7.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/5


Euroopa Kohtu (neljas koda) 17. märtsi 2011. aasta otsus (Cour de cassationi (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Josep Peñarroja Fa algatatud menetlus

(Liidetud kohtuasjad C-372/09 ja 373/09) (1)

(EÜ artikkel 43 - Asutamisvabadus - EÜ artikkel 49 - Teenuste osutamise vabadus - Piirangud - Kohtuekspert-tõlgid - Avaliku võimu teostamine - Siseriiklik regulatsioon, mis annab kohtueksperdi staatuse vaid siseriiklike kohtute koostatavatesse nimekirjadesse kantud isikutele - Õigustatus - Proportsionaalsus - Direktiiv 2005/36/EÜ - Mõiste „reguleeritud kutseala”)

2011/C 139/07

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Menetluse algatanud pool

Josep Peñarroja Fa

Ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation (Prantsusmaa) — EÜ artiklite 43, 45, 49 ja 50 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt peab kohtuekspert olema kantud siseriiklike kohtuasutuste peetavasse nimekirja ning nimekirja kandmiseks peab isik vastama vanuse, pädevuse, reputatsiooni ja sõltumatusega seotud tingimustele, kuid arvesse ei võeta teiste liikmesriikide kohtuasutuste tunnustatud eksperte ning ei nähta ette muid eelloetletud tingimuste kontrollimise võimalusi — Asjaomaste õigusnormide vastavus esmasest õigusest tulenevatele asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust puudutavatele sätetele

Resolutsioon

1.

Ülesanne, mis on pandud siseriikliku kohtu poolt tema menetletavas kohtuasjas kohtuekspert-tõlgiks määratud kutseala asjatundjale, on teenuste osutamine EÜ artikli 50 — millele nüüd vastab ELTL artikkel 57 — tähenduses.

2.

Niisugune kohtuekspertide tõlketegevus, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole EÜ artikli 45 esimese lõigu — millele nüüd vastab ELTL artikli 51 esimene lõik — tähenduses tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega.

3.

EÜ artikliga 49, millele nüüd vastab ELTL artikkel 56, on vastuolus selline siseriiklik regulatsioon, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mille kohaselt sõltub kohtuekspert-tõlkide nimekirja kandmine kvalifikatsiooni olemasolust, ilma et asjassepuutuvad isikud saaksid tutvuda nende suhtes tehtud otsuse põhjendustega ja ilma et selle otsuse peale saaks esitada kohtule kaebust, mis võimaldaks kontrollida otsuse seaduslikkust, eelkõige selles osas, kas on järgitud liidu õigusest tulenevat nõuet, et teises liikmesriigis omandatud ja tunnustatud kvalifikatsiooni oleks nõuetekohaselt arvesse võetud.

4.

Selline nõue, nagu tuleneb seaduse nr 71-498 artiklist 2, mille kohaselt ei saa riiklikku kohtuekspertide nimekirja kanda isikut, kes ei tõenda, et ta on olnud kolme järjestikuse aasta jooksul kantud apellatsioonikohtu koostatavasse kohtuekspertide nimekirja, on vastuolus EÜ artikliga 49, millele nüüd vastab ELTL artikkel 56, kui ilmneb, et see takistab teises liikmesriigis asutatud ja niisugusesse nimekirja kandmist mitte tõendanud isiku taotluse läbivaatamisel selle isiku teises liikmesriigis omandatud ja tunnustatud kvalifikatsiooni nõuetekohast arvessevõtmist, et teha kindlaks, kas ja mil määrab võib see kvalifikatsioon olla samaväärne kvalifikatsiooniga, mida tavaliselt eeldatakse isikult, kes on olnud kolm järjestikust aastat kantud apellatsioonikohtu koostatavasse kohtuekspertide nimekirja.

5.

Kohtuekspert-tõlkide ülesanded, mida täidavad eksperdid, kes on kantud sellisesse nimekirja nagu Cour de cassationi koostatav riiklik kohtuekspertide nimekiri, ei kuulu mõiste „reguleeritud kutseala” alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.


(1)  ELT C 282, 21.11.2009.