Kohtuasi C‑362/09 P
Athinaïki Techniki AE
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Kaebus – Otsus lõpetada kaebuse menetlemine – Menetlemise lõpetamise otsuse tühistamine – Tühistamise õiguspärasuse tingimused – Määrus (EÜ) nr 659/1999
Kohtuotsuse kokkuvõte
Riigiabi – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustused – Esialgse uurimise staadium – Kohustus lõpetada see etapp otsusega – Väidetava ebaseadusliku abi kohta esitatud kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse tühistamine – Tingimused
(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 4 lõiked 2, 3 ja 4, artikli 13 lõige 1 ja artikli 20 lõige 2)
Kui huvitatud isikute võimalikud täiendavad märkused on esitatud või mõistlik tähtaeg möödunud, siis kohustab määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks, artikli 13 lõige 1 komisjoni lõpetama uurimise esialgse staadiumi, tehes otsuse vastavalt selle määruse artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4, st otsuse, millega sedastatakse, et abi ei ole antud, millega ei esitata vastuväiteid või millega algatatakse ametlik uurimismenetlus.
Kui komisjonil oleks pärast seda, kui ta on teinud otsuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta esitatud kaebuse menetlemise lõpetamise kohta, õigus niisugune akt tühistada, võiks ta uurimise staadiumis lõputult tegevusetust pikendada viisil, mis on vastuolus kohustustega, mis tal on vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 13 lõikele 1 ja artikli 20 lõikele 2, ning hoiduda kõrvale kohtulikust kontrollist. Niisuguse võimaluse möönmine ohustaks õiguskindlust, mida määrusega nr 659/1999 on just soovitud suurendada, nagu nähtub selle põhjendustest 3, 7 ja 11.
Seetõttu, arvestades hea halduse ja õiguskindluse nõudeid ning tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, tuleb esiteks asuda seisukohale, et komisjon saab tühistada väidetavalt ebaseadusliku abi kohta esitatud kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse vaid selle otsuse õigusvastasuse kaotamiseks, ja teiseks ei saa komisjon pärast niisugust tühistamist algatada menetlust uuesti tuvastatud õigusvastasuse tekkimise konkreetsele ajahetkele eelnevast staadiumist.
(vt punktid 63, 68–70)
EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
16. detsember 2010(*)
Apellatsioonkaebus – Riigiabi – Kaebus – Otsus lõpetada kaebuse menetlemine – Menetlemise lõpetamise otsuse tühistamine – Tühistamise õiguspärasuse tingimused – Määrus (EÜ) nr 659/1999
Kohtuasjas C‑362/09 P,
mille ese on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 7. septembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus
Athinaïki Techniki AE, asukoht Ateena (Kreeka), esindaja: dikigoros S. Pappas,
apellatsioonkaebuse esitaja,
teised menetlusosalised:
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: D. Triantafyllou, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
kostja esimeses kohtuastmes,
Athens Resort Casino AE Symmetochon, asukoht Marrousi (Kreeka), esindaja dikigoros N. Korogiannakis,
menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees K. Lenaerts, kohtunikud D. Šváby, R. Silva de Lapuerta, G. Arestis ja J. Malenovský (ettekandja),
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
olles 2. septembri 2010. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Apellatsioonkaebuses palub Athinaïki Techniki AE (edaspidi „Athinaïki Techniki” või „apellant”) tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 29. juuni 2009. aasta määruse kohtuasjas T‑94/05: Athinaïki Techniki vs. komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus”), milles see kohus otsustas, et puudus vajadus otsuse tegemiseks hagi kohta, millega paluti tühistada komisjoni 2. juuni 2004. aasta otsus lõpetada menetlus apellandi kaebuse osas, mis puudutab Hyatt Regency konsortsiumile Kreeka Vabariigi poolt väidetavalt antud riigiabi „Casino Mont Parnès’it” puudutavas riigihankemenetluses, kuna selle ese on ära langenud (edaspidi „vaidlustatud akt”).
Õiguslik raamistik
2 Nagu tuleneb nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), põhjendusest 2, kodifitseerib ja tugevdab see määrus Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt kujundatud tava riigiabi uurimisel vastavalt Euroopa Kohtu praktikale.
3 Määruse nr 659/1999 põhjenduse 3 kohaselt:
„Asutamislepingu artikli [88] kohaldamist käsitlev menetlusmäärus suurendab selgust ja arusaadavust ning õiguskindlust.”
4 Vastavalt määruse nr 659/1999 põhjendusele 7:
„Ajavahemik, mille jooksul komisjon peab lõpetama selle abi esialgse uurimise, millest tuleb teatada, peaks olema kaks kuud alates lõpliku teatise vastuvõtmisest või sellest, kui asjaomane liikmesriik on esitanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaande, et ta käsitleb teatist lõplikuna, sest komisjoni poolt nõutav lisateave ei ole kättesaadav või on see juba esitatud; õiguskindluse tagamiseks tuleks see uurimine lõpetada otsusega.”
5 Määruse nr 659/1999 põhjenduses 11 on ette nähtud:
„Komisjon peaks läbi vaatama kõik ebaseadusliku abi juhud, et tagada asutamislepingu artikli [88] ning eriti selle lõikes 3 oleva teatamiskohustuse ja kavatsetud meetmete rakendamiskeelu järgimist; selguse ja arusaadavuse ning õiguskindluse huvides tuleb sätestada menetlus, mida sellistel juhtudel järgida; kui liikmesriik ei ole järginud teatamiskohustust või kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu, siis ei tohiks komisjon olla seotud tähtajaga.”
6 Selle määruse II peatüki pealkirjaga „Abist teatamise kord” artiklis 4 on sätestatud:
„1. Komisjon vaatab teatise läbi niipea, kui on selle kätte saanud. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, teeb komisjon otsuse vastavalt lõigetele 2, 3 või 4.
2. Kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et meede, millest teatati, ei kujuta endast abi, siis võtab ta selle kohta vastu otsuse.
3. Kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et teatatud meetme ühisturuga kokkusobivuse kohta ei ole ilmnenud mingeid kahtlusi, kuivõrd see jääb asutamislepingu artikli [87] lõike 1 reguleerimisalasse, otsustab ta, et nimetatud meede sobib ühisturuga kokku (edaspidi „vastuväidete esitamata jätmise otsus”). Otsuses tuleb täpsustada, millist asutamislepingu erandit on kohaldatud.
4. Kui komisjon pärast esialgset uurimist leiab, et teatatud meetme ühisturuga kokkusobivuse kohta ilmnes kahtlusi, otsustab ta algatada asutamislepingu artikli [88] lõikes 2 sätestatud menetluse (edaspidi „ametliku uurimismenetluse algatamise otsus”).
[…]”.
7 Määruse nr 659/1999 artiklis 7 on täpsustatud juhud, mil komisjon teeb otsuse EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse lõpetamiseks.
8 Nimetatud määruse III peatükk käsitleb ebaseadusliku abiga seotud menetlust.
9 Selle määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt:
„Kui komisjoni käsutuses on ükskõik millisest allikast saadud teave väidetava ebaseadusliku abi kohta, kontrollib ta seda teavet viivitamata.”
10 Kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 1 on ette nähtud:
„Võimaliku ebaseadusliku abi kontrollimise põhjal tuleb teha otsus vastavalt artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4. Kui otsustatakse algatada ametlik uurimismenetlus, lõpetatakse menetlus artiklis 7 ettenähtud otsusega. Kui liikmesriik ei järgi teabe esitamisega seotud korraldust, tehakse see otsus kättesaadava teabe põhjal.”
11 Määruse nr 659/1999 VI peatüki „Huvitatud pooled” artiklis 20 on sätestatud:
„1. Vastavalt artiklile 6 võib iga huvitatud pool esitada märkusi komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta. Igale huvitatud poolele, kes on selliseid märkusi esitanud, ja igale individuaalabi saajale saadetakse koopia otsusest, mis komisjon teeb vastavalt artiklile 7.
2. Iga huvitatud pool võib komisjonile teatada väidetavast ebaseaduslikust abist ja abi kuritarvitamisest. Kui komisjon leiab, et kasutada oleva teabe alusel ei ole seisukoha võtmine selles küsimuses piisavalt põhjendatud, teatab ta sellest huvitatud poolele. Kui komisjon teeb otsuse küsimuse kohta, millega esitatud teave on seotud, saadab ta otsuse koopia huvitatud poolele.
3. Kõik huvitatud pooled võivad taotluse korral saada koopia igast vastavalt artiklitele 4 ja 7, artikli 10 lõikele 3 ja artiklile 11 tehtud otsusest.”
12 Määruse nr 659/1999 artikli 25 kohaselt:
„Vastavalt II, III, IV, V ja VII peatükile tehtud otsused adresseeritakse kõnealusele liikmesriigile. […]”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
13 Üldkohus kirjeldas vaidlustatud kohtumääruse punktides 4–6 vaidluse tausta järgnevalt:
„4 Kreeka ametiasutused korraldasid 2001. aasta oktoobris riigihankemenetluse, et loovutada oma 49% osalus kasiino Mont Parnèsi kapitalis. Konkureerisid kaks kandidaati: konsortsium Casino Attikis ja Hyatt Consortium. Väidetavalt nõuetevastase menetluse tulemusel sõlmiti hankeleping Hyatt Consortiumiga.
5 Konsortsiumi Casino Attikis liige Egnatia SA, kelle õigusjärglane pärast ühinemist on apellant Athinaïki Techniki […], esitas […] komisjonile kaebuse riigiabi kohta, mida väidetavalt anti hankelepingu sõlmimisel Hyatt Consortiumile. Kaebuse esitamisele järgnes kirjavahetus komisjoni ja apellandi vahel ning komisjoni täiendava teabe palved.
6 Komisjon saatis 2. detsembril 2004 apellandile kirja (edaspidi „vaidlusalune kiri”), mis on sõnastatud järgmiselt:
[...] „Viitan Teie poolt telefoni teel esitatud küsimusele, milles soovisite kinnitust, kas komisjon jätkab eelmainitud juhtumi uurimist või on selle menetlemine lõpetatud.
16. septembri 2003. aasta kirjaga teatas komisjon Teile, et kasutada oleva teabe alusel ei ole uurimise jätkamine selles juhtumis piisavalt põhjendatud (vastavalt [määruse nr 659/1999 artiklile] 20).
Kuna puudub täiendav teave, mis õigustaks uurimise jätkamist, lõpetas komisjon halduslikult 2. juunil 2004 juhtumi menetlemise.”
Esimene menetlus Üldkohtus
14 Üldkohtu kantseleisse 18. veebruaril 2005 esitatud hagiavalduses palus Athinaïki Techniki tühistada vaidlustatud akt, mis tehti talle teatavaks vaidlusaluse kirjaga.
15 Komisjon esitas eraldi dokumendina Üldkohtu kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel Üldkohtusse 21. aprillil 2005 saabunud vastuvõetamatuse vastuväite.
16 Üldkohus tunnistas 26. septembri 2006. aasta määrusega kohtuasjas T‑94/05: Athinaïki Techniki vs. komisjon hagi vastuvõetamatuks. Üldkohus leidis sisuliselt, et kaebuse menetlemise lõpetamisega ei võtnud komisjon lõplikku seisukohta hageja kaebuse esemeks oleva meetme kvalifitseerimise ja ühisturuga kokkusobivuse kohta, nii et vaidlusalune kiri ei ole otsus, mille peale saab EÜ artikli 230 alusel hagi esitada.
17 Apellant esitas selle kohtumääruse peale 18. detsembril 2006 Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel apellatsioonkaebuse.
18 Euroopa Kohus tegi selle apellatsioonkaebuse kohta 17. juuli 2008. aasta otsuse kohtuasjas C‑521/06 P: Athinaïki Techniki vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑5829).
Kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon
19 Kõnealuse kohtuotsusega tühistas Euroopa Kohus eespool viidatud kohtumääruse Athinaïki Techniki vs. komisjon, jättis komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite rahuldamata ja suunas kohtuasja tagasi Üldkohtusse, jättes kohtukulude kandmise otsustamise hilisemaks.
