Kohtuasi C‑331/09

Euroopa Komisjon

versus

Poola Vabariik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Riigiabi – Abi, mida Poola Vabariik andis kontsernile Technologie Buczek – Komisjoni otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ning kohustatakse see tagasi nõudma – Ettenähtud tähtaja jooksul täitmata jätmine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Riigiabi puudutava komisjoni otsuse täitmata jätmine – Kohustus nõuda antud abi tagasi – Sihttähtaeg

(EÜ artikli 88 lõike 2 teine lõik)

2. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Siseriikliku õiguse kohaldamine – Tingimused ja piirid

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 3)

3. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustuse täitmata jätmine – Vastuväited – Täitmise täielik võimatus – Hindamiskriteeriumid – Täitmisel esinevad raskused

(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 3)

1. EÜ artikli 88 lõike 2 teise lõigu alusel esitatud hagi esemeks oleva rikkumise kontrollimise seisukohalt on asjakohaseks tähtpäevaks kuupäev, mis on ette nähtud rikkumist tuvastavas otsuses või mille komisjon on vajadusel hiljem määranud. Erinevalt EÜ artiklist 226 ei näe see säte ette kohtueelset menetlust ning seetõttu ei anna komisjon põhjendatud arvamust, milles nähtaks liikmesriikidele ette tähtaeg vastava otsuse täitmiseks.

Täitmise tähtaja lõpukuupäeva kindlakstegemisel võetakse siiski arvesse komisjoni otsuse täitmise peatamist Üldkohtu presidendi määrusega.

(vt punktid 50 ja 52)

2. EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/99 artikli 14 lõikest 3 tuleneb, et komisjoni otsuses ette nähtud ebaseadusliku abi tagastamine peab toimuma viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab nimetatud otsuse kohest ja tõhusat täitmist.

Juhul kui ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi on saanud ettevõtja, kes pankrotistub, siis on varasema olukorra taastamiseks ja ebaseaduslikust abist tuleneva konkurentsimoonutuse lõpetamiseks põhimõtteliselt piisav, kui ebaseadusliku abi tagasimaksmise nõue kantakse võlanimekirja.

(vt punktid 59 ja 60)

3. Ainus alus, millele liikmesriik saab komisjoni poolt EÜ artikli 88 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames enda kaitseks tugineda, on tagasinõudmise kohustuse kehtestava otsuse nõuetekohase täitmise täielik võimatus. Täitmise täieliku võimatuse tingimus ei ole täidetud, kui kostjaks olev liikmesriik ainult teavitab komisjoni otsuse elluviimisel esinevatest õiguslikest, poliitilistest või praktilistest raskustest, üritamata tegelikult asjaomastelt ettevõtjatelt abi tagasi saada ja esitamata komisjonile alternatiivseid võimalusi otsuse elluviimiseks, mis võimaldaksid neist raskustest üle saada. Samuti ei saa ebaseaduslikuks tunnistatud riigiabi tagasinõudmist käsitleva otsuse täitmisel tekkinud sisemiste raskuste kartus õigustada seda, et liikmesriik ei täida liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

(vt punktid 69, 70 ja 72)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

14. aprill 2011(*)

Kohtuasjas C‑331/09,

mille ese on EÜ artikli 88 lõike 2 alusel 17. augustil 2009 esitatud liikmesriigi kohustuse rikkumise hagi,

Euroopa Komisjon, esindajad: K. Gross ja A. Stobiecka‑Kuik, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

hageja,

versus

Poola Vabariik, esindaja: M. Krasnodębska‑Tomkiel,

kostja,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees A. Tizzano, kohtunikud M. Ilešič, E. Levits, M. Safjan ja M. Berger (ettekandja),

kohtujurist: E. Sharpston,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1 Esitatud hagis palub Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole täitnud kohustusi, mis tulenevad komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta otsusest 2008/344/EÜ riigiabi C 23/06 (ex NN 35/06) kohta, mida Poola rakendas terasetootja Technologie Buczek Group suhtes (ELT L 116, 30.4.2008, lk 26), siis on Poola Vabariik rikkunud EÜ artikli 249 neljanda lõigu sätteid ning selle otsuse artikleid 3, 4 ja 5.

Õiguslik raamistik

2 Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339) põhjendus 13 on sõnastatud järgmiselt:

„ebaseadusliku abi puhul, mis ei sobi ühisturuga kokku, tuleks taastada tõhus konkurents; sel eesmärgil on vaja, et abi, sealhulgas ka intressid, tuleb viivitamata tagastada; tagastamine peab toimuma vastavalt siseriiklikus õiguses kehtivale korrale; selle korra kohaldamine ei tohiks komisjoni otsuse kohest ja efektiivset täitmist takistades raskendada tõhusa konkurentsi taastamist; selle tulemuse saavutamiseks peaksid liikmesriigid võtma komisjoni otsuse mõjususe tagamiseks kõik vajalikud meetmed.”

3 Määruse nr 659/1999 artikli 14 lõige 3 sätestab:

„Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Kohtu poolt vastavalt [asutamislepingu artiklile 242] tehtud korralduste kohaldamist, toimub tagastamine viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Sel eesmärgil ja juhuks, kui toimub siseriikliku kohtu menetlus, peavad kõnealused liikmesriigid võtma kõik vajalikud ja nende vastavas õigussüsteemis kättesaadavad meetmed, sealhulgas ajutised meetmed, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist.”

4 Sama määruse artikli 23 lõige 1 näeb ette, et:

„Kui kõnealune liikmesriik ei täida tingimuslikku või negatiivset otsust, eriti artiklis 14 osutatud juhtudel, võib komisjon anda asja otse Euroopa Ühenduste Kohtusse vastavalt asutamislepingu artikli [88] lõikele 2.”

Vaidluse taust

5 Komisjon leidis 24. oktoobril 2007 Poola Vabariigile teatavaks tehtud otsuse 2008/344 artiklis 1, et meetmed, mida Poola Vabariik rakendas kontserni Technologie Buczek (edaspidi „GTB”) kasuks, kujutavad endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi (edaspidi „vaidlusalune abi”).

