Kohtuasi C-337/09 P
Euroopa Liidu Nõukogu
versus
Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group Co. Ltd
„Apellatsioonkaebus — Kaubanduspoliitika — Dumping — Hiinast pärit glüfosaadi import — Määrus (EÜ) nr 384/96 — Artikli 2 lõike 7 punktid b ja c — Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus — Mõiste „riigi märkimisväärne sekkumine” artikli 2 lõike 7 punkti c esimese taande tähenduses — Riiki esindav aktsionär, kellel on de facto kontroll tootja aktsionäride üldkoosolekul — Sellise kontrolli samastamine „märkimisväärse sekkumisega” — Ekspordilepingute viseerimise mehhanismi hindamine — Kohtuliku kontrolli piirid — Esitatud tõendite hindamine”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Apellatsioonkaebus – Põhjendatud huvi – Pärast Üldkohtu otsust tekkinud asjaolu, mille tõttu on kadunud otsuse apellatsioonkaebuse esitajat kahjustav toime – Üldkohtu tühistatud akti kehtetuks tunnistamine selle vastuvõtja poolt – Kehtetuks tunnistamine en nunc, mis erineb kehtetuks tunnistamisest ex tunc – Põhjendatud huvi säilimine
Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
Apellatsioonkaebus – Väited – Institutsioonide ilmne hindamisviga – Keeruliste majanduslike olukordade hindamine – Institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Apellatsioonimenetluses kontrollitav õigusküsimus
Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud argumentide kordamine Üldkohtu arutluskäigu vaidlustamiseks – Vastuvõetavus
Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumping – Normaalväärtuse määramine – Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmine – Tingimused – Riigi märkimisväärse sekkumise puudumine äriühingu äriotsustesse – Mõiste – Tõendamiskoormis
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 2 lõike 7 punkti c esimene taane ja määrus nr 461/2004, artikli 2 lõike 7 punkti c esimene taane)
Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Institutsioonide kaalutlusõigus – Menetluslike tagatiste järgimine
Euroopa Kohus võib tunnistada apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks, kui pärast Üldkohtu otsust tekkinud asjaolu tõttu on kadunud otsuse apellatsioonkaebuse esitajat kahjustav toime. Apellandi põhjendatud huvi eelduseks on, et apellatsioonkaebus peab selle esitajale tooma selle lõpptulemuse kaudu mingit kasu. Juhul kui pärast Üldkohtu otsuse tegemist vastu võetud määrusega tunnistati Üldkohtu tühistatud määrus kehtetuks üksnes ex nunc, mitte ex tunc, säilib apellandil põhjendatud huvi nende tagajärgede tühistamise vastu, mis tühistatud määruse tõttu tekkisid selle jõustumise ja kehtetuks tunnistamise vahele jääval ajavahemikul.
(vt punktid 46, 48 ja 49)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 55)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 58)
Kui apellant vaidlustab liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamise Üldkohtu poolt, võivad esimeses astmes analüüsitud õiguslikud küsimused apellatsioonimenetluses uuesti arutusele tulla. Nimelt, kui apellatsioonkaebuse esitaja ei saaks oma apellatsioonkaebust juba Üldkohtus kasutatud argumentidega sel viisil põhjendada, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte.
(vt punkt 61)
Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses taandes ette nähtud ettevõtjale turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmise tingimuste tõlgendamise küsimuses leidis Üldkohus õigesti, et riigi kontrolli, mida tõendavad asjaolud, et riiki esindavad aktsionärid, isegi kui need on vähemusaktsionärid, kontrollivad äriühingu üldkoosolekut, et nad valivad juhatuse liikmed ja et osa selle äriühingu juhatuse liikmetest on äriühinguga seotud töösuhte või teenuste osutamise lepingu kaudu, ei saa põhimõtteliselt samastada „riigi märkimisväärse sekkumisega” selle artikli tähenduses ning see ei saa järelikult vabastada nõukogu ja komisjoni kohustusest võtta arvesse asjaomase tootja esitatud tõendeid, mis puudutavad tema tegutsemise konkreetset faktilist, õiguslikku ja majanduslikku konteksti.