20 Euroopa Kohus täpsustas kõigepealt riigiabi esialgse uurimise staadiumi lõpus vastuvõetud aktide laadi.
21 Sellega seoses meenutas Euroopa Kohus esmalt, et riigiabi kontrollimise menetluses tuleb eristada ühelt poolt abi esialgse uurimise staadiumi, mille eesmärk on üksnes võimaldada komisjonil kujundada esmane arvamus kõnealuse abi ühisturuga osalise või täieliku kokkusobivuse kohta, ning teiselt poolt uurimise staadiumi ennast, mis on mõeldud selleks, et see institutsioon saaks asja kõikide andmete kohta täielikku teavet koguda, kusjuures teine staadium on möödapääsmatu, kui komisjonil on tõsiseid raskusi hindamisel, kas abi on ühisturuga kokkusobiv (punktid 33 ja 34).
22 Euroopa Kohus märkis, et ainult selle viimati mainitud staadiumi raames näeb EÜ asutamisleping ette komisjoni kohustuse küsida asjassepuutuvatelt isikutelt selgitusi, nii et kui komisjon teeb esimese staadiumi lõppedes muu otsuse kui ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse, on nendel asjassepuutuvatel isikutel õigus see otsus vaidlustada, et kindlustada nende menetluslike tagatiste järgimine (punktid 35 ja 36).
23 Lisaks nentis Euroopa Kohus, et määrus nr 659/1999 annab nendele asjassepuutuvatele isikutele õiguse käivitada uurimise esialgne staadium, edastades komisjonile teavet väidetavalt ebaseadusliku abi kohta, ja seab komisjonile kohustuse kontrollida viivitamatult võimaliku abi olemasolu ja selle kokkusobivust ühisturuga. Asjassepuutuvatel isikutel, kes ei saa selles menetluses tugineda kaitseõigustele, on siiski õigus olla menetlusse kaasatud ulatuses, mis on juhtumi asjaolusid arvestades asjakohane; mis tähendab, et kui komisjon teatab asjassepuutuvatele isikutele vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 teisele lausele, et seisukoha võtmine selles küsimuses ei ole piisavalt põhjendatud, on ta samuti kohustatud võimaldama neil esitada talle mõistliku tähtaja jooksul lisamärkusi (punktid 37–39).
24 Euroopa Kohus jätkas oma arutluskäiku kõnealuse kohtuotsuse punktides 40 ja 41 järgmiselt:
„40 Kui märkused on esitatud või mõistlik tähtaeg möödunud, kohustab määruse nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 komisjoni lõpetama uurimise esialgse staadiumi, tehes otsuse vastavalt selle määruse artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4, st otsuse, millega sedastatakse, et abi ei ole antud, millega ei esitata vastuväiteid või millega algatatakse ametlik uurimismenetlus. Seega ei tohi komisjon esialgse uurimise staadiumis tegutsemisest lõputult hoiduda. Kui see staadium on lõpule jõudnud, peab komisjon kas algatama järgmise uurimisstaadiumi või lõpetama juhtumi menetlemise, tehes selle kohta otsuse (vt konkurentsi valdkonna menetluse raames 18. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑282/95 P: Guérin automobiles vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑1503, punkt 36). Määruse nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 kolmandas lauses on sätestatud, et kui komisjon teeb sellise otsuse pärast huvitatud poolelt teabe saamist, saadab ta poolele selle otsuse koopia.
41 Seda silmas pidades tuleb märkida, et komisjon võib teha ühe eelmainitud otsustest, mis on sätestatud määruse nr 659/1999 artiklis 4, määratlemata seda siiski otsusena, mis on tehtud selle sätte alusel.”
25 Selle kohta tuletas Euroopa Kohus meelde oma tühistamishagi vastuvõetavust puudutavat väljakujunenud kohtupraktikat, millest johtub, et vaidlustatud akti kvalifitseerimisel tuleb vaadelda selle akti enda sisu ja selle autori tahet. Euroopa Kohus märkis, et vaidlustatavateks aktideks on põhimõtteliselt meetmed, mis kinnitavad haldusmenetluse lõppedes komisjoni lõpliku seisukoha ja tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil, sõltumata sellest, kas teatud vorminõuded on täidetud või mitte, st kas akti autor on selle pealkirjastanud, kas akt on piisavalt põhjendatud või kas aktis on märgitud selle õiguslikku alust moodustavad sätted (punktid 42–44).
26 Euroopa Kohus järeldas sellest, et seetõttu ei ole oluline, et vaidlustatud akt ei ole määratletud kui „otsus” või et see ei viita määruse nr 659/1999 artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4; samuti ei oma tähtsust, et komisjon ei ole seda otsust asjaomasele liikmesriigile teatavaks teinud, rikkudes selle määruse artiklit 25.
27 Seejärel analüüsis Euroopa Kohus küsimust, kas Üldkohus võis põhjendatult järeldada, et menetlemise lõpetamise otsus ei ole vaidlustatav õigusakt. Ta märkis selle kohta sama kohtuotsuse punktides 52–62 järgmist:
„52 [Vaidlustatud] akti sisust ja komisjoni tahtest tuleneb, et ta otsustas nii lõpetada Athinaïki Techniki alustatud esialgse uurimismenetluse. Nimetatud aktis tõdes komisjon, et uurimine ei võimaldanud järeldada abi olemasolu EÜ artikli 87 tähenduses, ja ta keeldus kaudselt algatamast EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust (vt selle kohta [2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P:] komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, [EKL 1998, lk I‑1719,] punkt 47).
53 Lisaks tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktis 36 viidatud kohtupraktikast, et selles sättes ettenähtud menetluse protsessuaalsed tagatised on kindlustatud vaid siis, kui õigustatud isikutel on võimalus vaidlustada otsus ühenduste kohtus vastavalt EÜ artikli 230 neljandale lõigule. Seda põhimõtet kohaldatakse nii siis, kui otsus on tehtud põhjendusel, et komisjon leiab, et abi on ühisturuga kokkusobiv, kui ka siis, kui ta on seisukohal, et abi olemasolu võimalus tuleb kõrvale jätta.