6 Kohtuasja aluseks olevate asjaolude asetleidmise ajal tegutses GTB terasetootmise sektoris torutootjana, olles äriühingu Technologie Buczek SA (edaspidi „TB”) õigusjärglane, kusjuures TB‑l oli mitmeid tütarettevõtjaid, kellest kaks, nimelt Buczek Automotive sp. z o.o. (edaspidi „BA”) ja Huta Buczek sp. z o.o. (edaspidi „HB”) olid komisjoni väitel samuti abisaajate hulgas.

7 Vaidlusalune abi, mida GTB sai, seisnes avalik-õiguslikele asutustele, sealhulgas teatavale sotsiaalkindlustusasutusele, GTB asukohaks olevale Sosnowieci linnale ja riiklikule puuetega inimeste rehabiliteerimise fondile tasumata võlgade täitmisele mittepööramises.

8 Otsuse 2008/344 esimesed viis artiklit on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 1

Poola poolt [GTB‑le] ebaseaduslikult antud 20 761 643 Poola zloti suurune riigiabi on vastuolus [EÜ] asutamislepingu artikli 88 lõikega 3 ning ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

Poola poolt ajavahemikul 1997–2003 [GTB‑le] antud 1 369 186 Poola zloti suurust riigiabi ei ole kasutatud vastavalt ühinemislepingu protokollis nr 8 sätestatud tingimustele ning see on seetõttu ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 3

1. Poola peab nõudma [GTB‑le] artiklis 1 nimetatud ebaseaduslikult kasutada antud abi tagasi eelkõige tütarettevõtjatelt [HB] ja [BA] proportsionaalselt nende poolt tegelikult saadud toetusega. Vastavalt sellele nõuab Poola [HB‑lt] tagasi 13 578 115 Poola zlotti ja [BA‑lt] 7 183 528 Poola zlotti.

2. Poola peab nõudma [GTB‑le] antud artiklis 2 nimetatud väärkasutatud abi tagasi [TB‑lt].

3. Tagasinõutavate summade pealt tuleb maksta intressi alates kuupäevast, mil abisummad abisaajale anti, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

4. Intressi arvutatakse liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks) V peatükile […].

Artikkel 4

1. Artiklites 1 ja 2 nimetatud abi tuleb tagasi nõuda viivitamata ja tõhusalt.

2. Poola peab tagama käesoleva otsuse rakendamise nelja kuu jooksul pärast sellest teatamise kuupäeva.

Artikkel 5

1. Kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsusest teatamist peab Poola esitama komisjonile järgmise teabe:

a) abisaajatelt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b) käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c) dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2. Poola teavitab komisjoni käesoleva otsuse rakendamiseks võetud riiklikest meetmetest, kuni artiklites 1 ja 2 nimetatud abi on täielikult tagastatud. Poola esitab komisjoni taotlusel viivitamata andmed käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.”

9 Otsuse 2008/344 vastuvõtmise kuupäeval oli TB suhtes käimas pankrotimenetlus ning 16. augustil 2006 kuulutati välja TB pankrot. BA pankrot kuulutati seevastu välja 25. juunil 2008 ning HB oma 29. aprillil 2009, s.o pärast nimetatud otsuse artiklis 4 ette nähtud tähtaja lõppemist.

10 TB, BA ja HB esitasid 8. jaanuaril 2008 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagid otsuste 2008/344 tühistamiseks (registreeritud vastavalt kohtuasjadena T‑465/07, T‑1/08 ja T‑440/07). Samaaegselt hagiga esitasid HB ja BA sama kohtu presidendile taotluse nimetatud otsuse täitmise peatamiseks. Esimese Astme Kohtu president andis 13. veebruaril 2008 määruse vaidlusaluse otsuse täitmise peatamiseks ajani, mil tehakse lõplik otsus ajutiste meetmete kohaldamise kohta. Kahe 14. märtsil 2008 antud määrusega vastavalt kohtuasjades T‑1/08 R: Buczek Automotive vs. komisjon ja T‑440/07 R: Huta Buczek vs. komisjon jättis Esimese Astme Kohtu president BA ja HB taotlused ajutiste meetmete kohaldamiseks rahuldamata.

11 Poola Vabariik astus 18. märtsil 2008 menetlusse HB ja BA nõuete toetuseks ning palus Esimese Astme Kohtul otsus 2008/344 tühistada.

12 Poola Vabariik tegi oma 25. jaanuari 2008. aasta kirjas seoses vaidlusaluse otsuse täitmiseks Poola ametiasutuste võetud meetmetega komisjonile teatavaks mõnede asutuste nimed, kes pidid asuma vaidlusalust abi selle saajatelt tagasi nõudma, kuid ta ei täpsustanud abisummasid, mida HB‑lt ja BA‑lt võiks tagasi nõuda. Viidates raskustele, mis tulenesid asjaolust, et vaidlusalune abi anti abi saajatele enne Poola Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga, osutas see liikmesriik eelkõige vajadusele täiendava tähtaja järele vaidlusaluse abi tagasinõudmisel, kuna asjaomased dokumendid peab üles otsima või vajadusel taasvormistama. Samas kirjas soovis sama ametiasutus teada, kas otsuse 2008/344 alusel oleks mõeldav nõuda suurem osa antud abist tagasi TB‑lt pankrotimenetluses, ja kohustada HB‑d ja BA‑d tagasi maksma üksnes ülejäänud summa.

13 Komisjon ei olnud oma 13. veebruari 2008. aastavastuses sellele kirjale nõus vaidlusaluse abi niisuguse tagasinõudmisega, leides et see pole kooskõlas otsuse 2008/344 sisuga.

14 Poola ametiasutused viitasid oma 22. veebruari 2008. aasta kirjas taas suurtele õiguslikele ja praktilistele raskustele vaidlusaluse abi tagasinõudmisel ning taotlesid kõnealuse otsuse täitmise tähtaja pikendamist kuni 30. juunini 2008.

