Keywords
Summary

Keywords

Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine

(Nõukogu direktiiv 76/207, artikli 2 lõiked 1, 3 ja 4 ning artikkel 5)

Summary

Direktiivi 76/207 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega artikli 2 lõikeid 1, 3 ja 4 ning artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune siseriiklik meede, mis näeb ette, et naissoost töötajad, kes on emad ja kellel on palgatöötaja staatus, võivad esimese üheksa kuu jooksul pärast lapse sündi saada erineval viisil puhkust, samas kui meessoost töötajad, kes on isad ja kellel on sama staatus, saavad sama puhkust vaid siis, kui lapse emal on samuti palgatöötaja staatus.

Kuna puhkust võib võtta ühtmoodi nii palgatöötajast isa kui palgatöötajast ema, mis tähendab seda, et toitmine ja lapsele pühendatud aeg võivad olla tagatud võrdselt nii isa kui ema poolt, näib, et seda puhkust antakse töötajatele, kes on lapsevanemad. Niisiis ei saa seda puhkust käsitleda nii, nagu see tagaks naise rasedusest tuleneva bioloogilise seisundi või ema ja lapse vahelise erilise suhte kaitse. Pealegi, asjaolul, et palgatöötaja staatusega isadele keelduti andmast nimetatud puhkust üksnes sel põhjusel, et lapse emal ei olnud kõnealust staatust, võib olla selline tagajärg, et naine, kes on füüsilisest isikust ettevõtja, on sunnitud oma kutsealast tegevust piirama ning kandma üksi seda vastutust, mis kaasneb lapse sünniga, saamata selleks abi lapse isalt. Järelikult niisugune meede ei ole käsitletav ei meetmena, millega kõrvaldatakse või vähendatakse olemasolevat ebavõrdsust, mis võib naiste suhtes esineda reaalses ühiskondlikus elus direktiivi 76/207 artikli 2 lõike 4 tähenduses, ega ka meetmena, mille eesmärk on saavutada mitte vormiline, vaid sisuline võrdõiguslikkus, vähendades ühiskondlikus elus esineda võivat olemasolevat ebavõrdsust, ja seeläbi vastavalt ELTL artikli 157 lõikele 4 hoida ära või heastada halvemused asjaomaste isikute tööalases karjääris.

(vt punktid 31, 37–39 ja resolutsioon)