54 Vaidlustatud akti ei saa käsitleda esialgse või ettevalmistavana, sest alustatud haldusmenetluses ei järgne sellele ühti teist akti, mille peale saaks tühistamishagi esitada (vt selle kohta eelkõige [16. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑39/93 P:] SFEI jt vs. komisjon, [EKL 1994, lk I‑2681,] punkt 28).
55 Vastupidi sellele, mida leidis [Üldkohus], ei ole siin oluline, et huvitatud pool võib veel esitada komisjonile lisateavet, mis võib kohustada komisjoni üle vaatama oma seisukoha asjaomase riikliku meetme osas.
[…]
57 Kui huvitatud pool esitab pärast juhtumi menetlemise lõpetamist lisateavet, võib komisjon olla kohustatud algatama vajaduse korral uue haldusmenetluse. Samas ei mõjuta see teave asjaolu, et esimene esialgne uurimismenetlus on juba lõpetatud.
58 […] vastupidi sellele, mida [Üldkohus] leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 29, võttis komisjon [apellandi] taotluse osas, milles viimane palus tuvastada EÜ artiklite 87 ja 88 rikkumise, vastu lõpliku seisukoha.
[…]
60 […] Seega tuleb vaidlustatud akti käsitleda otsusena määruse nr 659/1999 artikli 4 lõike 2 tähenduses koostoimes selle määruse artikli 13 lõikega 1 ja artikli 20 lõike 2 kolmanda lausega.
61 Kuna see akt takistas [apellandil] esitada EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlikus uurimismenetluses oma märkusi, tekitas see siduvaid õiguslikke tagajärgi selle äriühingu huve puudutaval viisil.
62 Vaidlustatud akt on seega vaidlustatav õigusakt EÜ artikli 230 tähenduses.”
28 Euroopa Kohus tõdes selle arutluskäigu põhjal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et apellant esitas tühistamishagi akti peale, mis ei tekita õiguslikke tagajärgi ja mida ei saa seega EÜ artikli 230 alusel vaidlustada, ning sellest tulenevalt tühistas Euroopa Kohus eespool viidatud kohtumääruse Athinaïki Techniki vs. komisjon ja suunas kohtuasja tagasi Üldkohtusse, et ta otsustaks Athinaïki Techniki nõude üle tühistada komisjoni 2. juuni 2004. aasta otsus lõpetada menetlus Athinaïki Techniki kaebuse osas, mis puudutab Hyatt Regency konsortsiumile Kreeka Vabariigi poolt väidetavalt antud riigiabi riigihankemenetluses 49% osaluse loovutamiseks kasiino Mont Parnèsi kapitalis.
Teine menetlus Üldkohtus
29 Komisjon teatas 2. oktoobri 2008. aasta kirjaga Üldkohtule, et ta oli 26. septembril 2008 saatnud hagejale kirja, mis oli sõnastatud järgmiselt:
„Viitan [2. detsembri 2004. aasta] kirjale, millega konkurentsi peadirektoraadi talitused teatasid Teile, et kasutada oleva teabe alusel ei olnud kirja teemas nimetatud toimiku uurimise jätkamine piisavalt põhjendatud, ja kuna puudub täiendav teave, mis õigustaks uurimise jätkamist, lõpetas komisjon halduslikult kõnealuse toimiku menetlemise.
Arvestades [eespool viidatud] kohtuotsust [Athinaïki Techniki vs. komisjon], teatavad konkurentsi peadirektoraadi talitused Teile, et see kiri on tühistatud ja eespool nimetatud toimiku menetlust on uuesti alustatud.
Seega kordame oma eelnevat palvet ja palume teil uuesti esitada teavet, mis näitab ebaseadusliku riigiabi andmist seoses kasiino Mont Parnèsi müügiga.”
30 Komisjoni väitel tähendas 26. septembri 2008. aasta kiri seda, et kuna asja ese oli ära langenud, puudus otsuse tegemise vajadus.
31 Märkustes, mille apellant esitas 26. novembril 2008 vastuseks komisjoni nõudele tuvastada, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud, vaidles apellant sellele vastu.
32 Sellega seoses esitas apellant neli väidet, mis käsitlesid vastavalt seda, et 26. septembri 2008. aasta kiri ei ole õigusakt, mille mõjul vaidlustatud akt õiguslikult kehtetuks muutub; et esmase uurimise lõpetanud vaidlustatud akt ei ole tühistatav; et 26. septembri 2008. aasta kirja eesmärk oli põhiliselt vältida vaidlustatud akti kohtulikku kontrolli ja et see kiri oli vastuolus eespool viidatud kohtuotsuse Athinaïki Techniki vs. komisjon seadusjõuga.
33 Athens Resort Casino AE Symmetochon teatas 27. novembri 2008. aasta märkustes oma nõusolekust komisjoni esitatud nõudega tuvastada, et otsuse tegemise vajadus on ära langenud.
Vaidlustatud kohtumäärus
34 Üldkohus otsustas, et vaidlustatud akti peale esitatud tühistamishagi üle ei ole vaja otsustada vaidlustatud kohtumääruse punktides 31−37 toodud järgmistel põhjustel:
„31 Tuleb tõdeda, et komisjoni 26. septembri 2008. aasta kiri tingib menetlusküsimuse, mis tuleb vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 3 lahendada ilma suulise menetluseta.
32 Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba otsustanud oma 18. novembri 1992. aasta määruses kohtuasjas C‑222/92: SFEI jt vs. komisjon ([…], punktid 1 ja 2), et väidetavat riigiabi puudutava kaebuse menetlemise haldusliku lõpetamise otsuse peale esitatud hagi puhul seisneb esialgse uurimismenetluse uuesti alustamine selles, et tühistatakse menetlemise lõpetamise otsus. Seejärel leidis Euroopa Kohus, et kõnealuse hagi ese oli ära langenud ja otsuse tegemine ei olnud enam vajalik (eespool viidatud kohtumäärus SFEI jt vs. komisjon, punktid 5 ja 7; vt selle kohta samuti Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑341/06 P ja C‑342/06 P: Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, EKL 2008, lk I‑4777, punkt 3, ning Üldkohtu 7. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑613/97: UFEX jt vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑1531, punktid 8 ja 11).