Nimelt nähtub kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimese taande sõnastusest selgelt, et sellega ei peeta silmas igat laadi riigi sekkumist tootvates ettevõtjates, vaid üksnes selliseid sekkumisi, mis puudutavad nende ettevõtjate otsuseid hindade, kulude ja sisendite kohta. Lisaks näitab mõiste „sekkumine” kasutamine, et ei piisa, kui riik võib omada teatud mõju neile otsustele, vaid see tähendab tõhusat sekkumist neisse. Lisaks peab sekkumine tootja hindasid, kulusid ja sisendeid puudutavatesse otsustesse olema „märkimisväärne”. Seega ei ole vaidlust selles, et nimetatud artikkel võimaldab teatud ulatuses riigi sekkumist neisse otsustesse.
Seda, kas riigi sekkumine nendesse otsustesse on märkimisväärne või mitte, tuleb hinnata selle sätte eesmärgi alusel, milleks on tagada, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes, ja eelkõige, et temal tekkinud kulud ja tema küsitavad hinnad tulenevad turujõudude vabast toimimisest. Riigi sekkumist, mis ei suuda oma laadilt ega mõjult muuta tootja otsuseid hindade, kulude ja sisendite kohta kokkusobimatuks turumajanduse tingimustega, ei saa järelikult lugeda märkimisväärseks.
Siiski ei kõrvalda niisugune tõlgendamine tingimust, et tootja peab hindasid, kulusid ja sisendeid puudutavad otsused tegema ilma sellise sekkumiseta. Nimelt, isegi kui tootja tegi need otsused üksnes vastusena turul toimuvale, on selle tingimusega vastuolus see, kui tunnustatakse tootja turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundit olukorras, kui riik sekkus märkimisväärselt turujõudude vabasse toimimisse, sekkudes näiteks vahetult teatud toorainete või tööjõu hindadesse. Igal juhul peab tootja esitama tõendid, mis näitaksid, et riik ei sekku märkimisväärselt tema äriotsuste tegemisse, ning nõukogul ja komisjonil on nende tõendite hindamisel selles valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus.
(vt punktid 78–83, 89–91)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 106 ja 107)
Kohtuasi C-337/09 P
Euroopa Liidu Nõukogu
versus
Zhejiang Xinan Chemical Industrial Group Co. Ltd
„Apellatsioonkaebus — Kaubanduspoliitika — Dumping — Hiinast pärit glüfosaadi import — Määrus (EÜ) nr 384/96 — Artikli 2 lõike 7 punktid b ja c — Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus — Mõiste „riigi märkimisväärne sekkumine” artikli 2 lõike 7 punkti c esimese taande tähenduses — Riiki esindav aktsionär, kellel on de facto kontroll tootja aktsionäride üldkoosolekul — Sellise kontrolli samastamine „märkimisväärse sekkumisega” — Ekspordilepingute viseerimise mehhanismi hindamine — Kohtuliku kontrolli piirid — Esitatud tõendite hindamine”
Kohtuotsuse kokkuvõte
Apellatsioonkaebus — Põhjendatud huvi — Pärast Üldkohtu otsust tekkinud asjaolu, mille tõttu on kadunud otsuse apellatsioonkaebuse esitajat kahjustav toime — Üldkohtu tühistatud akti kehtetuks tunnistamine selle vastuvõtja poolt — Kehtetuks tunnistamine en nunc, mis erineb kehtetuks tunnistamisest ex tunc – Põhjendatud huvi säilimine
Apellatsioonkaebus — Väited — Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine — Vastuvõetamatus — Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus — Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
Apellatsioonkaebus — Väited — Institutsioonide ilmne hindamisviga — Keeruliste majanduslike olukordade hindamine — Institutsioonide kaalutlusõigus — Ulatus — Apellatsioonimenetluses kontrollitav õigusküsimus
Apellatsioonkaebus — Väited — Üldkohtus esitatud argumentide kordamine Üldkohtu arutluskäigu vaidlustamiseks — Vastuvõetavus
Ühine kaubanduspoliitika — Dumpinguvastane kaitse — Dumping — Normaalväärtuse määramine — Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmine — Tingimused — Riigi märkimisväärse sekkumise puudumine äriühingu äriotsustesse — Mõiste — Tõendamiskoormis
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 2 lõike 7 punkti c esimene taane ja määrus nr 461/2004, artikli 2 lõike 7 punkti c esimene taane)
Ühine kaubanduspoliitika — Dumpinguvastane kaitse — Institutsioonide kaalutlusõigus — Menetluslike tagatiste järgimine
Euroopa Kohus võib tunnistada apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks, kui pärast Üldkohtu otsust tekkinud asjaolu tõttu on kadunud otsuse apellatsioonkaebuse esitajat kahjustav toime. Apellandi põhjendatud huvi eelduseks on, et apellatsioonkaebus peab selle esitajale tooma selle lõpptulemuse kaudu mingit kasu. Juhul kui pärast Üldkohtu otsuse tegemist vastu võetud määrusega tunnistati Üldkohtu tühistatud määrus kehtetuks üksnes ex nunc, mitte ex tunc, säilib apellandil põhjendatud huvi nende tagajärgede tühistamise vastu, mis tühistatud määruse tõttu tekkisid selle jõustumise ja kehtetuks tunnistamise vahele jääval ajavahemikul.
