5.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 171/41

—

Tühistada komisjoni 27. veebruari 2008. aasta otsus C(2008) 764 lõplik, millega fikseeriti Microsoftile otsuse C(2005) 4420 lõplik alusel määratud päevades arvutatava karistusmakse lõplik summa;

—

teise võimalusena vähendada karistusmakset või see tühistada;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Komisjon tegi vea, määrates Microsoftile karistusmakse, et sundida teda „mõistlikku” hind võtma, kuna ta ei selgitanud esmalt seda, milline hind on komisjoni arvates „mõistlik”, mistõttu ei saanud Microsoft teada, mida ta peab karistusmakse vältimiseks tegema.

2.

Komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus EÜ artiklit 253, järeldades, et Microsofti poolt avaldatud hinnad olid ebamõistlikud ja vastuolus 2004. aasta otsusega, jättes tähelepanuta selle, et (i) need avaldatud hinnad olid just kehtestatud selleks, et hõlbustada Microsofti ja potentsiaalsete litsentsiaatide vahelisi läbirääkimisi, (ii) Microsoft oli komisjoniga konsulteerides loonud süsteemi, mille alusel järelevaleisik vaataks Microsofti väljapakutud hinnad üle, kui mõni potentsiaalne litsentsiaat kokkuleppele ei jõua, ja see süsteem oli peaaegu identne komisjoni loodud süsteemiga asjas NDC Health/IMS Health: ajutised meetmed („IMSHealth”) (3). Samuti tegi komisjon ilmse hindamisvea seetõttu, et ta (i) ei pidanud piisavalt kaalukaks asjaolu, et Microsofti avaldatud hinnad olid madalamad kui sõltumatu eksperdi poolt mõistlikuks peetud hinnad, (ii) ei pidanud piisavalt kaalukaks asjaolu, et ühelgi potentsiaalsel litsentsiaadil ei olnud kokkulepe Microsoftiga ebaõnnestunud, ja (iii) ei arvestanud asjaoluga, et „patente mittesisaldava” litsentsi litsentsiaadid said samuti õiguse Microsofti patente kasutada.

3.

Komisjon tegi ilmse hindamisvea, paludes Microsoftil tõendada, et tema ärisaladused olid kõrgendatud patentsuse kriteeriumite alusel käsitletavad uuenduslikena, et nende ärisaladuste litsentsimisel võetavad litsentsitasud oleksid õigustatud. Komisjon rikkus ka EÜ artiklit 253, kuna ta ei võtnud arvesse mitmeid Microsofti argumente, mille viimane esitas komisjoni vaatekohti kritiseerivate tööstusomandi kaitse ala ekspertide aruannete põhjal.

4.

Komisjon rikkus EÜ artiklit 233, sest ta ei võtnud vajalikke meetmeid vastavuse tagamiseks kohtuasjaga T-201/04 (4), kuna järelvalveametniku koostatud komisjoni hinnanguaruanded põhinesid dokumentidel, mis olid saadud sellise uurimispädevuse teostamisel, mille Esimese Astme Kohus tunnistas õigusvastaseks.

5.

Komisjon rikkus Microsofti õigust olla ära kuulatud, kuna pärast perioodi möödumist, mille eest karistusmakse määrati, ei andnud ta Microsoftile võimalust oma arvamust avaldada, takistades nii Microsoftil kommenteerida asja kõiki olulisi aspekte.

6.

Karistusmakse summa on liiga suur ja ebaproportsionaalne. Muu hulgas ei ole komisjon nõuetekohaselt arvesse võtnud asjaolu, et vaidlustatud otsuses on ainult järeldatud, et Microsofti ühe konkreetse litsentsiga („patente mittesisaldava” litsentsi) kehtestatud litsentsitasud olid ebamõistlikud, ja et seetõttu ei puuduta otsus (i) litsentsimisel võetavaid litsentsitasusid Microsofti kõigi intellektuaalomandiõiguste eest, mida hõlmab koostalitusvõime-alane teave, mida Microsoft on 2004. aasta otsuse artikli 5 alusel kohustatud avaldama, või (ii) koostalitusvõime-alase teabe ammendavust ja täpsust.