33 Teiseks nähtub [eespool viidatud] kohtuotsuse [Athinaïki Techniki vs. komisjon] punktidest 52, 54 ja 58, et Euroopa Kohtu järeldus, et vaidlustatud akt kinnitas lõplikult komisjoni seisukoha vaidlusaluse meetme kohta, oli vajalik selleks, et seda akti saaks käsitleda vaidlustatavana. Pärast esialgse uurimismenetluse uuesti alustamist ja apellandile esitatud palvet esitada tema etteheiteid toetavaid dokumente, ei ole aga enam akti, mis kinnitab lõplikult komisjoni seisukoha, ja mille peale võib seega hagi esitada.
34 Kolmandaks tuleb märkida, et vaidlustatud akt võeti vastu esialgse uurimismenetluse lõpus ja seda tuleb [eespool viidatud] kohtuotsuse [Athinaïki Techniki vs. komisjon] kohaselt tõlgendada kui kaudset otsust, millega sedastatakse, et kõnealune meede ei ole abi EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses; või kui kaudset vastuväidete esitamata jätmise otsust. Seega tuleks komisjonil kohtuliku tühistamise korral alustada uuesti esialgset uurimismenetlust, ja, nagu Euroopa Kohus täpsustas [eespool viidatud] kohtuotsuse [Athinaïki Techniki vs. komisjon] punktis 40, teha ametlikult üks määruse nr 659/1999 artiklis 4 nimetatud otsustest või menetlemise lõpetamise otsus, mis kujutaks endast uut vaidlustatavat akti.
35 Neil asjaoludel tuleb sedastada, et vaidlustatud akti tühistamisel olid samaväärsed tagajärjed kui vaidlustatud akti tühistaval kohtuotsusel, sest selle tulemusel uuesti alustatud esialgne uurimismenetlus lõpetatakse ühega määruse nr 659/1999 artiklis 4 nimetatud ametlikest otsustest või menetlemise lõpetamise otsusega. Kohtuotsus, mis tühistaks vaidlustatud akti, ei tooks kaasa mitte mingeid täiendavaid õiguslikke tagajärgi võrreldes toimunud tühistamisega (Üldkohtu 6. detsembri 1999. aasta määrus kohtuasjas T‑178/99: Elder vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑3509, punkt 20).
36 Apellandile ei jää seega mingit huvi saavutada vaidlustatud akti tühistamine (vt selle kohta Üldkohtu 28. mai 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑145/95: Proderec vs. komisjon, EKL 1997, lk II‑823, punkt 27, ja eespool viidatud kohtumäärus Elder vs. komisjon, punkt 21).
37 Seega tuleb märkida, et käesoleva hagi ese ja otsuse tegemise vajadus on ära langenud.”
35 Seejärel esitas Üldkohus põhjendused, mille alusel ta leidis, et apellandi argumendid ei sea tema järeldust kahtluse alla.
36 Kohus märkis esiteks apellandi argumendi kohta, mille kohaselt vaidlusaluses kirjas on mainitud komisjoni, samas kui 26. septembri 2008. aasta kirjas on nimetatud komisjoni talitusi, et see argument ei saa mõjutada viimati nimetatud kirja kvalifitseerimist.
37 Teiseks, mis puudutab argumenti, mille kohaselt komisjon ei saa jääda tegevusetuks ning peab algatama ametliku uurimismenetluse, märkis Üldkohus, et apellant ei nimeta ühtegi õigusnormi, mis kohustaks komisjoni pärast menetluse lõpetamise otsuse tühistamist algatama selle otsuseni viinud menetlusest erinevat menetlust.
38 Kolmandaks, selles osas, mis puudutab apellandi väiteid, et esiteks oli komisjoni tegutsemisviisi eesmärk vältida menetlemise lõpetamise otsuse kohtulikku kontrolli, ning teiseks ei olnud teabe esitamise palve asjakohane; leidis kohus, et nendest väidetest ei tulenenud ühtegi õiguslikku argumenti.
39 Üldkohus lisas, et apellandi poolt Üldkohtu menetluses esitatud dokumentidest ei nähtu, et apellant oli haldusmenetluse käigus juba selgitanud, mis osas vaidlustatud meetmed vastavad riigiabi olemasolu kindlaksmääramise tingimustele, mistõttu ei ole põhjendatud apellandi vastuväide sellele, et komisjoni palve esitada lisateavet ei olnud selle juhtumi asjaoludel sobiv tegutsemisviis.
40 Neljandaks, seoses apellandi argumentidega, mis puudutavad kohtuotsuse seadusjõudu, märkis Üldkohus, et eespool viidatud kohtuotsuses Athinaïki Techniki vs. komisjon tühistas Euroopa Kohus eespool viidatud kohtumääruse Athinaïki Techniki vs. komisjon, kuid see kohtuotsus ei mõjutanud menetlemise lõpetamise otsuse kehtivust.
Poolte nõuded
41 Athinaïki Techniki palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:
– tühistada vaidlustatud kohtumäärus;
– rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
42 Komisjon palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja
– mõista kohtukulud välja apellandilt.
43 Athens Resort Casino AE Symmetochon palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus ilmse põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja
– mõista kohtukulud välja apellandilt.
Apellatsioonkaebus
Poolte argumendid
44 Apellant esitab apellatsioonkaebuse toetuseks neli väidet.
45 Esimese väitega leiab ta, et Üldkohus on ebaõigesti tõlgendanud haldusakti tühistamise õiguspärasuse tingimusi käsitlevat kohtupraktikat, mille kohaselt on haldusakti tühistamine õiguspärane tingimusel, et tühistatud akt on õigusvastane ja et akti tühistamine toimub mõistliku aja jooksul. Tühistamisotsus tehti tema väitel aga esiteks rohkem kui neli ja pool aastat pärast algse otsuse vastuvõtmist, ületades seega mõistlikku tähtaega. Teiseks ei ole tühistamisotsuse põhjendustes tuginetud mitte menetlemise lõpetamise otsuse õigusvastasusele, vaid üksnes eespool viidatud kohtuotsusele Athinaïki Techniki vs. komisjon. Kuna aga otsuse põhjendamist puudutav väide põhineb avalikul huvil, oleks Üldkohus pidanud omal algatusel võtma arvesse nende põhjenduste puudumist ning tunnistama tühistamisotsuse õigusvastaseks.