(vt punktid 46, 48 ja 49)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 55)
Vt otsuse tekst.
(vt punkt 58)
Kui apellant vaidlustab liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamise Üldkohtu poolt, võivad esimeses astmes analüüsitud õiguslikud küsimused apellatsioonimenetluses uuesti arutusele tulla. Nimelt, kui apellatsioonkaebuse esitaja ei saaks oma apellatsioonkaebust juba Üldkohtus kasutatud argumentidega sel viisil põhjendada, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte.
(vt punkt 61)
Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses taandes ette nähtud ettevõtjale turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmise tingimuste tõlgendamise küsimuses leidis Üldkohus õigesti, et riigi kontrolli, mida tõendavad asjaolud, et riiki esindavad aktsionärid, isegi kui need on vähemusaktsionärid, kontrollivad äriühingu üldkoosolekut, et nad valivad juhatuse liikmed ja et osa selle äriühingu juhatuse liikmetest on äriühinguga seotud töösuhte või teenuste osutamise lepingu kaudu, ei saa põhimõtteliselt samastada „riigi märkimisväärse sekkumisega” selle artikli tähenduses ning see ei saa järelikult vabastada nõukogu ja komisjoni kohustusest võtta arvesse asjaomase tootja esitatud tõendeid, mis puudutavad tema tegutsemise konkreetset faktilist, õiguslikku ja majanduslikku konteksti.
Nimelt nähtub kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimese taande sõnastusest selgelt, et sellega ei peeta silmas igat laadi riigi sekkumist tootvates ettevõtjates, vaid üksnes selliseid sekkumisi, mis puudutavad nende ettevõtjate otsuseid hindade, kulude ja sisendite kohta. Lisaks näitab mõiste „sekkumine” kasutamine, et ei piisa, kui riik võib omada teatud mõju neile otsustele, vaid see tähendab tõhusat sekkumist neisse. Lisaks peab sekkumine tootja hindasid, kulusid ja sisendeid puudutavatesse otsustesse olema „märkimisväärne”. Seega ei ole vaidlust selles, et nimetatud artikkel võimaldab teatud ulatuses riigi sekkumist neisse otsustesse.
Seda, kas riigi sekkumine nendesse otsustesse on märkimisväärne või mitte, tuleb hinnata selle sätte eesmärgi alusel, milleks on tagada, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes, ja eelkõige, et temal tekkinud kulud ja tema küsitavad hinnad tulenevad turujõudude vabast toimimisest. Riigi sekkumist, mis ei suuda oma laadilt ega mõjult muuta tootja otsuseid hindade, kulude ja sisendite kohta kokkusobimatuks turumajanduse tingimustega, ei saa järelikult lugeda märkimisväärseks.
Siiski ei kõrvalda niisugune tõlgendamine tingimust, et tootja peab hindasid, kulusid ja sisendeid puudutavad otsused tegema ilma sellise sekkumiseta. Nimelt, isegi kui tootja tegi need otsused üksnes vastusena turul toimuvale, on selle tingimusega vastuolus see, kui tunnustatakse tootja turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisundit olukorras, kui riik sekkus märkimisväärselt turujõudude vabasse toimimisse, sekkudes näiteks vahetult teatud toorainete või tööjõu hindadesse. Igal juhul peab tootja esitama tõendid, mis näitaksid, et riik ei sekku märkimisväärselt tema äriotsuste tegemisse, ning nõukogul ja komisjonil on nende tõendite hindamisel selles valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus.
(vt punktid 78–83, 89–91)
Vt otsuse tekst.
(vt punktid 106 ja 107)