15 Nad viitasid selles osas 7. märtsi 2008. aasta kirjas tehnilistele raskustele, mis on seotud vaidlusaluse abi andmise aluseks olevate originaaldokumentide leidmisega. Õiguslikust seisukohast juhtisid nad tähelepanu ohule, et TP ja tema tütarettevõtjad peavad abi „topelt tagasi maksma”. Poola Valitsuse väitel on selline oht tingitud niisuguse õigusliku aluse puudumisest, mis võimaldaks ametiasutustel loobuda oma nõuetest TB vastu ning TB pankrotihaldur peab asuma neid võlgu tagasi maksma, sealhulgas summasid, mida peaksid maksma TB tütarettevõtjad, kes olid vaidlusaluse abi tegelikud saajad. Lisaks, kui võlad tagasi makstakse, ei ole Poola pankrotiõigusest tulenevalt enam õiguslikku alust, mis võimaldaks TB‑l pöörduda oma tütarettevõtjate vastu tema enda poolt makstud summade tasumise nõudes.

16 Komisjon vastas 4. aprillil 2008, et tal on kahju, et Poola ametiasutused ei pakkunud välja lahendust „topelt tagasimaksmise” probleemile, ning soovitas otsust 2008/344 ajutiselt kohaldada kinnise pangakonto avamise teel, millele abi tegelikud saajad maksaksid selles otsuses nimetatud summad koos kohaldatava intressiga, kuid ta sidus selle võimaluse tingimusega, et nimetatud ametiasutused tagavad, et TB pankrotihaldur nõuab HB‑lt hüvitise maksmist.

17 Poola ametiasutused teavitasid 13. juuni 2008. aasta kirjas komisjoni sellest, et 2008. aasta aprillikuu vältel oli TB likvideerimisega tegelev pankrotihaldur asunud teatavaid varasid jaotama ning selleks hetkeks ulatus selle ettevõtja poolt tagasi makstud summa 13 miljoni Poola zlotini, täpsustades veel kord, et kohustus maksta tagasi abi, mille TB oli saanud, tuleneb Poola pankrotiõigusest. Lisaks teavitati komisjoni täiendavatest summadest, mida teatavad riigi osalusega võlausaldajad peaks HB‑lt ja BA‑lt tagasi nõudma.

18 Komisjon nõudis 18. juuli 2008. aasta kirjas üksikasjalikku aruannet vaidlusaluse abi tagasinõudmise tegelikust seisust, esitades rea täpseid küsimusi erinevate võlausaldajate poolt tagasinõutavate summade kohta. Seoses „topelt tagasimaksmisega” rõhutas komisjon asjaolu, et olenemata lahendusest, mille kasuks Poola ametiasutused otsustavad, ei tohi see piirata otsuses 2008/344 selgelt määratletud kohustusi, ning hoiatas Poola Vabariiki, et selle otsuse täitmatajätmise korral võib komisjon algatada EÜ artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

19 Poola ametiasutused teatasid 5. septembri 2008. aasta kirjas komisjonile TB pankrotimenetluse peatamisest jaotusettepaneku peale esitatud kaebuse tõttu. Mis puudutab TB tütarettevõtjaid, siis ainult üks asutus oli nende vastu nõude esitanud, kuid kuna see nõue, mis oleks pidanud olema sundtäidetav, ei vastanud siiski vorminõuetele, siis ei saanud selle kohta otsust teha. Lisaks tegi Poola Vabariik selles kirjas ettepaneku enda ja komisjoni esindajate vahetuks kohtumiseks.

20 Komisjon meenutas 29. oktoobri 2008. aasta vastuses kõnealusele liikmesriigile uuesti EÜ artikli 88 lõikes 2 nimetatud menetluse alustamise võimalust. Ta esitas veel kord uusi küsimusi ning sidus esindajate kohtumise võimaluse tingimusega, et asjaomane liikmesriik esitab eelnevalt lahenduse „topelt tagasimaksmise” probleemile.

21 Poola ametiasutused teavitasid oma 22. detsembri 2008. aasta kirjas komisjoni asjaolust, et abisumma, mida TB‑lt tuleks tagasi nõuda, on suurem, kui summa, mis komisjonile teatati otsuse 2008/344 ettevalmistamise ajal ning et seda summat asutakse tagasi nõudma. Lisaks andsid nad komisjonile teada, et Poola kohus oli teinud otsuse BA maksejõuetuse kohta. Poola ametiasutused teatasid esiteks, et „topelt tagasimaksmise” küsimuse arutamiseks korraldatakse abi andnud asutuste koosolek, ning teiseks, et selle kohta edastatakse täiendav teave. Nad lisasid kirjale koopia kõikide TB massivõlausaldajate nõudeavaldustest ning teatasid, et ettepanek tehakse 2009. aasta jaanuaris.

22 Poola ametiasutused tegid oma 30. jaanuari 2009. aasta kirjas ettepaneku, et vastavalt siseriiklikele õigusnormidele avalik-õiguslikele asutustele võlgnetavate summade tasumise ajatamise kohta makstakse TB pankrotivarast avalik-õiguslikele asutustele välja TB võlad seisuga 31. detsember 2004. aasta, millele lisanduvad intressid, mis olid kogunenud 15. augustini 2006, s.o TB maksejõuetuse väljakuulutamisele eelnenud päevani. Seevastu HB ja BA ei ole kohustatud eespool nimetatud võlgnevuste alusel makseid tegema, kuid nad peavad hüvitama võlgade tagasi maksmata jätmisest saadud majandusliku eelise, s. o „abi ekvivalendi”, mis vastab vahele nende äriühingute poolt tegelikult makstud intresside ja intresside vahel, mida nad oleksid pidanud maksma turutingimustel, arvestades eelkõige nende rasket olukorda. Lisaks „abi ekvivalendile” pidid HB ja BA maksma sellest ekvivalendilt intresse: BA puhul ajavahemiku eest 1. jaanuarist 2005 kuni 24. juunini 2008, s.o tema maksejõuetuse väljakuulutamisele eelnenud päevani, ja HB puhul kuni tasumise kuupäevani.