46 Seejärel heidab apellant Üldkohtule ette seda, et viimane rikkus õigusnormi seeläbi, et ei võtnud seisukohta võimu kuritarvitamist puudutava küsimuse osas. Sellega seoses väidab apellant, et akti tühistamise eesmärk saab olla üksnes võimaldada haldusorganil tagada seaduslikkuse põhimõtte järgimine. Kõnealuse tühistamisotsuse põhjendused piirduvad aga pelga viitega eespool viidatud kohtuotsusele Athinaïki Techniki vs. komisjon, milles ei võetud seisukohta vaidlustatud akti õiguspärasuse kohta. Seega soovis komisjon selle otsuse tühistada mitte seaduslikkuse põhimõtte järgimiseks, vaid lihtsalt selleks, et vältida ühenduse kohtu kontrolli.
47 Kolmanda väitega heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane rikkus õigusnormi, kui asus seisukohale, et menetlemise lõpetamise otsuse tühistamise ainus tagajärg on kohustus algatada uuesti esialgne uurimismenetlus. Kuid juhul, kui kohus oleks otseselt tuvastanud EÜ artikli 87 rikkumise, oleks komisjonil tulnud teha riigiabi olemasolust tulenevad järeldused, mis EÜ artikli 88 lõike 2 kohaselt oleks tähendanud, et asjassepuutuv riik peab abi lõpetama või seda muutma komisjoni määratud tähtaja jooksul.
48 Neljanda väitega heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane rikkus õigusnormi, kuna ta eiras eespool viidatud kohtuotsusest Athinaïki Techniki vs. komisjon tulenevat seadusjõudu. Nimelt nähtub selle kohtuotsuse punktist 40, et komisjon ei tohi riigiabi uurimismenetluses tegutsemisest lõputult hoiduda. Komisjon aga pöördus vaidlustatud akti tühistades tagasi selle otsuse tegemisele eelnenud olukorda ning Üldkohus, kes seda tühistamist ei tauninud, rikkus sellega õigusnormi. Seega ei ole komisjonil enam võimalik ebakindlat olukorda säilitada. Vastupidi, ta on kohustatud otsustama ja vajadusel alluma ühenduse kohtu otsusele.
49 Komisjon vaidleb vastu, märkides kõigepealt, et ükski vaidlustatud akti tühistamist käsitlev etteheide ei puuduta vaidlustatud kohtumäärust, vaid kõik käsitlevad üksnes kõnealuse akti tühistamist, mis ei olnud Üldkohtu menetluse ese. Peale selle on apellatsioonkaebuse osa, mis käsitleb vaidlustatud akti tühistamise otsuse õiguspärasust, oma olemuselt ebaõiglane. Nimelt tühistas komisjon vaidlustatud akti apellandi kasuks ning võimalik, et tema konkurendi kahjuks. Seega ei ole apellandil mingit huvi tõstatada tähtaega puudutavat küsimust seoses tühistamisega, mis pidi talle kasuks tulema. Sama võib öelda tühistamisotsuse põhjendamist puudutava argumendi kohta. Need argumendid tuleb seega ilmselge vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Igal juhul leiab komisjon, et 26. septembri 2008. aasta kirjas oli selgelt märgitud, et ta tühistas otsuse, arvestades eespool viidatud kohtuotsust Athinaïki Techniki vs. komisjon, millest apellant teadis, sest ta oli ise hageja kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti.
50 Sisu osas vastab komisjon võimu kuritarvitamist ning eespool viidatud kohtuotsuse Athinaïki Techniki vs. komisjon tagajärgi käsitlevatele väidetele koos, kuna kõik need väited puudutavad tema sõnul arvamust, et ta soovis lihtsalt vältida vaidlustatud akti kohtulikku kontrolli ja pöördus tagasi tegevusetuse seisundisse. Need väited on tema sõnul aga väärad, sest olles esialgse uurimise staadiumi uuesti alustanud, tegeleb ta praegu toimiku andmete uurimisega.
51 Pealegi ei esita apellant põhjuseid, miks komisjon oleks kohustatud algatama ametliku uurimismenetluse. Peale kõige muu ei saa Üldkohus otsustada ultra petita. Vaidlustatud akti tühistamise järel on tühistamishagi ese aga ära langenud ning mis tahes muu nõue, mis puudutab komisjoni tegutsemisviisi (procedere), ei oleks hagiavalduse nõuetega hõlmatud.
52 Athens Resort Casino AE Symmetochon väidab omalt poolt, et erinormide puudumisel on haldusaktide tühistamise suhtes kohaldatavateks üldpõhimõteteks seaduslikkuse põhimõte ja asjaomase isiku õiguspärase ootuse kaitse põhimõte. Kuivõrd apellant aga on vaidlustatud akti õiguspärasuse algusest peale vaidlustanud, ei saa ta tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele. Pealegi, mis puudutab akti põhjendamist, ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt tingimata vajalik, et põhjendus oleks esitatud aktis endas, vaid seda võib kaudselt tuletada kohaldatavatest eeskirjadest või kõnealuse akti kontekstist.
53 Peale selle on Athens Resort Casino AE Symmetochon esiteks seisukohal, et komisjon ei vältinud kohtulikku kontrolli, vaid vastupidi, läks isegi „kaugemale” eespool viidatud kohtuotsusest Athinaïki Techniki vs. komisjon, kuivõrd komisjon otsustas alustada uurimist uuesti, nõustudes seega saama uut teavet, mida tal varem ei olnud. Teiseks nähtub vaid sellest kohtuotsusest, et komisjonil ei olnud õigust jääda tegevusetuks ning et ta pidi mõistliku aja jooksul pärast kaebuse esitamist kõnealuse menetluse lõpetama, tehes selle kohta otsuse, mitte pöörduma tagasi esialgse uurimismenetluse juurde, mis ei olnud selles asjas enam lubatud.
