|
9.7.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 204/8 |
Euroopa Kohtu (esimene koda) 19. mai 2011. aasta otsus (Corte di Appello di Firenze (Itaalia) eelotsusetaotlus) — Tonina Enza Iaia, Andrea Moggio, Ugo Vassalle versus Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca, Ministero dell’Economia e delle Finanze, Università degli studi di Pisa
(Kohtuasi C-452/09) (1)
(Direktiiv 82/76/EMÜ - Asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine - Arstid - Kvalifikatsiooni omandamine - Tasu väljaõppeperioodil - Regulaarse tasu saamise õiguse viieaastane aegumistähtaeg)
2011/C 204/15
Kohtumenetluse keel: itaalia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Corte di Appello di Firenze (Itaalia)
Põhikohtuasja pooled
Hageja(d): Tonina Enza Iaia, Andrea Moggio, Ugo Vassalle
Kostja(d): Ministero dell’Istruzione, dell’Università e della Ricerca, Ministero dell’Economia e delle Finanze, Università degli studi di Pisa
Ese
Eelotsusetaotlus — Corte di Appello di Firenze — Nõukogu 26. jaanuari 1982. aasta direktiivi 82/76/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 75/362/EMÜ, mis käsitleb arstide diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikust tunnustamist ja mis sisaldab meetmeid asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise hõlbustamiseks ning direktiivi 75/363/EMÜ, mis käsitleb arsti tegevust puudutavate õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 43, lk 21) tõlgendamine — Eriarstide väljaõpe — Õigus tasule väljaõppeperioodil — Otsene õigusmõju direktiivi ülevõtmata jätmise korral — Liikmesriigi võimalus tugineda direktiivist tuleneva õiguse puhul viie või kümneaastasele aegumistähtajale esimesele direktiivi ülevõtvale seadusele eelneva ajavahemiku osas
Resolutsioon
Liidu õigust tuleb tõlgendada selliselt, et sellega ei ole vastuolus, kui liikmesriik tugineb mõistliku aegumistähtaja möödumisele eraõigusliku isiku poolt tema vastu algatatud kohtumenetluses, milles nõutakse direktiivist tulenevate õiguste kaitsmist vaatamata sellele, et see direktiiv ei ole nõuetekohaselt üle võetud — seda eeldusel, et liikmesriik ei ole oma käitumisega tinginud nõude hilinenud esitamist. Liidu õiguse rikkumise tuvastamine Euroopa Kohtu poolt ei mõjuta kuidagi aegumistähtaja kulgema hakkamist, kui nimetatud rikkumise olemasolu on väljaspool kahtlust.