Keywords
Summary

Keywords

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Ilmselgelt asjakohatu küsimus

2. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid – Siseriikliku kohtu pädevus – Vaidluse asjaolude tuvastamine ja hindamine

(EÜ artikkel 234)

3. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abikava, mille eesmärk on toetada väljaõpet ja töökohtade loomist maakonnas

(EÜ artikli 88 lõige 3)

4. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Uue abina määratlemine

(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 1 punkt c)

5. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abikava, millega nähakse ette maksimaalne eelarve

6. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonile teatamine – Komisjoni otsus jätta vastuväited esitamata – Viivitusintress toetuste maksmisega viivitamisel komisjoni otsuse kuupäevast arvates

(EÜ artikli 88 lõige 3)

Summary

1. Euroopa Kohus võib otsustada mitte vastata ühenduse õigusakti kehtivuse hindamist puudutavale eelotsuse küsimusele, kui selgelt ilmneb, et siseriikliku kohtu palutud hinnangul puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.

(vt punkt 16)

2. Üksnes siseriiklik kohus, kelle lahendada on vaidlus ja kes vastutab langetatava kohtuotsuse eest, on pädev tema menetluses oleva kohtuasja eripära arvestades hindama nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust.

(vt punkt 25)

3. Komisjoni otsust jätta esitamata vastuväited abikava kohta, mille eesmärk on toetada väljaõpet ja töökohtade loomist maakonnas ning mille sisu on esiteks nende töötajate töötasu toetamine, kes on tööle võetud koolitus‑ või töölepinguga, kogu lepingu kestuse ajal, tingimusel et töötajad on tööle võetud teataval perioodil, ning teiseks töötajate töötasu järk‑järgult vähenev toetamine kõnealuse lepingu muutmisel tähtajatuks lepinguks kolme esimese aasta jooksul, tingimusel et niisugune lepingu muutmine on toimunud samal perioodil ning puudutab enne seda perioodi tööle võetud töötajaid, tuleb tõlgendada nii, et sellega tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks abikava, mis koosneb osutatud kahest meetmest, mida ei ole lubatud samaaegselt rakendada ja mille rakendamise aluseks olev asjaolu, s.o töötaja töölevõtmine või lepingu tähtajatuks muutmine peab toimuma enne asjaomase perioodi möödumist, kuid nende alusel maksmisele kuuluvad summad võib välja maksta pärast seda kuupäeva, tingimusel et see ei lähe kehtivate siseriiklike eelarve‑ ja finantseeskirjadega vastuollu ning et järgitakse komisjoni heaks kiidetud eelarvet.

(vt punktid 29, 30, 34–38, resolutsiooni punkt 1)

4. Otsuse 2003/195 (mis käsitleb abikava tööhõive toetamise kohta Sitsiilias) artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et abikava, millega Itaalia kavatses pikendada varem heaks kiidetud sellise abikava rakendamise perioodi, mille eesmärk oli toetada väljaõpet ja töökohtade loomist, erineb abikavast, millele komisjon oli andnud oma heakskiidu. Asjaomane otsus välistab seega toetuste andmise koolitus‑ ja töölepinguga tööle võetud töötajate igasuguste värbamiste või koolitus‑ ja töölepingute tähtajatuks muutmiste eest, mis viiakse läbi pärast komisjoni heaks kiidetud abikava tähtaja möödumist.

Kuna uue abina tuleb käsitleda meetmeid, mis on võetud pärast asutamislepingu jõustumist ning millega kehtestatakse või muudetakse abimeetmeid, kusjuures muudatused võivad puudutada nii olemasolevat abi kui ka esialgseid projekte, millest komisjonile teatatakse, siis nähes samaaegselt ette abikava rahastamiseks eraldatud eelarve suurenemise ja selle perioodi kahe aasta võrra pikendamise, mille jooksul kuulusid kohaldamisele kõnealuse kava rakendamise tingimused, lõi Itaalia uue abi, mis erineb sellest abist, mis on ette nähtud otsuses jätta varasema abikava kohta vastuväited esitamata.

(vt punktid 46, 47, resolutsiooni punkt 2)

5. Abikava korral, mille komisjon on heaks kiitnud ja millega nähakse ette eelarve, peab asjaomane liikmesriik kindlaks määrama, millisel menetlusosalisel lasub nimetatud kava hõlmava abiga seoses algatatud kohtuasjas siseriiklikus kohtus kohustus tõendada, et eespool osutatud meetmete rahastamiseks eraldatud eelarve ei ole täielikult ära kasutatud.

Kui vastavasisulised ühenduse õigusnormid puuduvad, tuleb iga liikmesriigi õiguskorras sätestada tõendamise eeskirjad ja kord, et teha kindlaks, et komisjoni otsusega heaks kiidetud abikava rahastamiseks eraldatud eelarvet ei ole ületatud.

Samas tuleb rõhutada, et liikmesriigi ametiasutused peavad olema suutelised eelkõige komisjoni taotlusel põhjendama abikava alusel välja makstud summasid, juhul kui komisjon on võtnud seisukoha abikava suhtes, mille osas liikmesriik on ette näinud maksimaalse eelarve, millest võib kõnealusest kavast kasu saavatele isikutele eraldisi teha.

(vt punktid 54, 55, resolutsiooni punkt 3)

6. EÜ artikli 88 lõike 3 esimene lause paneb liikmesriikidele kohustuse teatada kõikidest abi määramise või muutmise plaanidest. Vastavalt EÜ artikli 88 lõike 3 teisele lausele algatab komisjon juhul, kui ta arvab, et plaan, millest on teatatud, ei ole ühisturuga kokkusobiv EÜ artikli 87 tähenduses, viivitamata EÜ artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse. Vastavalt EÜ artikli 88 lõike 3 viimasele lausele ei tohi liikmesriik, kes kavatseb abi anda, kavandatud meetmeid rakendada enne, kui komisjon on nimetatud menetluse järgi teinud lõpliku otsuse.

Selles sättes kehtestatud keelu eesmärk on tagada, et abi toime ei avalduks enne, kui komisjonil on olnud võimalus mõistliku tähtaja jooksul abikava üksikasjalikult kontrollida ja algatada vajaduse korral sama artikli lõikes 2 ette nähtud menetlus.

Komisjoni otsus jätta abikava kohta vastuväited esitamata muudab abikava ühisturuga kokkusobivaks alles kõnealuse otsuse kuupäevast alates, nii et toetuste maksmisega viivitamisel saab arvestada intresse vaid nende toetussummade eest, mis tuli välja maksta pärast seda kuupäeva.

Peale ei arvata selle seadusjärgsete intresside summat, mis komisjoni otsusega heaks kiidetud toetuste maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda pärast nimetatud otsust, selle otsusega heaks kiidetud eelarvesumma hulka. Intressimäär ja selle kohaldamise eeskirjad kuuluvad liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse.

(vt punktid 58–62, resolutsiooni punkt 4)