Euroopa Kohtu hinnang
Vastuvõetavus
54 Mis puutub väitesse, et etteheited, millega seatakse kahtluse alla vaidlustatud akti tühistamise õiguspärasus, on vastuvõetamatud, sest need puudutavad tühistamisotsust, siis tuleb märkida, et need etteheited on esitatud just vaidlustatud kohtumääruse, mitte tühistamisotsuse peale. Nimelt heidab apellant oma väidetes sisuliselt Üldkohtule ette seda, et viimane rikkus õigusnormi, võttes vaidlustatud akti tühistamist arvesse, kuigi see tühistamine oli õigusvastane.
55 Seoses argumendiga, et kõnealused etteheited on vastuvõetamatud, kuna tühistamisotsus ei olnud Üldkohtus lahendatud kohtuvaidluse esemeks, tuleb tõdeda, et vaidlustatud kohtumäärusest johtub vastupidi, et apellant esitas need etteheited Üldkohtus ja et need olid seotud selle kohtuvaidlusega. Nimelt võttis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruses seisukoha küsimuses, kas komisjoni 26. septembri 2008. aasta kirja tõttu, millega see institutsioon teatas eelkõige vaidlustatud akti tühistamisest, on selle akti peale esitatud hagi alus ära langenud. Peale selle, nagu tuleneb kõnealuse kohtumääruse punktidest 23–30, vaidlustas apellant Üldkohtus selles 26. septembri 2008. aasta kirjas teatatud tühistamise.
56 Lõpuks tuleb märkida, et ei ole põhjendatud väide, mille kohaselt apellandil puudus huvi vaidlustada hinnang, mille Üldkohus andis vaidlustatud akti tühistamise kohta, sest apellandi huvi sõltus otseselt vastusest küsimusele, kas vaidlustatud akti peale esitatud hagi alus oli ära langenud, mis on käesoleva kohtuvaidluse ese.
57 Sellest järeldub, et kõik apellatsioonkaebuse väited on vastuvõetavad.
Põhiküsimus
58 Apellant heidab oma esimese, teise ja neljanda väitega Üldkohtule ette seda, et viimane rikkus õigusnormi, sedastades, et otsuse tegemise vajadus oli ära langenud, kuna komisjoni 26. septembri 2008. aasta otsus kujutas endast vaidlustatud akti tühistavat akti, kuigi see tühistamine oli õigusvastane.
59 Kõigepealt tuleb märkida, et väites sellega seoses, et vaidlustatud akti ei tühistatud mõistliku tähtaja jooksul, tugineb apellant kohtupraktikale, mis puudutab subjektiivseid õigusi tekitanud õigusvastase haldusakti tagasiulatuvat tühistamist (vt 9. märtsi 1978. aasta otsus kohtuasjas 54/77: Herpels vs. komisjon, EKL 1978, lk 585, punkt 38; 3. märtsi 1982. aasta otsus kohtuasjas 14/81: Alpha Steel vs. komisjon, EKL 1982, lk 749, punkt 10; 26. veebruari 1987. aasta otsus kohtuasjas 15/85: Consorzio Cooperative d’Abruzzo vs. komisjon, EKL 1987, lk 1005, punkt 12, ja 17. aprilli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑90/95 P: de Compte vs. parlament, EKL 1997, lk I‑1999, punkt 35).
60 Ometi on selge, et vaidlustatud akt mitte ei toonud apellandile õigusi, vaid see on teda kahjustav meede. Seega ei ole eelmises punktis viidatud kohtupraktika käesoleval juhul asjakohane.
61 Sellegipoolest tuleb märkida, et käesoleval juhul teatas komisjon 26. septembri 2008. aasta kirjas apellandile, et eespool viidatud kohtuotsuse Athinaïki Techniki vs. komisjon alusel tühistab ta vaidlusaluse kirja, algatab uuesti esialgse uurimismenetluse, kordab oma varasemat palvet, et apellant esitaks talle riigiabi andmist tõendavat teavet, ja tühistab vaidlustatud akti.
62 Eespool viidatud kohtuotsuses Athinaïki Techniki vs. komisjon on Euroopa Kohus aga meelde tuletanud komisjoni kohustusi juhul, kui asjaomane isik käivitab määruse nr 659/1999 artikli 10 lõike 1 ja artikli 20 lõike 2 esimese lause alusel EÜ artikli 88 lõikes 3 ette nähtud menetluse.
63 Nii märkis Euroopa Kohus, et kui huvitatud isikute võimalikud täiendavad märkused on esitatud või mõistlik tähtaeg möödunud, siis kohustab määruse nr 659/1999 artikli 13 lõige 1 komisjoni lõpetama uurimise esialgse staadiumi, tehes otsuse vastavalt selle määruse artikli 4 lõigetele 2, 3 või 4, st otsuse, millega sedastatakse, et abi ei ole antud, millega ei esitata vastuväiteid või millega algatatakse ametlik uurimismenetlus (vt eespool viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 40).
64 Seega ei tohi komisjon esialgse uurimise staadiumis tegutsemisest lõputult hoiduda. Kui see staadium on lõpule jõudnud, peab komisjon kas algatama järgmise uurimisstaadiumi või lõpetama juhtumi menetlemise, tehes selle kohta otsuse ja kui komisjon teeb sellise otsuse pärast huvitatud poolelt teabe saamist, saadab ta poolele selle otsuse koopia (vt eespool viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punkt 40).
65 Euroopa Kohus sedastas, et käesoleval juhul komisjon võttis aga vaidlustatud akti näol vastu akti, millega juhtumi menetlemine halduslikult lõpetati. Kõnealuse aktiga otsustas see institutsioon lõpetada apellandi käivitatud esialgse uurimismenetluse, tõdes, et algatatud uurimine ei võimaldanud järeldada abi olemasolu EÜ artikli 87 tähenduses, ja keeldus kaudselt algatamast EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust (vt eespool viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punktid 51 ja 52).