23 Niisiis nägi see ettepanek Poola võimude sõnul ette võla koos intressidega tagasinõudmist 22 130 829 Poola zloti suuruses summas, millest 13 491 124,77 Poola zlotti oli juba tagastatud, nii et nõuda jäi veel 7 789 272,01 Poola zlotti, mis koos HB ja BA poolt tasumisele kuuluvate summadega ületas otsuses 2008/344 märgitud summat.

24 Komisjon vaidlustas selle arvutuse ja märkis, et tema andmetel on TB‑lt tagasinõudmisele kuuluv kogusumma 14 570 608,06 Poola zlotti. Mis puudutab kahte ülejäänud äriühingut, siis peaks HB‑lt ja BA‑lt tagasi nõudma 180 678,22 Poola zlotti, sellest 118 163,55 Poola zlotti HB‑lt ja 62 514,67 Poola zlotti BA‑lt ning kõikidelt neilt summadelt peab maksma intressi.

25 Seetõttu meenutasid komisjoni talitused 27. veebruari 2009. aasta kirjas Poola Vabariigile uuesti, et need meetmed on vastuolus otsuse 2008/344 sätetega, kuna vaidlusaluse abi tagasimaksmise kohustuse põhiraskus lasub endiselt TB‑l, mitte nii, nagu see otsus ette näeb, HB‑l ja BA‑l, mistõttu tuleb võtta EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud meetmed.

26 Poola ametiasutused saatsid 26. oktoobril 2009 komisjonile kirja, milles teavitasid komisjoni HB suhtes alustatud pankrotimenetlusest ning kõikidest võlausaldajate esitatud nõudeavaldustest vastavalt otsusele 2008/344, et nende nõudeid saaks rahuldada HB ja BA suhtes toimuvates pankrotimenetlustes.

27 Pärast seda kirjavahetust ja mitmeid muid meeldetuletusi leidis komisjon, et Poola Vabariik ei ole endiselt otsust 2008/344 nõuetekohaselt täitnud, ning otsustas esitada käesoleva hagi.

Hagi

Poolte argumendid

28 Komisjon rajaneb oma hagis väitel, et otsust 2008/344 ei ole täidetud viivitamatult ja tõhusalt, vastavalt selle artiklile 3 ja artiklile 4, mis annab täitmiseks neljakuulise tähtaja alates otsusest teatamise kuupäevast. Komisjon märgib selles osas, et rohkem kui 21 kuud pärast seda, kui Poola Vabariik nimetatud otsuse kätte sai, ei ole HB ja BA abi tagastanud ja igal juhul ei ole komisjonile esitatud sama otsuse artiklis 5 ette nähtud teavet selle liikmesriigi võetud meetmete kohta. Lisaks viitab komisjon asjaolule, et TB on tagastanud üksnes osa GTB‑lt nõutavast kogusummast. Lõpuks märgib ta, et Poola Vabariik ei ole viidanud erandlikele asjaoludele, mis oleks tal takistanud nimetatud otsust nõuetekohaselt täita.

29 Seoses otsuse 2008/344 viivitamatu ja tõhusa täitmisega rõhutab komisjon, et rohkem kui 21 kuud pärast seda, kui Poola Vabariik otsuse 2008/344 kätte sai, ei ole BA‑le ja HB‑le antud abi tagastatud, nii et viimane kasutab jätkuvalt sellest abist tulenevaid eeliseid. Selleks et komisjon saaks lugeda BA‑le antud eelise kadunuks, tuleb vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning komisjoni 15. novembri 2007. aasta teatisele „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (ELT C 272, lk 4, edaspidi „2007. aasta teatis”), BA poolt tagasimaksmisele kuuluv riigiabi selle äriühingu pankrotimenetluse raames kanda võlanimekirja, kuid praegusel juhul ei ole komisjoni andmetel seda tehtud.

30 Lisaks väidab komisjon, et tundub, et teatavad summad ei ole välja selgitatud, olgugi et kõikidelt abisaajatelt tagasinõudmisele kuuluvad summad on otsuses 2008/344 selgelt märgitud ja kuigi nende summade suurus on määratletud Poola ametiasutuste endi edastatud teabe alusel. Kuna komisjoni on ainult üks kord teavitatud võlausaldajate katsest nõuda abi tagasi otse HB‑lt ja BA‑lt, siis ei ole täidetud kohustus nõuda neilt otsuses märgitud summad tagasi. Lisaks on komisjoni talitused saanud vastuolulist teavet nende nõuete suuruse kohta, mis võidakse kanda võlanimekirja TB pankrotimenetluses.

31 Lõpuks meenutab komisjon, et EÜ artikli 230 teise lõigu alusel esitatud tühistamishagi otsuse 2008/344 peale ei peata kohustust seda otsust täita ning saavutada ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmine; see otsus tuleb täita olenemata hagi esitamisest, välja arvatud juhul, kui Üldkohus annab EÜ artikli 242 alusel tehtud määruses korralduse peatada abi tagasimaksmist ette nägeva otsuse täitmine.

32 Otsuse 2008/344 tegeliku täitmise osas märgib komisjon eelkõige viitega 9. märtsi 1978. aasta otsusele kohtuasjas 106/77: Simmenthal (EKL 1978, lk 629, punktid 17, 18 ja 21–24), ja 18. juuli 2007. aasta otsusele kohtuasjas C‑119/05: Lucchini (EKL 2007, lk I‑6199, punktid 60–62), et vaidlusaluse abi tagasinõudmise olulise viibimise põhjuseks ning seega kõnealuse otsuse viivitamatu täitmise takistuseks on Poola pankrotiõiguse sätted. Kuigi on tõsi, et Poola ametiasutused tõstatasid menetluse varases staadiumis komisjoniga toimunud kirjavahetuses „topelt tagasimaksmise” küsimuse, ei pakkunud nad siiski sellele probleemile lahendusi, mis oleks võimaldanud tagada nimetatud otsuse tõhusa täitmise. Nende ametiasutuste pakutud lahenduste tulemuseks oli kogu tagasimaksmise kohustuse panemine TB‑le ja mitte HB‑le ja BA‑le, kuid see on vastuolus otsuse 2008/344 sätetega isiku kohta, kes peaks kandma vaidlusaluse abi tagastamise majanduslikku raskust, ning niisugused lahendused ei taastaks konkurentsitingimusi.

