb esmalt tuvastada, et põhikohtuasjade kaebuse esitajate saadud praktiline kogemus ei ole Euroopa Kohtule esitatud teabe alusel „töökogemus” direktiivi 89/48 artikli 1 punkti e tähenduses.
60 Nagu ilmneb selle sätte määratlusest, koostoimes sama direktiivi artikli 1 punktidega a, c ja d, peetakse selle väljendiga silmas reglementeeritud kutsealal tegelemist, millele juurdepääs või millega tegelemine on tavaliselt õigusnormidega allutatud „diplomi” olemasolule viidatud artikli 1 punkti a tähenduses.
61 Põhikohtuasjade kaebuse esitajate töökogemus, mille nad said enne diplomi omandamist, mis andis neile õiguse mõnes liikmesriigis kõnealusel kutsealal tegeleda, ei saa hõlmata selle reguleeritud kutsealase tegevusega tegelemist. Olukord on selline eelkõige V. Vandorou töökogemuse puhul, mille ta omandas Elf Oilis ja Pricewaterhouse Coopersis enne ACCA liikmeks saamist, ja ka V. Giankoulise töökogemuse puhul, mille ta sai Elliniki Viomichania Alouminious enne Ühendkuningriigi mehaanikainseneride koja liikmeks saamist.
62 Lisaks ei saa reguleeritud kutsealaga tegelemiseks põhimõtteliselt lugeda ka seda, kui isik omandab ühes liikmesriigis kõnealusel kutsealal tegelemiseks õigust andva diplomi ning seejärel töötab erinevas liikmesriigis, kus luba selle kutsealaga tegelemiseks ei ole veel saadud.
63 V. Vandorou töökogemust Kreeka Pricewaterhouse Coopersis pärast ACCA liikmeks saamist ei saa seega lugeda direktiivi 89/48 artikli 1 punkti e tähenduses „töökogemuseks”. Sama kehtib ka V. Giankoulise töökogemuse kohta Elliniki Viomichania Alouminious pärast Ühendkuningriigi mehaanikainseneride koja liikmeks saamist ning I. Askoxilakise töökogemuse kohta TTI-s.
64 Järelikult ei ilmne direktiivi 89/48 artikli 4 lõike 1 punkti b teisest lõigust mingit kohustust võtta arvesse praktilist kogemust, nagu põhikohtuasja kaebuse esitajate puhul, mis ei kujuta endast „töökogemust” selle direktiivi artikli 1 punkti e tähenduses.
65 Siiski tuleb rõhutada, et liidu õiguse rakendamiseks võetud meetmed peavad olema kooskõlas selle õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega. Sellega seoses ilmneb Euroopa Kohtu praktikast, et direktiivi 89/48 artikli 4 ulatust, mis sõnaselgelt lubab kompensatsioonimeetmeid, tuleb piirata nende juhtudega, kus need on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga (vt Euroopa Kohtu 19. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑330/03: Colegio, EKL 2006, lk I‑801, punkt 24, ja 17. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑197/06: Van Leuken, EKL 2008, lk I‑2627, punkt 39).
66 Euroopa Kohus on juba täpsustanud, et EÜ artiklitega 39 ja 43 tagatud põhivabaduste tõhusat teostamist võidakse põhjendamatult piirata, kui siseriiklikud pädevad ametiasutused, kes vastutavad teises liikmesriigis saadud kutsealaste kraadide tunnustamise eest, jätavad arvestamata sellise taotleja juba omandatud asjassepuutuvad teadmised ja kvalifikatsiooni, kes taotleb luba tegutseda riigi territooriumil kutsealaga, millele juurdepääs on siseriiklike õigusnormide alusel sõltuv diplomi või kutsealase kvalifikatsiooni olemasolust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 7. mai 1991. aasta otsus C‑340/89: Vlassopoulou, EKL 1991, lk I‑2357, punkt 15, ja 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑234/97: Fernández de Bobadilla, EKL 1999, lk I‑4773, punkt 33).