66 Nii leidis Euroopa Kohus, et komisjon võttis apellandi taotluse osas, milles viimane palus tuvastada EÜ artiklite 87 ja 88 rikkumise, vastu lõpliku seisukoha. Peale selle, kuna vaidlustatud akt takistas apellandil esitada EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlikus uurimismenetluses oma märkusi, tekitas see siduvaid õiguslikke tagajärgi tema huve puudutaval viisil. Vaidlustatud akt on Euroopa Kohtu hinnangul seega vaidlustatav õigusakt EÜ artikli 230 tähenduses (vt eespool viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, punktid 58, 61 ja 62).
67 Järelikult oli apellandil kui õigustatud isikul EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse protsessuaalsete tagatiste suhtes õigus seada kahtluse alla vaidlustatud akti õiguspärasus otseselt ja isiklikult puudutatud isikuna EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses (vt selle kohta 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, EKL 1998, lk I‑1719, punktid 41 ja 48). Täpsemalt oli tal õigus sellele, et ühenduse kohus kontrollib komisjoni hinnangut, mille kohaselt võis ta 2. juunil 2004 enda käsutuses oleva teabe alusel juhtumi menetlemise õigustatult lõpetada ja otsustada kaudselt, et ametlikku uurimismenetlust ei olnud vaja algatada.
68 Kui komisjonil oleks õigus tühistada niisugune akt nagu vaidlustatud akt käesoleva asja tingimustel, võiks ta uurimise staadiumis lõputult tegevusetust pikendada viisil, mis on vastuolus kohustustega, mis tal on vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 13 lõikele 1 ja artikli 20 lõikele 2, ning hoiduda kõrvale kohtulikust kontrollist. Nimelt, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 101, piisab, et kõnealune institutsioon lõpetab asjassepuutuva poole esitatud kaebuse menetlemise, seejärel, pärast selle poole esitatud hagi, alustab uuesti esialgse uurimise staadiumi, ning kordab neid toiminguid nii mitu korda, kui on vajalik selleks, et hoiduda oma tegevuse kohtulikust kontrollist.
69 Niisuguse võimaluse möönmine ohustaks pealegi õiguskindlust, mida määrusega nr 659/1999 on just soovitud suurendada, nagu nähtub selle põhjendustest 3, 7 ja 11.
70 Kuid arvestades hea halduse ja õiguskindluse nõudeid ning tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, tuleb esiteks asuda seisukohale, et komisjon saab tühistada väidetavalt ebaseadusliku abi kohta esitatud kaebuse menetlemise lõpetamise otsuse vaid selle otsuse õigusvastasuse kaotamiseks, ja teiseks ei saa komisjon pärast niisugust tühistamist algatada menetlust uuesti tuvastatud õigusvastasuse tekkimise konkreetsele ajahetkele eelnevast staadiumist.
71 Käesoleval juhul ei näi, et 26. septembri 2008. aasta kirja eesmärk oleks olnud parandada vaidlustatud akti õigusvastasust. Nimelt ei ole selles kirjas mainitud, mille poolest vaidlustatud akt õigusvastane oli, mis võiks ainsana selle tühistamist õigustada.
72 Kõnealuses kirjas andis komisjon apellandile pelgalt teada, et „[a]rvestades [eespool viidatud] kohtuotsust [Athinaïki Techniki vs. komisjon], teatavad konkurentsi peadirektoraadi talitused Teile, et see kiri on tühistatud ja eespool nimetatud toimiku menetlust on uuesti alustatud.” Ometi on selge, et nimetatud kohtuotsuses ei teinud Euroopa Kohus otsust vaidlustatud akti õiguspärasuse kohta, vaid üksnes selle kvalifitseerimise kohta vaidlustatava õigusaktina, nii et kõnealune pelk viide ei õigusta vaidlustatud akti tühistamise otsust.
73 Lisaks, mis puutub komisjoni argumenti, et vaidlustatud akti tühistamine oli vajalik, kuna see ei olnud õiguslikult piisavalt põhjendatud, siis tuleb tõdeda, et seda õigusvastast asjaolu oleks saanud muuta, võttes vastu uue otsuse menetlemise lõpetamise kohta, ning see ei oleks järelikult igal juhul õigustanud esialgse uurimismenetluse staadiumi uuesti alustamist.
74 Kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võttes tuleb tõdeda, et Üldkohus tegi vea, asudes seisukohale, et komisjonil oli õigus tühistada vaidlustatud akt 26. septembri 2008. aasta kirjas mainitud tingimustel.
75 Sellest järeldub, et apellandi poolt apellatsioonkaebuse toetuseks esitatud väidetest esimene, teine ja neljas, millega apellant heidab Üldkohtule ette seda, et ta otsustas, et vaidlustatud akt on tühistatud, samas kui see tühistamine oli õigusvastane, on põhjendatud.
76 Neil asjaoludel puudub vajadus kaaluda apellandi esitatud kolmandat väidet.
77 Eeltoodust johtub, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud kohtumäärus tühistada.
Kohtuasja suunamine Üldkohtusse
78 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimesest lõigust tuleneb, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, võib Euroopa Kohus juhul, kui menetlusstaadium lubab, teha ise asja suhtes lõpliku otsuse või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.
79 Käesoleva kohtuasja tingimustes leiab Euroopa Kohus, et ta ei saa asjas otsust teha, sest Üldkohus ei ole apellandi poolt vaidlustatud akti peale esitatud hagi sisu poolest analüüsinud.
80 Seega tuleb kohtuasi suunata tagasi Üldkohtule, et see kohus otsustaks apellandi nõuete üle, millega ta taotleb vaidlustatud akti tühistamist.
Kohtukulud
81 Kuna kohtuasi suunatakse tagasi Üldkohtusse, tehakse käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude osas otsus hiljem.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
1. Tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 29. juuni 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑94/05: Athinaïki Techniki vs. komisjon.
2. Suunata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.
3. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: prantsuse.