33 Komisjon toob ka välja, et lisaks ei asunud Poola ametiasutused otsuse esialgsele täitmisele, mis oleks seisnenud abi saajatele võimaluse andmises kanda asjaomased summad kinnisele pangakontole, nagu komisjon oli välja pakkunud. Järelikult, isegi kui Poola Vabariigil olid raskused otsuse 2008/344 täitmisel, ei muuda see tõsiasja, et ta ei täitnud oma kohustust pakkuda mõistlikke alternatiive, et ta ei järginud selle otsuse esialgse täitmise soovitust ning et ta ei tunnistanud asjaolu, et komisjon lükkas selgelt tagasi võimaluse nõuda TB käest sisse vaidlusalune abi, mille pidanuks tagasi maksma TB tütarettevõtjad.

34 Seoses väitega, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis oleks Poola Vabariigil takistanud otsust 2008/344 nõuetekohaselt täitmast, meenutab komisjon, et liikmesriik võib makstud abi tagasinõudmiseks kohustava otsuse täitmatajätmise õigustamiseks tugineda üksnes argumentidele, mis tõendavad, et selle otsuse täitmine on täiesti võimatu. Kui liikmesriigil tekib niisuguse otsuse täitmisel ettenägematuid ja ettearvamatuid takistusi või kui liikmesriik näeb ette tagajärgi, mida komisjon ei märganud, siis peab ta vastavalt 2007. aasta teatise punktile 28 kõnealused küsimused koos sobilike muudatustega esitama komisjonile kaalumiseks. Sellisel juhul peavad komisjon ja asjaomane liikmesriik tegema lojaalset koostööd vastavalt EÜ artiklile 10 ning tegutsema heas usus, et raskused ületada, järgides seejuures täielikult EÜ asutamislepingu sätteid, eelkõige neid, mis puudutavad riigiabi.

35 Komisjon toob esiteks Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ja teiseks 2007. aasta teatise punktile 29 viidates välja, et kuigi võib olla tõsi, et Poola ametiasutustel tekkisid tehnilised ja õiguslikud raskused, ei tugine nad siiski otsuse 2008/344 täitmise „täielikule võimatusele”. Täieliku võimatuse kriteerium ei ole täidetud juhul, kui liikmesriik viitab õiguslikele, poliitilistele või praktilistele asjaoludele, mis takistavad tal asjaomast otsust täita, kuid samas ei ole ta üritanud abi tagasi nõuda ega esitanud komisjonile mõistlikke alternatiive selle otsuse täitmiseks, mis võimaldaks need raskused ületada. Samas praegusel juhul ei pakkunud Poola ametiasutused ühtegi rahuldavat lahendust „topelt tagasimaksmise” probleemi lahendamiseks.

36 Poola Vabariik märgib esiteks, et ajal, mil ta koostas kostja vastust, olid kõikide vaidlusaluse abi saajate, s.o TB, HB ja BA suhtes käimas pankrotimenetlused, ning kõik võlausaldajad, kellel olid nõuded otsuses 2008/344 määratletud riigiabi alusel, olid esitanud nõudeavaldused, et nende nõuded neis erinevates menetlustes rahuldataks. See liikmesriik väidab, et ta oli komisjonile edastanud kogu vajaliku teabe seoses nende maksejõuetusmenetlustega, nii et võib õiguspäraselt väita, et see otsus on vastavalt selle sisule juba täielikult täidetud.

37 Poola Vabariik väidab, et seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et kogu otsuses 2008/344 märgitud summa ei ole tagasi makstud, sest kuivõrd kõik nõuded on kõigi komisjoni nimetatud võlgnike puhul, kelle suhtes toimub maksejõuetusmenetlus, tunnistatud massivõlgadeks, peab vaidlusaluse abi tagasinõudmine toimuma siseriikliku õiguse kohaselt käimasolevas maksejõuetusmenetluses. See argument rajaneb määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 3 sõnastusel, mille kohaselt toimub abi tagasinõudmine vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale.

38 Poola ametiasutused toovad veel välja, et kuigi juba tehtud makseid ei loeta vaidlusaluse abi tagastamiseks, ei saa see mõjutada järeldust, et otsus 2008/344 on täidetud, kuna võlausaldajad on esitanud oma nõudeavaldused erinevates käimasolevates pankrotimenetlustes, ning seda järeldust kinnitab 2007. aasta teatise punkt 64.

39 Poola Vabariik vaidlustab ka komisjoni seisukoha „topelt tagasimaksmise” suhtes, rõhutades et ta teatas otsuse 2008/344 täitmisega seotud probleemidest mitte väitmaks, et need muudavad vaidlusaluse abi tagasimaksmise võimatuks, vaid selleks et näidata, et abi makstaks tagasi kaks korda, mille tagajärjeks võib olla pankrotimenetluse algatamine ettevõtjate suhtes, kes on omandatud vara eest juba tasunud turuhinna ning pole seetõttu saanud mingit eelist TB‑le antud abi tõttu. Poola Vabariigi väitel vastab see küsimus Üldkohtus pooleli oleva vaidluse esemele; selles vaidluses on Poola Vabariik üksikasjalikult esitanud põhjused, mille tõttu ta leiab, et komisjon tegi vea, laiendades abi tagasimaksmise kohustust kolmandatele isikutele, s.o HB‑le ja BA‑le.

40 Poola Vabariigi väitel oli 25. jaanuaril 2008 komisjonile saadetud ettepaneku eesmärk vältida olukorda, kus ühest küljest ei saaks TB pankrotivara haldur, kelle käsutuses on piisavalt vahendeid kõikide võlausaldajate nõuete täielikuks tasumiseks, keelduda tegemast väljamakseid nõuete alusel, mis on selle äriühingu pankrotimenetluses esitatud, samas kui teisalt ei mõjutaks niisuguste maksete tegemine kuidagi kohustust nõuda need summad sisse HB‑lt ja BA‑lt. See liikmesriik tugineb selles osas eespool viidatud määrusele Huta Buczek vs. komisjon, mis tema väitel kinnitab, et liidu õigust arvestades on otsust 2008/344 võimalik täita just nii, nagu Poola ametiasutused välja pakkusid.