67 Enne kompensatsioonimeetmete kehtestamist, mis peaksid korvama erinevused taotleja päritoluliikmesriigis saadud hariduse ja vastuvõtvas liikmesriigi antava hariduse vahel, peavad pädevad siseriiklikud ametivõimud järelikult hindama, kas taotleja poolt sh vastuvõtvas liikmesriigis praktiliste kogemuste teel saadud teadmistega saab tõendada puuduvate teadmiste omandamist, mida vastuvõttev liikmesriik nõuab (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Vlassopoulou, punkt 20; eespool viidatud kohtuotsus Fernández de Bobadilla, punkt 33; 13. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑313/01: Morgenbesser, EKL 2003, lk I‑13467, punkt 62, ja 10. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑345/08: Peśla, EKL 2009, lk I‑11677, punkt 41).
68 On tõsi, et kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemine päritoluliikmesriigis on kõige sagedamini asjassepuutuvaim selle hinnangu raames, mis täielikult õigustab seda, et direktiivi 89/48 artikli 4 lõike 1 punkti b teises lõigus pannakse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele otsesõnu kohustus võtta selline kogemus arvesse.
69 Kuna aga igasugune praktiline kogemus seotud valdkonnas võib suurendada taotleja teadmisi, peab pädev ametiasutus siiski arvesse võtma mis tahes praktilist kogemust, mis on kasulik sellele kutsealale, millele juurdepääsu taotletakse. Sellele kogemusele omistatava täpse väärtuse peab pädev ametiasutus kindlaks määrama lähtuvalt kõnealuse isiku konkreetsetest tööülesannetest, nende ülesannete käigus omandatud ja rakendatud teadmistest ning talle pandud vastutusest ja võimaldatud sõltumatusest.
70 Selle kontekstis tuleb märkida, et kuigi sageli ei ole reguleeritud kutsealaga seotud tegevus vastuvõtvas liikmesriigis nõuetekohaselt kvalifitseeritud kutseala esindaja kontrolli all ja vastutusel küll iseenesest kõnealuse reguleeritud kutsealaga tegelemine käsitletud liikmesriigis, annab see siiski huvitatud isikule kindla väärtusega asjassepuutuvad teadmised. Kuigi vastavalt Euroopa Komisjoni väidetele ei saa õiguspärast töökogemust võrdsustada töökogemusega, mis seda ei ole, siis vastupidi Kreeka valitsuse esitatud murele ei saa sellegipoolest sel viisil piiritletud kutsealaga tegelemist lugeda õigusvastaseks, kui huvitatud isik ei tegutse ise sellistes tingimustes reguleeritud kutsealal.
71 Tuleb lisada, et kohustus võtta arvesse taotleja tervet asjassepuutuvat kogemust ei lõpe seetõttu, et on vastu võetud direktiivid diplomite vastastikuse tunnustamise kohta (vt selle kohta 14. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑238/98: Hocsman, EKL 2000, lk I‑6623, punktid 23 ja 31; 16. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑232/99: komisjon vs. Hispaania, EKL 2002, lk I‑4235, punkt 22, ja eespool viidatud kohtuotsus Morgenbesser, punkt 58).
72 Kõigi nende kaalutluste valguses tuleb esitatud küsimustele vastata, et siseriiklik ametiasutus, kes vastutab teises liikmesriigis saadud kutsealase kvalifikatsiooni tunnustamise eest, peab olukorras, kui ta määrab võimalikud kompensatsioonimeetmed, mis peavad ületama olulised erinevused taotleja saadud koolituse ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutud koolituse vahel, EÜ artiklite 39 ja 43 alusel arvesse võtma mis tahes töökogemust, mis võib täielikult või osaliselt korvata viidatud erinevused.
Kohtukulud
73 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:
Siseriiklik ametiasutus, kes vastutab teises liikmesriigis saadud kutsealase kvalifikatsiooni tunnustamise eest, peab olukorras, kui ta määrab võimalikud kompensatsioonimeetmed, mis peavad ületama olulised erinevused taotleja saadud koolituse ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutud koolituse vahel, EÜ artiklite 39 ja 43 alusel arvesse võtma mis tahes töökogemust, mis võib täielikult või osaliselt korvata viidatud erinevused.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: kreeka.