21. oktoobril 2008 esitatud hagi — AES-Tisza versus komisjon

(Kohtuasi T-468/08)

(2009/C 6/74)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AES-Tisza Erőmű kft (AES-Tisza kft) (Tiszaújváros, Ungari) (esindajad: advokaadid T. Ottervanger ja E. Henny)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus C (2008)2223 (lõplik), millega tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks Ungari ametiasutuste poolt antud abi teatud elektrienergia tootjatele Ungari riigile kuuluva elektrienergia edasimüüja Magyar Villamos Muvek Rt (edaspidi „MVM”) ja kõnealuste tootjate vahel enne Ungari liitumist Euroopa Liiduga sõlmitud elektrienergia ostu-müügi kestvuslepingu (edaspidi elektrienergia „ostuleping”) näol [asi 41/2005 (endine NN 9/2005) — Ungari luhtunud kulud]. Vaidlustatud otsuses käsitletakse hagejat väidetava riigiabi saajana ja kohustatakse Ungarit väidetav riigiabi koos intressidega hagejalt tagasi nõudma.

Hageja väidab, et komisjon on rikkunud õigusnorme ja teinud ilmseid hindamisvigu ning lisaks rikkunud ühenduse õiguse aluspõhimõtteid, leides, et MVM-i ja hageja vahel sõlmitud elektrienergia ostulepingus sisalduvad ostukohustused kujutavad endast ebaseadusliku riigiabi. Oma nõuete toetuseks esitab hageja seitse väidet.

Esimeses väites leiab hageja, et komisjon on rikkunud EÜ artikli 87 lõiget 1, kuna rikkus õigusnormi ja tegi ilmse hindamisvea, jättes nõuetekohaselt tõendamata, et väidetav riigi ressurssidest antud abi andis hagejale valikulise eelise.

Teiseks väidab hageja, et hageja elektrienergia ostulepingut riigiabina käsitledes ja nõudmisega nimetatud abi tagastada on otsusega rikutud ühenduse õiguse aluspõhimõtteid. Hageja leiab, et komisjon rikus tema menetlusõigusi, eirates hageja õigust olla ära kuulatud. Hageja arvates on komisjon rikkunud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse aluspõhimõtteid, kuna kohaldas vaidlusaluste meetmete ex post hindamist, eirates seega ilma asjakohase põhjenduseta väljakujunenud reeglit kohaldada ex ante hindamist. Lisaks väidab hageja, et komisjon on rikkunud neutraalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon tegi ilmseid hindamisvigu EÜ artikli 87 lõikest 1 tulenevate kumulatiivsete tingimuste kohaldamisel hageja elektrienergia ostulepingule pärast ühinemist.

Neljandaks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ artiklis 253 ette nähtud põhjendamiskohustust, eelkõige seoses järeldusega määratleda elektrienergia ostulepingut pärast 1. maid 2004 riigiabina ja kohaldades turu võrdlust „olukorras, kui riigiabi ei anta”.

Viiendaks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ artikliM87 lõike 3 punkte a ja c, jättes tähelepanuta elektrienergia ostulepingu olulisuse kaasaegse tõhusa tootmisüksuse jaoks vajalike investeeringute tagamisel.

Kuuendaks leiab hageja, et komisjon rikkus kohustust arvestada abi tagasinõudmise õiguslikke üksikasju, jättis määratlemata „ostukohustuste” ulatuse ja väärtuse ja põhistas tagasinõudmise kohustuse oletustele.

Lõpuks väidab hageja, et komisjon on väidetava abi tagasinõudmisega rikkunud ühenduse õiguse aluspõhimõtteid.