41 Lisaks leiab Poola Vabariik, et põhjendatud ei ole komisjoni väide, et otsust 2008/344 ei täidetud selle artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tähtaja jooksul, kuna komisjon ei määranud nimetatud otsuse täitmise tähtpäeva. Selle otsuse vastuvõtmisele järgnenud neljakuulise ajavahemiku lõpukuupäeva ei saa käsitleda selle täitmise tähtpäevana. See tähtaeg, mida on mainitud 2007. aasta teatise punktis 42, annab kahtlemata märku vajadusest täita komisjoni niisugune otsus võimalikult kiiresti, kuid see ei saa olla siduv. Komisjon oleks praeguse asja asjaolusid arvestades võinud määrata tähtaja, mida võiks käsitleda siduvana, kuid komisjon ei teinud seda.

42 Vastuseks neile argumentidele jääb komisjon oma repliigis kõigi hagis esitatud seisukohtade juurde. Lisaks toob ta välja, et dokumente, mis on Euroopa Kohtule või komisjonile esitatud pärast hagi esitamist, s.o pärast 17. augustit 2009, ei saa mingil juhul lugeda asjakohasteks Poola Vabariigil lasuvate kohustuste täitmise hindamisel.

43 Lisaks vaidleb komisjon vastu Poola Vabariigi argumendile, mille kohaselt ta ei määranud kindlaks otsuse 2008/344 täitmise tähtaega. Ta väidab 14. detsembri 2006. aasta otsuse liidetud kohtuasjades C‑485/03–C‑490/03 komisjon vs. Hispaania (EKL 2006, lk I‑11887) punktile 53 tuginedes, et tähtajad on selles otsuses selgelt kirjas ja need on rikkumise hindamisel asjakohased.

44 Lisaks leiab komisjon, et Poola Vabariik viitab teabele ja sündmustele, mis on hagi esitamisest hilisemad ning mis tõendavad üksnes nõudeavalduste esitamist TB pankrotimenetluses, mitte aga nende nõuete rahuldamist.

45 Lõpuks märgib nimetatud institutsioon, et vastavalt 2007. aasta teatise punktidel 66 ja 67 rajanevale väljakujunenud praktikale peaksid tagasinõudmiseks kohustava otsuse täitmise eest vastutavad ametiasutused edasi kaebama ka kõik pankrotihalduri või maksejõuetusmenetlust läbiviiva kohtu otsused, mis võimaldavad maksejõuetu abisaaja tegevuse jätkamist pärast tagasinõudmiseks kohustavas otsuses sätestatud tähtaega. Samuti peaksid riiklikud kohtud sellise olukorra puhul eelkõige arvestama vajadusega tagada komisjoni otsuse kohene ja tõhus täitmine. Komisjon leiab, et kohtud ei tohiks seega lubada maksejõuetu abisaaja tegevuse jätkamist täieliku tagasimakse tegemata jätmise korral. Lisaks, juhul kui võlausaldajate komiteele esitatakse tegevuse jätkamise kava, mis tähendaks abisaaja tegevuse jätkamist, saavad nimetatud ametiasutused kõnealust kava toetada vaid siis, kui nad tagavad, et abi makstakse täies ulatuses tagasi komisjoni tagasinõude otsusega ettenähtud tähtaja jooksul.

46 Poola Vabariik jääb vasturepliigis sisuliselt oma nende argumentide juurde, millega komisjoni hagi täielikult tagasi lükatakse.

47 Lisaks kordab see liikmesriik, et esitas komisjonile kogu vajaliku teabe, isegi kui ta tegi seda kostja vastuses. Kuna ta esitas oma repliigis ainult teatava teabe, selle hulgas ka HB pankroti väljakuulutamise teate, mis tulenes varem mitte teada olnud uutest asjaoludest või faktidest, siis ei ole põhjendatud komisjoni väide, et edastatud teave ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohane põhjusel, et see on esitatud pärast hagi esitamise kuupäeva, kuna nimetatud kuupäeval oli see teave komisjonile juba teada.

48 Lisaks märgib see liikmesriik, et 17. august 2009, s.o kuupäev, millele komisjon osutab kui liikmesriigile otsuse 2008/344 täitmiseks antud tähtaja lõppemise päevale, ei arvesta sugugi kõnealuse otsuse täitmise asjaoludega ning seda tuleks pigem käsitada kuupäevana, mil komisjon lõpetas hagi koostamise.

Euroopa Kohtu hinnang

Otsuse 2008/344 artiklite 3 ja 4 rikkumine

49 Poola Vabariik leiab, et komisjon ei määranud otsuse 2008/344 täitmise tähtpäeva. Kui võtta arvesse, et alates otsuste teatavaks tegemisest kulgema hakanud neljakuuline tähtaeg ei saa olla siduv, siis ei saa selle tähtaja lõppemise päev tähistada komisjoni otsuse täitmise tähtpäeva.

50 Selles osas tuleb meenutada, et vastupidi Poola Vabariigi väidetele ja põhjusel, et erinevalt EÜ artiklist 226 ei näe EÜ artikli 88 lõike 2 teine lõik ette kohtueelset menetlust ning seetõttu ei anna komisjon põhjendatud arvamust, milles nähtaks liikmesriikidele ette tähtaeg vastava otsuse täitmiseks, saab nimetatud sätte alusel liikmesriigile etteheidetava rikkumise hindamisel lähtuda ainult selles otsuses märgitud kuupäevast, mille täitmata jätmise üle vaieldakse, või vajadusel hiljem komisjoni poolt määratud kuupäevast (vt selle kohta 3. juuli 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑378/98: komisjon vs. Belgia, EKL 2001, lk I‑5107, punkt 26; 2. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑499/99: komisjon vs. Hispaania, EKL 2002, lk I‑6031, punkt 28; 1. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑207/05: komisjon vs. Itaalia, punkt 31, ja 5. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑232/05: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2006, lk I‑10071, punkt 32).

