1. Ühenduse kaubamärk – Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle – Ühenduse kaubamärkide rikkumise ja rikkumisega ähvardamise korral määratavad sanktsioonid – Keeld jätkata kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist või rikkumisega ähvardamist – Kogu Euroopa Liidu territooriumile laienev keeld – Keelu territoriaalse kohaldamisala piiramine
(Nõukogu määrus nr 40/94, muudetud määrusega nr 3288/94, artikli 93 lõiked 1–4, artikli 94 lõige 1 ja artikli 98 lõige 1)
2. Ühenduse kaubamärk – Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle – Ühenduse kaubamärkide rikkumise ja rikkumisega ähvardamise korral määratavad sanktsioonid – Keeld jätkata kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist või rikkumisega ähvardamist – Keeluga kaasnevad sunnimeetmed – Mõju muudes liikmesriikides kui riik, mille kohus asja menetleb
(Nõukogu määrus nr 40/94, muudetud määrusega nr 3288/94, artikli 98 lõige 1 ja määrus nr 44/2001)
1. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (muudetud määrusega nr 3288/94) artikli 98 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et keeld, mille kohaselt ei ole lubatud jätkata ühenduse kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist või rikkumisega ähvardamist ning mille on seadnud ühenduse kaubamärkide kohus, kelle pädevus tuleneb selle määruse artikli 93 lõigetest 1–4 ja artikli 94 lõikest 1, laieneb üldjuhul kogu Euroopa Liidu territooriumile.
Ühenduse kaubamärkide kohtul on nimelt pädevus teha otsuseid ühe või mitme liikmesriigi või ka kõikide liikmesriikide territooriumil toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu kohta. Järelikult võib tema pädevus hõlmata kogu liidu territooriumi.
Teiseks kehtib ühenduse kaubamärgi omanikule määruse nr 40/94 kohaselt antud ainuõigus üldjuhul kogu liidu territooriumil, kus ühenduse kaubamärkidele on antud ühtne kaitse ja kus need kaubamärgid kehtivad.
Lisaks on määruse nr 40/94 artikli 98 lõikega 1 taotletav eesmärk kaitsta ühetaoliselt kogu liidu territooriumil ühenduse kaubamärgiga antud õigusi rikkumiste ohu eest.
Ühetaolise kaitse tagamiseks peab pädeva ühenduse kaubamärkide kohtu seatud keeld jätkata kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist või rikkumisega ähvardamist seega üldjuhul hõlmama kogu liidu territooriumi.
Keelu territoriaalne kohaldamisala võib siiski teatud juhtudel olla piiratud. Määruse nr 40/94 artikli 9 lõikes 1 sätestatud ühenduse kaubamärgi omaniku ainuõigus on antud selleks, et see omanik saaks kaitsta oma erihuve, see tähendab tagada, et kaubamärk saaks täita oma funktsiooni. Seega võib neid huve kaitsta üksnes juhul, kui tähise kasutamine kolmanda isiku poolt kahjustab või võib kahjustada kaubamärgi funktsiooni. Sellest järeldub, et ühenduse kaubamärgi omaniku ainuõigus ning sellest tulenevalt ka selle õiguse territoriaalne ulatus ei või minna kaugemale sellest, mida see õigus omanikule tema kaubamärgi kaitseks võimaldab, see tähendab, et ta saab keelata üksnes sellise kasutamise, mis võib kahjustada kaubamärgi funktsiooni. Seega ei saa keelata kostja – see tähendab isiku, kes ühenduse kaubamärgi süükspandava kasutamisega tegeleb – tegusid või tulevasi tegusid, mis ei kahjusta ühenduse kaubamärgi funktsiooni.
Järelikult, kui ühenduse kaubamärkide kohus tuvastab, et ühenduse kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumine või rikkumise oht piirdub ainult ühe liikmesriigiga või osaga liidu territooriumist, eelkõige seetõttu, et keelu seadmise nõude esitaja on piiranud oma hagi territoriaalset ulatust, teostades esitatava hagi ulatuse kindlaksmääramise vabadust, või kui kostja on tõendanud, et kõnealuse tähise kasutamine ei kahjusta või ei saa kahjustada kaubamärgi funktsiooni eelkõige keelelistel põhjustel, peab kohus seatava keelu territoriaalset kohaldamisala piirama.
(vt punktid 38, 39, 43, 44, 46–48, 50 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (muudetud määrusega nr 3288/94) artikli 98 lõike 1 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et selline sunnimeede nagu karistusmakse, mille on ühenduse kaubamärkide kohus määranud oma siseriikliku õiguse alusel tagamaks, et peetakse kinni tema seatud keelust jätkata kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist või rikkumisega ähvardamist, laieneb asja menetleva kohtu liikmesriigist erinevatele liikmesriikidele, kuhu ulatub sellise keelu territoriaalne kohaldamisala, tingimustel, mis on ette nähtud määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades III peatükis kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta. Juhul kui mõne liikmesriigi siseriiklik õigus ei sisalda mingit sunnimeedet, mis oleks analoogne kõnealuse kohtu määratud meetmega, peab selle liikmesriigi pädev kohus püüdma saavutada meetmega taotletava eesmärgi, tuginedes siseriikliku õiguse asjakohastele sätetele, mis tagavad keelust kinnipidamise samaväärsel viisil.
Kohustus saavutada meetmega taotletav eesmärk täiendab ühenduse kaubamärkide kohtute kohustust võtta sunnimeetmed, kui nad teevad otsuse, millega keelatakse jätkata kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumist või rikkumisega ähvardamist. Selliste vastastikku seotud kohustuste puudumisel võiks niisugune keeld olla seatud ilma sellest kinnipidamist tagavate meetmeteta, mistõttu puuduks sellel suures osas hoiatav mõju.
(vt punktid 57, 59 ja resolutsiooni punkt 2)