Keywords
Summary

Keywords

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Abi ühisturuga kokkusobivuse uurimine – Välistamine

(EÜ artiklid 88 ja 234)

2. Riigiabi – Mõiste – Avaliku teenuse osutamise kohustuse eest vastutavale ettevõtjale niisuguse siseriikliku regulatsiooni alusel makstud toetused, mis näeb ette ettemaksete tegemise enne lepingu heakskiitmist

(EÜ artikkel 87)

Summary

1. Euroopa Kohus ei ole pädev lahendama küsimust, kas siseriiklik meede on vastavuses liidu õigusega. Lisaks ei saa ta otsustada abimeetmete või abikava ühisturuga kokkusobivuse üle, kuna vastava hinnangu andmine kuulub komisjoni ainupädevusse, alludes samas liidu kohtu kontrollile. Ka ei ole Euroopa Kohtul pädevust hinnata põhikohtuasja faktilisi asjaolusid või kohaldada tema tõlgendatavaid liidu õigusnorme siseriiklikele meetmetele ja asjaoludele, kuna nimetatud küsimused kuuluvad siseriikliku kohtu ainupädevusse.

Sellegipoolest on Euroopa Kohus pädev esitama eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis võimaldavad sel kohtul tema menetluses oleva kohtuasja lahendamisel hinnata siseriiklike meetmete vastavust liidu õigusele. Riigiabi valdkonnas võib Euroopa Kohus anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tõlgendusjuhised, mis võimaldavad viimasel kindlaks teha, kas siseriiklikku meedet saab käsitada riigiabina liidu õiguse tähenduses.

(vt punktid 22, 24)

2. Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi regulatsiooni alusel, mis näeb ette avaliku teenuse osutamise kohustuse eest vastutavale ettevõtjale ettemaksete tegemise enne lepingu heakskiitmist, ilma et eelnevalt oleks kehtestatud täpseid ja piiravaid kriteeriume, makstud toetuste puhul on tegemist riigiabiga juhul, kui need toetused võivad kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust või kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi – nende asjaolude kontrollimine on siseriikliku kohtu ülesanne.

On tõsi, et kui meedet või riigi sekkumist tuleb pidada hüvitiseks teenuste eest, mida osutavad hüvitist saavad ettevõtjad avalike teenuste osutamise kohustuse täitmiseks, nii et need ettevõtjad ei saa tegelikkuses finantssoodustust ja nimetatud sekkumise tulemusel ei saavuta need ettevõtjad soodsamat seisundit võrreldes oma konkurentidega, ei ole selle sekkumise puhul tegemist riigiabiga liidu õiguse tähenduses. Sellegipoolest peab selleks, et niisuguse hüvitise saaks konkreetsel juhul jätta riigiabiks klassifitseerimata, olema täidetud rida tingimusi.

Esiteks peab sellist hüvitist saav ettevõtja olema tegelikult vastutav avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmise eest ja need kohustused peavad olema selgelt määratletud. Teiseks peavad kriteeriumid, mille põhjal hüvitist arvestatakse, olema enne objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud, et vältida majanduslike eeliste andmist, mis võiks hüvitist saavaid ettevõtjaid konkurentidega võrreldes soodustada. Kolmandaks ei tohi hüvitis olla suurem, kui on vajalik kõigi või osa avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmisega kaasnevate kulude katmiseks, võttes arvesse nii sellest saadavat tulu kui ka nende kohustuste täitmisest saadavat mõistlikku kasumit. Neljandaks tuleb hüvitis kindlaks määrata selliste kulude analüüsi põhjal, mida oleks kandnud keskmine, hästi hallatud ja vastava avaliku teenuse nõuete täitmiseks vajalikke ressursse omav ettevõtja, võttes arvesse nii sellest saadavat tulu kui ka nende kohustuste täitmisest saadavat mõistlikku kasumit.

Toetused, mis nimetatud tingimustele täielikult ei vasta, tuleb möödapääsmatult kvalifitseerida riigiabiks liidu õiguse tähenduses. Selles osas ei oma tähtsust asjaolu, et kõnealused toetused maksti lepingute heakskiitmise ootuses ettemaksena, liiatigi kui need lepingud sõlmiti ja need jõustusid mitu aastat hiljem. Selline asjaolu ei kaota toetusi saanud ettevõtja saadud eelist ega mõju, mida selline eelis võib konkurentsile avaldada juhul, kui kõik eespool loetletud tingimused ei ole täidetud.

Siseriikliku kohtu ülesanne on kontrollida, kas need toetused võivad kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust või kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi.

(vt punktid 35–40, 44, 45, 52 ja resolutsioon)