51 Praegusel juhul annab otsuse 2008/344 artikli 4 lõige 2 Poola Vabariigile vaidlusaluse abi tagasinõudmiseks vajalike meetmete võtmiseks neljakuulise tähtaja alates selle otsuse teatavakstegemisest. Seega tuleb asuda seisukohale, et see tähtaeg on juhul, kui komisjon ei määra uut tähtaega, asjakohane etteheidetava rikkumise kontrollimisel.

52 Siiski, Üldkohtu president peatas 13. veebruari 2008. aasta määrustega BA ja HB taotlusel otsuse 2008/344 täitmise kuni ajutiste meetmete kohaldamise menetluste lõpetamise määruste tegemiseni. Kahe eespool viidatud määrusega, mis tehti vastavalt eespool viidatud kohtuasjades Buczek Automotive vs. komisjon ja Huta Buczek vs. komisjon, jättis Üldkohtu president rahuldamata BA ja HB taotlused ajutiste meetmete kohaldamiseks ning see võimaldas BA ja HB osas pikendada otsuse 2008/344 artikli 4 lõikes 2 nimetatud tähtaega.

53 Olles teinud selle täpsustuse, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud tähtaja jooksul ei viinud Poola ametiasutuste tegevus vaidlusaluse abi tagasisaamisele abi saajate käest.

54 Tuleb meenutada, et nagu komisjon on juba tähelepanu juhtinud, on ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg ja see tagajärg ei saa sõltuda vormist, milles abi anti (vt eeskätt 10. juuni 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑183/91: komisjon vs. Kreeka, EKL 1993, lk I‑3131, punkt 16; 27. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑404/97: komisjon vs. Portugal, EKL 2000, lk I‑4897, punkt 38, ja 22. detsembri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑507/08: komisjon vs. Slovakkia, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 42).

55 Järelikult on liikmesriik, kes on ebaseadusliku abi tagastamiseks kohustava otsuse adressaat, EÜ artikli 249 alusel kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks nimetatud otsuse täitmist (vt 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑209/00: komisjon vs. Saksamaa, EKL 2002, lk I‑11695, punkt 31; 26. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑404/00: komisjon vs. Hispaania, EKL 2003, lk I‑6695, punkt 21, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 42). Ta peab võlgnetavad summad reaalselt tagasi saama (vt selle kohta 12. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑415/03: komisjon vs. Kreeka, EKL 2005, lk I‑3875, punkt 44, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 42).

56 Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liikmesriigi kohustusega tühistada komisjoni poolt ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi andmine püütakse taastada varasem olukord liidu turul (vt 4. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑350/93: komisjon vs. Itaalia, EKL 1995, lk I‑699, punkt 21, ning 17. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑75/97: Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑3671, punkt 64). Kuni abi ei ole tagasi nõutud, saab abisaaja hoida sobimatuks tunnistatud abina saadud raha enda käes ja sellest tulenevalt kasutada alusetult saadud konkurentsieelist (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 47).

57 Samas võib liikmesriik, kes peab ebaseadusliku abi komisjoni otsuse alusel tagasi nõudma, vabalt valida meetmed selle kohustuse täitmiseks, tingimusel et valitud meetmed ei kahjusta liidu õiguse ulatust ja tõhusust (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punkt 34, 20. mai 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑210/09: Scott ja Kimberly Clark, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 21, ning eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Slovakkia, punkt 51).

58 Euroopa Kohus on ka leidnud, et liikmesriik saab abi tagasinõudmise kohustuse täita ainult nii, et ta võtab meetmed, mis on kohased tavapäraste konkurentsitingimuste taastamiseks, mida niisuguse ebaseadusliku abi andmine on kahjustanud (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punkt 35, ning eespool viidatud kohtuotsus Scott ja Kimberly Clark, punkt 22).

59 Lisaks tuleneb määruse nr 659/99 artikli 14 lõikest 3, et komisjoni otsuses ette nähtud ebaseadusliku abi tagastamine peab toimuma viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist.

60 Teisalt tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt, mis puudutab pankrotistunud ettevõtjaid, kes on saanud ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi, on varasema olukorra taastamiseks ja ebaseaduslikust abist tuleneva konkurentsimoonutuse lõpetamiseks põhimõtteliselt piisav, kui ebaseadusliku abi tagasimaksmise nõue kantakse võlanimekirja (15. jaanuari 1986. aasta otsus kohtuasjas 52/84: komisjon vs. Belgia, EKL 1986, lk 89, punkt 14; 21. märtsi 1990. aasta otsus kohtusjas C‑142/87: Belgia vs. komisjon (nn Tubemeuse kohtuotsus), EKL 1990, lk I‑959, punktid 60–62, ja 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑277/00: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑3925, punkt 85).

61 Poola Vabariigi argumentatsiooni tuleb hinnata eeltoodud põhimõtetest lähtuvalt.

62 Esiteks märgib see liikmesriik, et kõigi vaidlusaluse abi saajate suhtes on käimas pankrotimenetlus ning et kõik võlausaldajad, kellel on nimetatud abi andmisest tulenevad nõuded, on esitanud oma nõudeavaldused erinevates käimasolevates pankrotimenetlustes. Komisjonile on nende võlglaste pankroti väljakuulutamisest ja nende võlausaldajate nõudeavaldustest teatatud, nii et otsuse 2008/344 sisust tulenevad kohustused on täidetud.

63 Selles osas tuleb seoses pankrotimenetlustega märkida, et otsuse 2008/344 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tähtaja lõpukuupäeva saabumisel ning arvestades selle tähtaja pikenemist selle otsuse täitmise peatamise tõttu Üldkohtu presidendi määrusega toimus sel hetkel pankrotimenetlus ainult TB suhtes, kelle pankrot kuulutati välja 16. augustil 2006. BA ja HB pankrot kuulutati välja vastavalt 25. juunil 2008 ja 29. aprillil 2009 ning seega pärast nimetatud tähtaja lõppu.

64 Sellest järeldub, et Poola Vabariik ei olnud nimetatud tähtaja lõppemisel esitanud dokumente, mis võimaldaks komisjonil järeldada, et GTB oli maksejõuetu ja olukorras, mil tema tegevus oli sedavõrd vääramatult ja täielikult lõppemas, et otsuse 2008/344 täitmiseks oleks piisanud lihtsalt abi tagasimaksmise nõuete kandmisest sellesse kontserni kuuluvate äriühingute võlanimekirjadesse.

65 Seega ei saa BA ja HB puhul kohaldada maksejõuetuks kuulutatud abisaajaid puudutavat kohtupraktikat, nii et nimetatud nõuete kandmine võlanimekirjadesse pärast eespool nimetatud tähtaja lõppu ei kujuta endast Poola Vabariigile otsuse 2008/344 artiklitest 4 ja 5 tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist.

66 TB osas tuleb tõdeda, et Poola Vabariik teatas 13. juuni 2008. aasta kirjas komisjonile, et otsuse 2008/344 täitmiseks nõuti 2008. aasta aprillis TB‑lt tagasi ligikaudu 13 miljoni Poola zloti suurune summa.

67 Tuleb märkida, et isegi kui seda summat võib käsitada vaidlusaluse abi tagasinõudmisena otsuse 2008/344 täitmiseks, ei muuda see asjaolu, et see summa ei lange kokku tagasinõudmisele kuuluvate summadega, mis on määratletud selles otsuses.

68 Teiseks, seoses asjaoludega, millele Poola Vabariik viitab, et õigustada otsuse 2008/344 täitmatajätmist ja seega GTB‑le antud vaidlusaluse abi tagasinõudmata jätmist, märgib see liikmesriik, et abi tagasinõudmisega viivitamine on peamiselt tingitud Poola pankrotimenetluse normide ja komisjoni otsuse sätete üheaegsest kohaldamisest, mis tõi kaasa nõuete topelt tagasinõudmise ohu. Lisaks viitab ta teistele õiguslikele, poliitilistele või praktilistele raskustele otsuse elluviimisel.

69 Sellega seoses tuleb meenutada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ainus alus, millele liikmesriik saab komisjoni poolt EÜ artikli 88 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames enda kaitseks tugineda, on tagasinõudmise kohustuse kehtestava otsuse nõuetekohase täitmise täielik võimatus (vt 13. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑214/07: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2008, lk I‑8357, punkt 44, ning eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Slovakkia, punkt 43).

70 Samast kohtupraktikast ilmneb, et täitmise täieliku võimatuse tingimus ei ole täidetud, kui kostjaks olev liikmesriik ainult teavitab komisjoni otsuse elluviimisel esinevatest õiguslikest, poliitilistest või praktilistest raskustest, üritamata tegelikult asjaomastelt ettevõtjatelt abi tagasi saada ja esitamata komisjonile alternatiivseid võimalusi otsuse elluviimiseks, mis võimaldaksid neist raskustest üle saada (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, punkt 74, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 46).

71 Käesolevas kohtuasjas tuleb tõdeda, et kuigi Poola Vabariik viitab „tõsistele raskustele”, „probleemidele” ja „suurtele takistustele” otsuse 2008/344 täitmisel, on ta ise oma kirjalikes märkustes selgitanud, et ei pea olemasolevaid probleeme sellisteks, mis muudaksid vaidlusaluse abi tagasinõudmise võimatuks.

72 Lisaks tuleb seoses selle liikmesriigi esitatud argumendiga, mis tuleneb topelt tagasimaksmise potentsiaalse ohu olemasolust, meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale ei saa ebaseaduslikuks tunnistatud riigiabi tagasinõudmist käsitleva otsuse täitmisel tekkinud sisemiste raskuste kartus õigustada seda, et liikmesriik ei täida liidu õigusest tulenevaid kohustusi (vt selle kohta 7. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑52/95: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1995, lk I‑4443, punkt 38; 9. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑265/95: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1997, lk I‑6959, punkt 55; 29. jaanuari 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑280/95: komisjon vs. Itaalia, EKL 1998, lk I‑259, punkt 16, 18. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑441/06: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2007, lk I‑8887, punkt 43).

73 Eelnevast lähtuvalt tuleb tuvastada, et otsuse 2008/344 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud tähtaja lõppemisel, arvestades seejuures selle tähtaja pikenemist BA ja HB osas nimetatud otsuse täitmise peatamise tõttu Üldkohtu presidendi määrusega ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, ei olnud Poola ametiasutuste tegevus viinud vaidlusaluse abi tegeliku tagasinõudmiseni ning tavalised konkurentsitingimused ei olnud selleks hetkeks taastatud.

Otsuse 2008/344 artikli 5 rikkumine

74 Euroopa Kohus ei pea analüüsima väiteid, mis tulenevad otsuse 2008/344 artiklist 5 ning milles nõutakse, et tuvastataks, et Poola Vabariik ei ole komisjonile teatanud selle otsuse täitmiseks võetud ja kavandatud meetmetest, kuna nimetatud liikmesriik ei ole just neid kohustusi ettenähtud tähtaja jooksul täitnud (vt eelkõige 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑177/06: komisjon vs. Hispaania, EKL 2007, lk ‑7689, punkt 54, ja eespool viidatud 13. novembri 2008. aasta kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 67).

75 Järelikult tuleb tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei võtnud selleks ettenähtud tähtaja jooksul kõiki vajalike meetmeid otsuse 2008/344 täitmiseks, siis on ta rikkunud EÜ artikli 249 neljandast lõigust ning nimetatud otsuse artiklitest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi.

Kohtukulud

76 Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on seda nõudnud ja Poola Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista sellelt liikmesriigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

1. Kuna Poola Vabariik ei võtnud selleks ettenähtud tähtaja jooksul kõiki vajalike meetmeid, täitmaks komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta otsust 2008/344/EÜ riigiabi C 23/06 (ex NN 35/06) kohta, mida Poola rakendas terasetootja Technologie Buczek Group suhtes, siis on see liikmesriik rikkunud EÜ artikli 249 neljandast lõigust ning nimetatud otsuse artiklitest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi.

2. Mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: poola.